Perlenbacher - Strong

Nimi: Perlenbacher - Strong

Päritolu: Saksamaa (Frankfurt)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 7,9%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Strong Lager / Lager

Hind: 1.29€ + pant
Eelhäälestus: See on siis Lidl kauplustes pakutava Perlenbacher õlle perekonna kolmas liige. Need tavalised laager õlled neil on isegi joodavad, loodan et see joodavus laieneb ka sellele õllele. Ehkki kange laager õlle puhul võib see minna ka teisiti. 
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks ilusti ja seda vahtu sai ligi pool klaasi, veidi tempokamalt vajus vaht veerandi klaasini ja edasi vajus rahulikumalt.
IBU: ?

Aroom: Aroom on üpris viljane (loe: linnaseline). Ja õige kerge puuviljane magus joon on ka temas sees.

Maitse: Maitse kaldub ka sinna magusa poole, aga antud hetkel see mind väga ei rõõmusta. Maitses on selline magus veidi käärinud õuna mahla joon. Peab tõdema, et tegu on ikka üpris viletsa õllega. Magus ebameeldiva maitsega ja kange. No vot see on vist klassikaline "parmukas". Sest mulle tundub, et normaalse maitsemeelega inimene ei suuda seda küll endale rindu tõmmata. Päris ebameeldiv vedelik.

Kokkuvõte: No see on nüüd küll üle pika aja üks ilge läga. Olen kahe vahel kas kangutada ta hambad ristis sisse või valada kraanikaussi. Õudse maitsega ja kange hele õlu. Päris suur hulk vett on lihtsalt ära raisatud. Muidugi võib olla, et ma olen muutunud õllesnoobiks, aga siis tahakski näha, et keegi ütleb selle kohta normaalne õlu. Ma tõesti ei usu, et keegi ütleks selle kohta hea. Minu isiklik soovitus kõndige sellest kaarega mööda. Ja kui keegi soovibki mingit halba õlut siis pöörduge minu poole ma võin teile paremaid halbu õllesid soovitada.

Hinne: 1

Huvitav fakt: Ilmselgelt on toodetud reinheitsgeboti silmas pidades.

Ma arvan, et see on kõige õudsem õlu, mille ma olen Lidlist ostnud ja ma olen sealt varemalt ka mitu päris viletsat ostnud.

Tootja infot: Konkreetne toote koduleht puudub.

Purtse - Siidisuka Cherry

Nimi: Purtse - Siidisuka Cherry
Päritolu: Eesti (Purtse)
Taara: plekk 0,33L
Alkohol: 5,5%

Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Cherry Sweet Stout / Sweet Stout
Hind: 2.99€ + pant
Eelhäälestus: See originaalne Siidisuka oli/on ikka väga hea õlleke. Loodan, et nüüd on talle veel mingi meeldiv vint peale keeratud. Üllatuslikult on alkoholi sisaldus ligi kraadi võrra langenud. Ent usun, et sellest hoolimata on tegu maitsva õllega.
Värvus: Must
Vaht: Kerge pruunikas vahuviirg tekkis kergelt, aga kadus metsiku kiirusega.
IBU: ?

Aroom: Juba valades hakkas ninna kerget kirssi immitsema. Üle klaasiserva polegi see kirss nii domineeriv pigem hoopis kadunud. Üle klaasiserva on tunda laktoosi ja tumedat šokolaadi, millel on kirsitükid sees.

Maitse: Esimese asjana võib tajuda, et konsistents on väga vedel. Maitse ise algab üpris kohviselt, aga keerab üsna kiirelt magusaks ja mõnusalt kergelt kirsiseks. Mulle väga meeldib, et see kirss siin ei karju nagu näiteks Kriekide puhul, kus on see isegi pigem häiriv. Üldpilt on üpris siidine ja mõnus, millel on kerge hapukas toon, mida loob kirss. Maitsed on kenasti tasakaalus. Järelmaitses on miski, mida ma nimetaksin kirsitubakaks. Igati mõnus lonksamise õlu. 

Kokkuvõte: Minu arust igati adekvaatne kerge sweet stout. Maitset on piisavalt kuigi alkoholi pole üleliia palju. Ka lubatud kirss on komponendina ilusasti kohal, aga ta ei röögi liigselt maitses vaid annab enda kohalolekust soliidse peanõksuga märku. Suvel sattusin ka Purtse pruulikoda külastama ja peab tõdema, et toredad inimesed ilmselt teevadki head õlut, nagu minu paljud kogemused on näidanud. Mulle tundub, et originaal Siidisukale jääb ta siiski pisikese sammukese alla, aga kuna see algupärand oli ka väga hea, siis pole kaotus suur. Tõesti meeldiv rahuliku mekutamise õlu.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: 
Purgil on sama tekst, mis algupärasel Siidisukal, aga toome ta veelkord ära:  "1930ndatel tuli Kohtla-Järve põlevkivitehase direktor töölt koju. Pani nahkportfelli nurka ja keeras riigivanema portree näoga seina poole. Tõmbas jalga linnapreili peened siidisukad, pani rahvaviiside plate peale ja hakkas peegli ees puusi hööritama. Las mees teeb, mis mees tahab. Meile meeldib metsikult." 
Jääb vaid tõdeda, et mulle meeldib ka.
Üllatuslikult pole selle õlle kirjeldust nende kodulehel.
Proovitud partii: 23046

Tootja infot: Toode puudub kodulehel.

Lehe - Old Sneaky

Nimi: Lehe - Old Sneaky
Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: klaas 0,33L
Alkohol: 16,0%
Algvirde tihedus: Pole antud

Tüüp: Imperial Old ALE Rum BA / Old ALE

Hind: 7,40€ + pant
Eelhäälestus: Võiks arvata, et tegu on mingi tõsise mürsuga. Kangust on kamaluga, ehk on samaväärselt ka maitset. Vaadimõlgutisel võiks ju olla. Ootan pidulikku maitseelamust.
Värvus: Pruunikasmust
EBC: ?
Vaht: Ei õnnestunud teda vahtu meelitada, kuigi pingutasin.
IBU: ?

Aroom: Veidi nina klaasiserva poole viies lööb sõõrmeisse tugev rummile omane magushapukas kõrbenud suhkrusiirupi ja alkoholi aroom, millel on kergelt mandli laadne serv. Aroom lubaks küllaltki magusat jooki. 

Maitse: Oh sa püha püss, on küll magus ja hapukas ja alkoholine. Konsistents on ka paks kui liim. Maitses on esimene iseloomulik toon mingi marja siirup, meenutab kangesti aroonia mahla, aga võib ka olla hoopis mustsõstar. Oma üldiselt maitsepildilt kvalifitseerub see pigem mingiks magusaks napsiks. Aroonia/mustsõstra liköör või midagi sellist. Väga raske jalaga jook, astudes lendab tal jala alt lund kahele poole laiali. Niivõrd magus, et ma olen kindel, et sellega annab tapeeti panna. Alkoholi on ka ikka väga selgelt maitses tunda, aga otseselt ta ei häiri, sest nagu mainitud, võib teha näo, et tarbid hetkel hoopis likööri. Aga üldiselt on maitset ikka täie toruga ja ta on üle võlli magus, kuid õnneks mulle sellised väärakad meeldivad. Põnev napsulaadne õlu.

Kokkuvõte: Mulle tundub, et õlle nimest on üks sõna puudu jäänud, "bastard". Sest taolise lisaliite puhul ma tõlgiksin selle nime "Vana Salakaval Raibe." Karta on, et tegemist on ühesalakavala joogiga. Magus nagu nagu Julia Robertsi naeratus, aga samm on raske nagu kõrgema matemaatika doktoritöö. Ning ma kahtlustan, et kui neid mingi kolm tükki sisse keerutada siis hommikul on ikka väga keeruline olla. Kuid kõigest hoolimata on see "Vana Salakaval" oivaline mekutamis objekt. Selle tugeva alkoholi tundmuse ja magususe tõttu jääks pimetestis tema sugulus õllega vaid aimatavaks. Kergelt libisev, raskejalaga talvenaps. Sobib suurepäraselt sõpradega koos, väikestest klaasikestest proovimiseks.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Partii nr. 889.

Huvitav, miks Lehe paljusid oma pika säilimisajaga BA õllede pudelikorke ei vahata? Kas tõesti vaid majanduslikel kaalutlustel. Müügi perspektiivis lisaks see küll atraktiivsust.
Antud isendi BB on aastal 2027.  

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/oldsneaky/

Põhjala - Cosy Nights

Nimi: Põhjala - Cosy Nights
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 8%
Algvirde tihedus: 24°
Tüüp: Vanilla Porter / Porter
Hind: 2,69€ + pant

Eelhäälestus: Porter on Põhjala tehtud, see peaks ju suht kindlapeale minek olema. Ehk siis ootan mõnusat maitsekat porterit. Üteldakse veel, et tegu on talvise vanilliporteriga.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Et teda vahtu saada tuli ikka veidi meelitada. Siis tekkis kerge pruunikas vahu kihike, aga kadus ta üpris kiiresti.
IBU: 30

Aroom: Aroom on mõnusalt kohvine ja vanilli äärisega. Meeldivalt isuäratav.

Maitse: Ka konsistents on mõnusalt liimjas. Milline maitse magus šokolaadine ja kergelt vanilline. Ma kartsin, et tavalise (mitte imperial) porteri puhul on magusust tagasihoidlikumalt, aga siin on seda ikka üsna tublisti. Täiesti mõnus mekutamise õlu. Juba suus tunned seda magusust, mis keerab siis veidi šokolaadiseks järgneb vanilli triip ja siis keeratakse suhkrut veel peale. Kindlasti leidub palju õllenautlejaid, kes seda õllekest ehk liigagi magusaks peavad, aga mina nende hulka ei kuulu. Üle keskmise magus talvine porter.    

Kokkuvõte: Minu jaoks on taaskord kõik tingimused täidetud. Hea mekutamise õlu. Nagu juba viitasin, siis mõned võivad seda ehk liiga magusaks pidada, aga minu jaoks on tegemist just sellise toreda magustoiduga ja seda alla 10% alkoholisisalduse juures. Kui üldse millegi üle silmi pööritada, siis ühe detaili üle etiketi kujunduses. Pildil on kolm paljast meest radikal kuivavaid trussikuid ootamas ja  keskmine on meie poole anfass. Ning tema jalgevahele on tehtud mingi sota-puta. No ma ei tea, kas ei osatud mingit kunstilist lahendust siis sinna leida või. aga noh, see on tegelikult tühiasi. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Proovitud partii: 454. 

Kujunduse on teinud Fred Kotkas.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/specials.html

Lehe - May The Sunflower Seeds Grow

Nimi: Lehe - May The Sunflower Seeds Grow
Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: plekk 0,33L
Alkohol: 7,0%
Algvirde tihedus: 17,5P
Tüüp: Foreign Stout
Hind: 2,90€ + pant
Eelhäälestus: Praegusel ajal on Ukrainale viitavat õlut kuidagi üllas juua. No ja võiks ju ka loota, et tegemist on ühe mõnusa ja huvitava Stoutiga, ikkagi päevalille seemned. Ootan mõnusat õllekest.
Värvus: Must.
EBC: 64
Vaht: Ilusa pruunika vahumütsi saamiseks tuli teda veidi tagant sundida ja ka siis ei läinud vaht ülekäte. Vajus see vaht aga üpris kiirelt, jääb loota, et see viitab paksule konsistentsile. 
IBU: 30

Aroom: Aroomis on selgelt päevalilleseemneid tunda. Selline kerge halvaa viide on joogil. Veidi on ka päevalilleõli tunnetust.

Maitse: Huuli puutudes võib kohe esimese linnukese kasti ära teha, konsistents on tummine. Ka maitses on üpris tugev halvaa värelus, aga eks meie kandis kipuvad päevalille seemned sageli halvaa koostises olema. Sellelt pinnalt ootaksin isegi magusamat jooki. Sellist vedelat halvaad, aga magusat on selles õlles üpris tagasihoidlikult. tegelikult see polegi väga paha, sest 7% alkoholi sisalduse juures on siin maitset ja rammusust kõvasti.  Maitse on põhiolemuses meeldivalt sametine ja päevalill sobib sellesse kooslusesse väga ilusti, on selgelt olemas, et omapära anda, aga ei muutu tüütavaks. Meeldiv tummine stout.

Kokkuvõte: Lubati päevalilleseemne Stouti ja toodi ka väga soliidselt kohale. Minusugune maiasmokk oleks muidugi nautinud magusamat varianti sellest. Tegelikult ma kujutan ette, et sellest võiks ju mingi imperial variandina  ühe korraliku sõjatapperi saada, mida ma kindlasti ostaksin. Aga ka antud variandis on tegemist igati meeldiva õllega. Maitseküllane ja mõnusalt rohmakas. Millegipärast meenus, kuidas ühe jaanitralli teise päeva hommikul valmistas ühe sõbrantsi isa pohmasalatit, mis oli toorsalat segatud tugevamaitselise päevalille õliga, see pagan sobis sellesse hetkesse nagu rusikas silmaauku. Meeldiv õlleke. Слава Україні!  

Hinne: 5

Huvitav fakt: Partii nr. 773.
Õllenime taustainfo, „Take these seeds and put them in your pockets so at least sunflowers will grow when you all lie down here,“ on Ukraina vanaproua poolt öeldud lause agressorriigi sõdurile, mis on saanud vastupanu üheks sümboliks. Muide päevalill on Ukraina rahvuslill.

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/sunflower/

Humalakoda - Kuuse Willem

Nimi: Humalakoda - Kuuse Willem
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 4,2%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Spurce Tip-Carrot Beer (Kuusevõrse-porgandi õlu) / Undappt: Traditional ALE
Hind: Sõber tõi. Aitäh, Sass!
Eelhäälestus: Kerge kuuseõlu võiks ju meeldiv mekkida. Siia blogisse on sattunud varemalt vaid üks Lehe ja Humalakoja koostöö õlu India Pioneeride Laager,  mis oli väga hea. Ehk siis lootust heaks õlleks on küllaga. Muide mulle nüüd menus, et ma olen seda õllekest kunagi vaadist joonud. Võis olla mõned aastad tagasi Haapsalu Kuursaalis.
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks mõõdukalt, aga see vaht mis tekkis püsib täitsa ilusti.
IBU: ?

Aroom: Aroom on mõrkjashapukalt humalane, veidi võib ju mingit kuuse spetsiifikat ka leida, aga selleks peab hästi otsima. Aga lonksamise soovi tekitab küll.

Maitse: Maitsegi on üldpildis mõrkjas ja tundub alul veidi üheplaaniline, ent järelmaitses kargab välja esmalt kuusk ja seejärel juba mingid õrnad porgandi noodid. Järelmaitse on tervikuna selline vaigune ja jörm. Laias laastus igati joodav õlu, aga kuhugi lemmikute hulka ta küll ei trügi. Aga mõrkjama õlle austajatel tasub seda proovida küll.

Kokkuvõte: Normaalne, selline küllaltki mõrkjas ja vaigune õlleke. Oma nägu on tal kindlalt olemas ja sõltub juba joojast, kas see nägu ka sobib või mitte. Igav ta oma olemuselt ei ole. Ma täpselt ei tea, mida võiks see traditional ALE määratlus tähendada, ilmselt on selles liikumisvabadust piisavalt, seega õlletüübile kohane olemine pole keeruline. Lõplikult ei välista, et kohtun selle õllega veel, aga spetsiaalselt teda otsima ei lähe. Aga kui ta kuskil jälle vaadist jookseb, siis võtan vist küll.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Õlu on valminud koostöös Tallinna Ülikooli ajaloolastega. 
Proovitud partii: 207
Õllele on välja mõeldud tore lugu, mis on ka pudelile trükitud:
"KuuseWillem on noor lõbus hunt, kes januneb uute seikluste järele. Avastav ja teadmishimuline hunt elab Eesti metsas, sügaval kuusetihnikus, kus loodushuvilised on teda aeg-ajalt märganud. Agronoomiharidusega KuuseWillemil on kodus suur juurviljapõld, kus kasvavad mahlakad porgandid. Nendest valmivad kõiksugu hõrgutised ning ka õlu. Ükspäev kukkus valmiva porgandiõlle sisse puu otsast kuusevõrseid. KuuseWillem maitses huvitavat segu ja tormas koheselt pruulikööki uut laari keetma. Sestpeale on kõik hallivatimehele külla juhtunud loodusnautlejad pudelikese kaasa saanud. Head maiku peab jagama! KuuseWillem pärineb baltisaksa suguvõsast ja tänaseni kokkab ta esivanemate retseptiraamatu järgi, mis pärineb aastast 1805.

Tootja infot: https://humalakoda.ee/pruulikoda

HullHumal - Protopruul N61 Gose (Käsitööõlu)

Nimi: HullHumal - Protopruul N61 Gose (Käsitööõlu)

Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 5,5%

Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Gose
Hind: Pruulmeister tõi. Aitäh!
Eelhäälestus: Kolmas lugu siis sellelt esitajalt. Pean tunnistama, et ma tegelikult ei saa aru, miks Gose stiili tehakse, nagu üleüldse. Kuigi mul on olnud ka lühike hapude õllede fännamise periood, siis muidu kui proovimiseks, ma enam gose stiili õlut ei osta. Aga igas stiilis võib olla meeldivaid üllatajaid. Ehk siis pigem ootan üllatust.. 
Värvus: Merevaik
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks Ilusti. Veidi püsis ja siis hakkas kiiremalt kaduma.
IBU: ?

Aroom: Enne kui nina päris klaasini jõudis viskas törtsu nõuka aegset nõudepesuvahendit Safo. No kusjuures ka klaasis sees on aroomil üpris seebine rindejoon ja selle tagant järelväena tuleb alles selline hapukas mahla toon. Loen kirjeldust ja eeldan, et seda seebi tunnetust loob ingver. Põnev on see lõhn küll.

Maitse: Hapukust on tunda kohe sellest hetkest alates kui jook ületab huulte piiri. Tuleb hapu ja soolase segu, mis läheb üle seebiks, milles võib ära tunda maskeerunud ingverit. Ehk siis ingver seebinahas, või siis Safonahas kui soovite. Haput on soola on ka tunda, ehk stiilile tundub vastavat, aga kuidagi on selles kokteilis midagi valesti kokku kõlama hakanud. Sest see seebi tunnetus on küll omapärane ja naljakas, aga mitte väga hea.  

Kokkuvõte: Peab tõdema, et omapärane. Õlu mille iga lonksamise järel tabad end mõttelt, et huvitav, kas sellega annaks midagi puhastada ka. Ma nagu ei mäleta, et Gose päris nii peaks maitsema. Nagu ülal ennustasin siis ilmselt on midagi valitud lisa komponentidest omavahel tülli läinud ja tulemuseks on ENSV üks populaarsemaid nõudepesuvahendeid Safo. Ah et miks ma sellist toodet mäletan? Sellega oli tore mullitajat täita, tegi head mullid. Et siis põnev see õlu on ja loob nostalgiat ka, aga valet tüüpi nostalgiat ja rahule ma temaga seetõttu ei jäänud, hoolimata sellest, et stiili tõttu polnud latt väga kõrgele tõstetud.

Hinne: 3-

Huvitav fakt: Nii pesuainet meenutavat õlut polegi vist varem saanud. Kergelt seebiseid mõned olen.

Pudelil tekst: ""Kettle sour" tehnoloogial pruulitud gose, millesse on lisatud lisaks tavapärasele Himaalaja soolale ning koriandrile ka korvitäis apelsine ning mõõdukalt ingverit."

Tootja infot: Koduleht puudub.

Lehe / Basqueland - Phantasmic Voyage DDH IPA

Nimi: Lehe / Basqueland - Phantasmic Voyage DDH IPA
Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: plekk 0,33L
Alkohol: 7,0%
Algvirde tihedus: Pole antud.

Tüüp: DDH IPA / Hazy IPA

Hind: Sain pakkumise kasti pakituna. Ehk siis hea hinnaga.
Eelhäälestus: Hiljuti jõin just ühte väga head IPA-t ja no nüüd neelud käivad. Antud õlleke on valminud siis koostöös Basqueland Brewinguga, mille õllesid on ka siin blogis varemalt läbi jooksnud. No kui selline collabrew projekt, siis ehk on ikka vaeva ka nähtud, et oma nimed julgelt peale panna. Loodan maitsvat IPA-t. 
Värvus: Oranžika varjundiga kollane. (Kerge hägu, Hazy noh.)
EBC: ?
Vaht: Väga kena mütsikese tekitas pähe kerge vaevaga, aga veidi kiirustab lahkumisega.
IBU: 50

Aroom: Aroomis on tsitruselist humalat ja mahlasust ka ja mingi selline Hazy IPA tunnelm on ka olemas. 

Maitse: Juba huulteni jõudes hoovab suhu sellist mandariini maitse laadset asja. Mis suus ka hästi kiiresti hästi kuivaks muutub, aga see kuivus on kuidagi ümar ja ruumiga täidetud. Absoluutselt meeldiv IPA, teeb taas linnukesed kõigisse kastidesse, humalat on, mahla nüanssi on ja mõrkjust ka on. Kuigi IBU number 50 valmistab palju suuremaks mürsuks sind ette, aga antud isend on oma maitselt täitsa taktitundeline, elik tasakaalukas. Mõrkjust on, aga see pole selline kõrvavaik, vaid pigem suus selle tekkiva ruumi täitja. Mõnus. 

Kokkuvõte: Lootused olid kõrgel, aga hea hinne suudeti kahtlusteta koju tuua. Võiks ütelda, et selle õlle ainuke miinus ons ee, et purk on väike. Iga sõõmu järel näed õõvastusega, et vedeliku tase anumas on langenud, kui see ületab kriitilise piiri. Huvitaval kombel ma pole seda õllekest kuskil kaubandusvõrgus teadlikult kohanudki.  Aga joomistväärt on see kindlapeale. No maitsev lihtsalt. Õnneks on mul teda mõni purk veel.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Partii nr. 790.

Üllatuslikult ma seda õlut nende kogulehelt ei leidnudki, ainult e-poest. 
Purgil kirjutatakse, et õllele on lisatud Phantasmi pulbrit, aga mis kuradi asi see on, seda ei räägi keegi. Aga nagu ütles apteeker, filmis "Suvi", "... mis see teie asi on, peaasi kui ta aitab, jooge mis teile antakse ja uskuge, lootke ja armastage, siis saate kõigist ja kõige üle võimuse!"
Basqueland Brewing asub siis Lõuna-Baskimaal, ehk Hispaania aladel. 

Tootja infot: Kodulehel toode puudub.

Põhjala - Kuusk

Nimi: Põhjala - Kuusk

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 6,0%

Algvirde tihedus: 14,5°

Tüüp: IPA
Hind: 2,39€ + pant
Eelhäälestus: Põhjalal on selline eri seeria nagu Forest Series ja see õlleke kuulub sinna seeriasse. Ma vist polegi sellest sarjast varem midagi proovinud. Loodan mõnusat humalast IPA-t, millele annavad ehk kuusevõrsed mingi toreda lisa nüanssi.  
Värvus: Kuldkollane 
EBC: ?

Vaht: Ilus paari sõrme paksune mütsike tekkis ja püsib väga soliidselt. 
IBU: 35

Aroom: Aroom on tsitruseline, veidi vaskne ja veidi mahlane. Kuusevõrsetele ei suuda aroomis sõrme peale panna.

Maitse: Täitsa põnev, maitse on tugevalt mahlane, aga samas kuiv. Algab maitse sellise tugeva tsitrusemahlaga, aga mõne hetkega muutub suu nii kuivaks nagu oleks see mahl kuumale kerisele langenud. Muide mõrkjus on väga meeldivalt tasakaalus. Järelmaitse on nagu veidi tõrvane ja sealt võib tõesti leida midagi kuuske meenutavat, aga pigem see on kuusevaik. No täitsa tore IPA. See humala rohkus meenutab mõningaid topelt IPA-sid ja on mulle väga meeltmööda. Ehk siis maitset on selles õllekeses kamaluga. Ja kogu see maitse ongi sinna suunda nagu vaikselt lootsin. Mõnus!

Kokkuvõte: No seda kuuske võib nüüd läheneval jõuluajal korduvalt tuppa tuua. Üks tõsiselt humalarohke IPA, täpselt selline nagu ma kipuks IPA-lt ootama. Purgil ütleb kiri: "Ameerika humalate ja Eesti kuusevõrsetega pruulitud humalane ja tsitruseline IPA." Ja see on meile tehtud 100% nagu lubatud. Maitsev! Soovitan julgelt! Saada 6% alkoholi sisalduse juures Double IPA väärilist humala maitset, seda tuleb tunnustada.   

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Proovitud partii: kas NO585 või N0585. (täpselt ei saa aru sellest ümarast asjast.)

Varem polnud see Metsa seeria alamjaotus nende kodulehel mu tähelepanu püüdnud, aga nüüd tundub, et peab sellesse teemasse konkreetsemalt sisse vaatama. 

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/forest-series.html

HullHumal - Protopruul N59 Saison (Käsitööõlu)

Nimi: HullHumal - Protopruul N59 Saison (Käsitööõlu)

Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 923%
Algvirde tihedus: Pole antud

Tüüp: Saison
Hind: Pruulmeister tõi. Aitäh!
Eelhäälestus: Nüüd siis teine õlu pruulikojalt HullHumal. Esimene oli väga meeldiv rukki õlleke. See tundub olema Saison, mis kuulub raskerelvastuse hulka (AVV 9,2%). Aga loodame, et alkohol jõustab ka maitset. Ning saab jälle meeldiva elamuse.
Värvus: Pruunikaspunane
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks hea hooga. Üle kolmveerand klaasi tekkis seda roosakat vahtu. Vajub aga üpris kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Aroom on väga marjane, ütleksin, et vaarikad, aga hapukad, aa selge pudelil on kirjas, et ka hibiskus. Ehk siis aroomilt meenutab ta pigem lambicut.

Maitse: Maitsegi algab väga vaarikaselt, selline vaarikamoosist tehtud morsi tunnetusega. Hapukust polegi maitses nii väga palju, ainult meeldiva äärisena palistab ta maitse üldpilti. Ilmselgelt on tegemist väga salakavala joogiga, sest seda 9,2% alkoholi pole maitses üldse tunda. Ma üldiselt väga marjapõhiste õllede austaja ei ole, aga seda kannatab täitsa juua, eriti tema mõnusalt tasakaalus maitsete tõttu. Hoolimata kõrgest alkoholi sisaldusest ja marjadest pole tal sellist veini tunnetust, mis kipub sellistel puhkudel tekkima. Ja kuna ka magusust pole ülemäära palju siis võiks teda ikkagi maitsejärgi pigem õlleks liigitada, mitte siidriks olemist kahtlustada. Meeldivalt joodav marjane õlu.

Kokkuvõte: Selliste maitse põhikomponentide puhul on tulemus üle ootuste hea. Vaarika maitse on küllaltki selgelt ära tuntav, aga ta ei ole röökiv, seega täiesti meeldivalt omapärane. Tore on see, et alkohol hoolimata oma jõulisest kohalolekust ei kisu tähelepanu endale. Nagu mainitud, siis ma pole eriline marjaõllede austaja, aga seda võib ilma nina krimpsutamata juua. Suurt hurraa elamust ma temast ei saanud, aga väga suuri etteheiteid ei oska ka teha. Joodav, ent mitte päris minu klaasike õlut. 

Hinne: 4

Huvitav fakt: Antud õlu on pruulitud naistepäeval 8. märtsil, kõigi naiste auks. Mulle väga meeldib see pruulide ajastamine ja pühendamine, eriti just naiste auks, aga üldiselt ka. 
Pudelil tutvustav tekst: "Pisut riukalik saison, mida tasakaalustab vaarikate hapukus ning keelt parkiv hibiskus. Pruulitud naistepäeval kõigi naiste auks."

Tootja infot: Koduleht puudub.

Pühaste - Kratt

Nimi: Pühaste - Kratt
Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 5,5%

Algvirde tihedus: 15P
Tüüp: American IPA
Hind: 2,29€ + pant
Eelhäälestus: No Kratiga sai suvel mõned korrad kohtutud, aga siis ta jooksis baaris kraanist. Nüüd avastasin, et siin polegi teda veel analüüsinud. Üldiselt mäletan, et oli täitsa joodav õlleke. Loodan, et mälu ei peta.
Värvus: Helekollane. 
Vaht: Vahtu tekkis ligi kolmandik klaasist ja vajub ta mõnusa rahuga.
IBU: ?

Aroom: Juba valades lõi ninna sellist mahlaste humalate lõhna ja ka üle klaasiserva on see mõnus mõrkjas mahlane humala aroom.

Maitse: Ka maitses jagub mahlakust. Ent selline maitse tugevuse raskusastet kirjeldab pigem tema värvus, mitte aroom. Aroomi järgi arvaks, et keha on sel joogil rohkem, aga maitse on selline kergema kehaehitusega, nagu võiks värvist järeldada. Aga maitset on tal piisavalt. Nagu mainitud siis on see selline puuviljane mõõdukalt mõrkjas ja värskendav. Mõnus maitsekas kerge õlu.

Kokkuvõte: Mõnus kerge ja värskenda õlleke, kindlasti hea kaaslane saunas või soojal suvepäeval. Ainult kerge õlle olemusest eristab teda keskmisest veidi kõrgem alkoholi sisaldus, samas on see ilmselt põhjus mins maitset on piisavalt. See tore kratt seal purgikujundusel on ka vahva, aga poes tekib küsimus, et kui ebaõiglasel moel ta hetkel varandust tassib. Siiski juues võib tõdeda, et see varanduse tassimine polegi nii ebaaus. Mõnus kergema kondiga värskenda janu kustutaja. Ise proovisin teda sauna vahele, seepärast tean kindlat väita, et selleks ta hästi sobib. Muide hetkel on ta ka laiemalt kaubandusvõrgus saada, et soovitan proovida, sest siis tekib ka võimalus, et ta jääb pikemalt lihtsasti kättesaadavaks.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Purgil on märgitud alkoholi sisalduseks 5,5% kodulehel aga 6,0% , kus tõde lebab?

Proovitud partii: 590.

Tootja infot: https://puhastebeer.com/tooted/hooajalised/kratt

Põhjala / Weihenstephan - Cellar Series - Zeit

Nimi: Põhjala / Weihenstephan - Cellar Series - Zeit

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L (Vahakork)
Alkohol: 12%
Algvirde tihedus: 29°
Tüüp: BA Wheatwine / Nisuvein
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh!

Eelhäälestus: Põhjala Cellar Series on ju kvaliteedi märk. Õlu on valminud koostööna ehk nö. collabrewna. Samas on tegu selle blogi esimese Wheatwine-ga. Kuigi õlletüüp on minu jaoks senitundmatu siis, eeldan, et tegemist on odraveiniga sarnase asjaga. Ootused on kõrgel.
Värvus: Kastanpruun
EBC: ?
Vaht: Ilusat beežikat vahtu tekkis esimese hooga ligi kolmandik klaasi ja se vajub rahulikult.
IBU: 25

Aroom: Aroom on odraveinidega sarnaselt veidi terav, kergelt alkoholine karamelline ja linnaseline. Mingi veini tunnetus on temas ka tõesti olema.

Maitse: Taaskord võib esmalt tajuda mõnusalt paksu konsistentsi. Maitse on esmalt jõuliselt karamelline, aga seejuures pole ta üleliia magus. Karamellile järgneb tubli patsakas vilja. Ei oskagi täpselt nüüd aimata kui palju annab maitsele iseloomu portveini vaatides veedetud aeg ja kui palju on neid veinilaadseid nüansse õlletüübi enda poolt kaasa toodud. Maitseküllane on ta igal juhul. Maitses on ka üpris palju alkoholi tajuda. Järelmaitses on veel mingi kuivatatud puuviljade nüanss.

Kokkuvõte: Kindlasti on tegemist eliitklassi õllega. Ma ise küll eelistaksin talle portereid ja stoute, aga ma mõistan ka täielikult erinevate viljaveinide austajaid. Sest nagu mainitud maitsete virrvarr on siin vägev. Selle õlletüübi puhul ei häiri ka maitses tajutav alkohol, sest see harmoniseerub ülejäänud maitse osistega. Lihtsalt tekkis mõte, et äkki võiks viljaveini hoida mõne muu alkohoolse joogi vaadis BA tegemiseks, et vaadi lisatud maitse jooned oleks selgemini eristatavad, aga võib ka olla, et need ei sobiks siia üldse. no ma ei tea õlle valmistamise puhul olen ma puhas teoreetik. Igatahes võib seda õlut julgelt proovida.    

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Õlu on valminud koostöös Weihenstephan pruulikojaga, mis asub Saksamaal. 

Zeit tähendab aega, saksa keeles. Õlu on aega veetnud kolme erinevat tüüpi portveini vaatides.

Nüüd on mul kolme põhilise õlle vilja veinid ära proovitud, rukki, odra ja nisu.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/cellar-series

HullHumal - Protopruul N58 Rukkiõlu (Käsitööõlu)

Nimi: HullHumal - Protopruul N58 Rukkiõlu (Käsitööõlu)
Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 6,3%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Rukkiõlu / Rye ALE?
Hind: Pruulmeister tõi. Aitäh!
Eelhäälestus: Ootamas on esimene lähikontakt HullHumal pruulikoja tootega. Ootan mõnusat rukkiõlut. Kirjeldus lubab musta leiba klaasis. Ehk on hää. 
Värvus: Tumepunakaspruun.
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks hea hooga. Üle kolmväärand klaasi tekkis seda ilusat pruuni vahtu. Vajub rahulikus tempos.
IBU: ?

Aroom: Aroom meenutab küll seda õllemaltoosat, millega sageli leiba tehakse. Aroomis on kerget pärmi ja jõuliselt karamelli ning selline leivavalmistamise meeleolu on ka klaasis. 

Maitse: Oo, milline üle keskmise paks konsistents. Tunnelm on selline leivakali, mis pole põrmugi magus. Samas rukkiõllele omane hapukus on ka meeldivalt tasakaalukas. Kirjelduses lubati ka köömneid, aga neid tuleb küll tikutulega taga otsida, aga see on pigem õnneks, sest ma pole suurem asi köömnete fänn. Siiski järelmaitses võib mingi köömnete viite üles leida. Maitstes hakkab mulle tunduma, et tegemist on pigem laager õllega, kui ALE-iga, nagu ma alul kahtlustasin. (Siiski ilmnes, et ALE.) Väga meeldib see, et ta pole magus, aga aroomist võis veidi järeldada. Mõnus täidlase kehaga ja raske astumisega õlleke. Mitte ühtegi segavat joont ma selles maitses ei taju.

Kokkuvõte: Ma nüüd täpselt ei tea kui suure tootmisega on tegemist selle HullHumal pruulikoja puhul, aga kvaliteet on neil kindlalt olemas ja selle põhjalt võib eeldada ka, et juba veidi pikem kogemus ka. See õlleke on selline, mida võiks vabalt ka näiteks poes müüa. Järjekordne mikropruul, mis oma kvaliteediga meeldivalt üllatab. Meeldiv rukkiõlu

Hinne: 5

Huvitav fakt: Antud õlu on pruulitud vabariigiaastapäeval 24. veebruaril, vabariigi auks. Väga sobilik seos rukki, musta leiva ja meie kodumaa vahel. 

Tootja infot: Koduleht puudub.

Tanker - Oh My Zappa!

Nimi: Tanker - Oh My Zappa!

Päritolu: Eesti (Jüri)
Taara: plekk 0,44 L
Alkohol: 6,0%

Algvirde tihedus: pole antud
Tüüp: Triple-dryhopped IPA / TDH IPA / Untappd: IPA - American
Hind: 2.59€ + pant
Eelhäälestus: Järjekordne õlleke siis Tankeri päris õllede liinilt. Zappa oli ju tore artist, ehk on õlleke ka selline tore IPA.

Värvus: Kuldne
Vaht: Väga kergelt ei kippunud vahtu minema, aga kerge mütsike õnnestus talle ikka pähe saada, aga see lahkus veidi kiirustades.
IBU: 44

Aroom: Valades lõi mingit sellist magusat maasikat meenutavat lõhna üles. Üle klaasiserva on tunda hapukasmõrkjat humalat ja taaskord seda maasikat.

Maitse:  Lonksates on sõõmu alguses ka seda maasikat kergelt tunda, aga siis ta haihtub ja keskmaitse on juba pigem mõrkjas ja veidi tsitruseline, ning lõppmaitses ratsutab kohale juba üpris mõnus mõrudus. Peab tõdema, et tervikuna täitsa asjalik IPA Tegelikult oleksin oodanud isegi maitses grammikese rohkem seda maasika laadset maitset. Sest hetkel jääb see maitse veidi üheplaaniliselt mõrkjaks ja kuivapoolseks. Aga kindlasti pole tal miskit viga. Igati aus IPA.

Kokkuvõte: Tundub, et Tankeri hea õlle sektsioonis ei ole veel pruulimise kunsti ära unustatud. Igati aus ja mõnusasti joodav IPA on valminud. Veidi sellise kuivalt mõrkja maitsega, aga väga meeldiva aroomiga. Ei oska talle nagu ühtegi viga ka süüks panna. Seega võib julgelt proovida. 

Hinne 5-

Huvitav fakt: See õlu on siis pruulitud Zappa humalaga, ning koduleht räägib selle humala kohta järgmist, "Zappa metsik humal avastati New-Mexicos ning sai oma nime Frank Zappa järgi koostöös Zappa perekonnaga. See humal esindab sama kontrakultuuri nagu muusik ise. Vürtsikas, troopiliste puuviljade, tsitruse ja männi nootidega." 
Frank Zappa (1940 – 1993) oli üks väga omanäoline ja silmapaistev ameerika muusik. Purgikujundusel olevalt pildilt võib teda vabalt ära tunda.

Tootja infot: https://tanker.ee/brand/tanker/

Piloodi Stout (Kodune käsitööõlu)

Nimi: Piloodi Stout (Kodune käsitööõlu)
Päritolu: Eesti (?)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 4,9%

Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Stout
Hind: Toodi testimiseks. Aitäh!
Eelhäälestus: Esimene kokkupuude antud meistri õlledega. Meister eelistab pigem ananüümseks jääda. Austame tema soovi. Loodan ühte mõnusat maitseküllast Stouti. Arvesse võttes, et tegemist on tavalise stout õllega, mitte imperialiga.
Värvus: Must 
EBC: ?
Vaht: Väga ilus pruunikas ja tihe vahumüts tekkis. Ja seisab väga soliidselt.
IBU: ?

Aroom: Juba peale valamist tekkis tuppa selline mõnus maitseküllane hõng. Üle klaasiserva on tunda veidi pärmi, mis seguneb kaneeli ja röstitud linnastega. Tekitab huvi lonksata küll. 

Maitse: No tip-top. Ta on küll mahedamaitseline, aga maitsete bukett on see eest päris mitmekülgne. Esiteks aroomis olnud pärm maitses tähelepanu ei tõmba. Samas kaneel on ka maitses selgelt kohal, lisaks veel miski, mida võib ilmselt nelgiks pidada. Nelk oma omaduselt on väga tugev vürts, millega võib näiteks seeni marineerides kergesti üle doseerida, aga siin on ta täpselt mõõdukalt kuskil tundmuses olemas. Põhiolemuselt sametine, nagu üks stout peab olema ja maitseainetega on lihtsalt kerge värv juurde antud. Minu meelest suurepärane stout, mahe ja oma väikeste lisa värvingutega. Maitsev stout.

Kokkuvõte: Taaskord on järjekordne kodune käsitööõlle meister mind meeldivalt üllatanud. Kui tartu oleks oma Winter Stouti ka selliseks teinud, siis õllesõbrad jookseksid sellele tormi, aga eks masstootmises ongi päriselt häid asju vist keerulisem teha. Nii mõnusalt tasakaalus õlu, põhiolemus on ära tabatud ja lisamaitsed kõditavad keelt, mitte ei viruta kurikaga nagu suurtootjate tumedate maitseõllede puhul. Kui ma seda kuskilt osta saaksin ostaksin.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Pudelilt võib leida, et muuhulgas on kasutatud 7 erinevat sorti linnaseid, nelki, kaneeli ja tammelaastu. Pudelil on Tõutsi lennuklubi logo, sellest ka ilmselt õlle nimi. 

Tootja infot: Koduleht puudub.

nanoPruul - Flip Flop

Nimi: nanoPruul - Flip Flop
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Saison
Hind: 2,59€ + pant

Eelhäälestus: Eelmisel proovitud nanoPruuli õllel oli küll midagi nihu läinud. Ei tea kas mingi bakter sisse sattunud või midagi. Loodan, et sel korral on paremini läinud.
Värvus: Helekollane
EBC: ?
Vaht: Peale lahti korkimis hakkas vaikselt pudelist välja ronima, seega kardan, et ka siin on mingi vale protsess sees. Vahtu tuli kolmveerand klaasi, aga vajus ka üpris kiirelt ära.
IBU: 30

Aroom:  Aroomis õnneks nii hullu pärmimöllu ei ole, on hoopis mingi selline hapuka mahla tunnetus. Selline sidruni-mango segu. Ning raamiks on õrnõhuke koriander.

Maitse: Maitse on mahlane ja mõrkjas. Õnneks ei ole kihisev. Laias laastus võib seda päris pädevaks saisoniks pidada. Nagu mainitud algab maitse sellise magushapuka mahlasusega, keskmaitses tõstab pead koriander ja lõppmaitseks jääb suhu mõrkjas maitse koriandri äärisega. Lihtsalt joodav kerge suveõlu.

Kokkuvõte: Eelmise nanoPruuli mälestus ja avamise järgne pudelist põgenemise katse langetasid lati üpris madalale, aga õnneks antu õlleke hüppas sellest suurema pingutuseta üle. Ma väidan, et see õlleke tabab stiili küll ja on täitsa lihtsasti joodav kerge õlu. Kuigi ohumärgid olid, siis need õnneks ei realiseerunud. Palaval suvepäeval võib mõne sellise ära kulistada küll.

Hinne: 4

Huvitav fakt: Proovitud partii 234.

Õlle valmistamisel on kasutatud koriandrit ja see on ka üpris selgelt tunda.

Tootja infot: Antud õlu kodulehel puudub.

Lehe - Black

Nimi: Lehe - Black

Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: plekk 0,33L
Alkohol: 6,5%

Algvirde tihedus: 17P
Tüüp: Black IPA

Hind: 2,90€ + pant
Eelhäälestus: Ma olen teda ju korduvalt joonud ja ma olin täiesti kindel, et ta on mul siin blogis ammu olemas, aga võta näpust. Tuli välja, et ei olnud. Mälu järgi igati aus õlu. Loodan sama.
Värvus: Must muidugi.
EBC: 55
Vaht: Ilusa pruunika vahumütsi kasvatas pähe omale ja see püsib eeskujulikult. 
IBU: 60

Aroom: Aroomis ujub ringi keskmist kasvu humal ja tal on röstitud susped jalas. Mõjub stiilipuhtalt.

Maitse: Esimese asjana võib tajuda, et ka konsistents pole kõige lahjem. Maitse on mõnusalt jõulise röstiga, omab isegi sellist kohvi laadset tunnetust ja mõõdukalt humalane. Kui keskmaitses röst hakkab esimesena ära vajuma kerkib kaardina tagant välja humala mõrkjus. Järelmaitses keerutavad mõlemad maitsepoolused veel pikalt suus kuni suhu jääb selline kergelt mõrkjas meenutus. Igati adekvaatne Black IPA.

Kokkuvõte: No selle õlle puhul algab kõik juba purgi kujundusest, mis on nii lakooniline (lihtne ja lööv). Kahjuks meie turul ei ole väga palju Black IPA-sid, ent aegajalt ikka siit või sealt oma pea välja pistab. Mõtlen, et huvitav, kas antud õlleke on nende kunagise õlle Lõbus Njuufa mantlipärija. Igatahes on ta oma stiilis kindlapeale minek. Sest nagu ütlesin, olen teda varemalt mõnikord ostnud ja joonud, ning seda laia valiku hulgast, mitte olude sunnil. Igatahes soovitan proovida.    

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Partii nr. 749.

Pean mainima, et mulle meeldib Lehe kodulehe informatiivsus ja ülesehitus.

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/black/

nanoPruul / Hopsium - Simmani IPA

Nimi: nanoPruul / Hopsium - Simmani IPA

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 4,2%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Session IPA

Hind: 2,79€ + pant
Eelhäälestus: Midagi suurepärast ma veel nanoPruulilt pole kohanud, aga enamus nende õlledes on siiski täitsa joodavad. Väike lootus on, et ehk nüüd tuleb vähemalt väga hea sooritus. Aga eks näis. 
Värvus: Kuldne 
EBC: ?
Vaht: Eriti agaralt tahtis ta ikka vahtu minna. Väga vaikselt niristasin, aga ikka lõi kolmveerand klaasi vahtu täis. Vajub üpris kiirelt. Kahtlustan ülekarbot, aga eks näis.
IBU: 52,9 (eriti täpne :) )

Aroom: Nii aroomis on ka selline pärmi hirmuvalitsus. Suurt midagi peale pärmi ja kerge hapukuse üle klaasiserva nina kinni ei püüa. 

Maitse: Arvasin õigesti, ülekarbo on ikka jõuline. See õlleke kihiseb suus nagu oleks akuhapet lonksanud. Ega selle võika kihisemise tõttu ei saa maitse elementidest ka suurt sotti. Ainult kihin ja pärmi hapuks pära. Ehkki on ta rahulikult kapis seisnud juba mõnda aega ja BB kuupäevani on üle poole aasta. Niru kihinajook.

Kokkuvõte: Kahjuks peab tõdema, et siin on hunnik humalat, linnaseid ja kaerahelbeid ära raisatud. vilets kihisev vedelik, mis ainult mõne parameetri poolest õlut meenutab. Ilmselt selliste jookide tõttu paljud arvavadki, et, "need väikeses pudelis õlled ei kõlba ju juua." Väike lootus jääb, et lihtsalt antud partiisse on mingi pahalne sisse sattunud, aga samas võib ka retsept paigast ära olla. Pigem võib seda õlut vältida.

Hinne: 2-

Huvitav fakt: Proovitud partii 237.

Vist esimene kord kui ma näen, et IBU väärtus on antud komakoha täpsusega.

Tootja infot: Antud õlu kodulehel puudub.

Põhjala - Baltic Porter Day 2023

Nimi: Põhjala - Baltic Porter Day 2023

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L 
Alkohol: 10%
Algvirde tihedus: 27°

Tüüp: Imperial Baltic Porter
Hind: 2,89€ + pant
Eelhäälestus: No kui rahvusvahelise Balti Porteri päeva puhul antakse eriõlu välja siis ma ikka eeldan, et ta on ka eriline. Ehk siis ootan maiustust, mis Põhjala tumedate imperial õllede puhul on pigem reegel.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Väga kergelt ei kippunud ta vahtu minema ja kui lõpuks sai kerge pruuni vahu kihi peale, siis see kadus kiirelt. Võib vist eeldada paksu konsistentsi.
IBU: 30

Aroom: Valades viskas kerget kohvi ja ka alkoholi õhku. Üle klaasiserva on aroom jõuliselt kohvine ja üpriski magus. Kohv on muidugi tugeva röstiga.

Maitse: Juba huuli puutudes on tajuda väga liimjat konsistentsi, et mõnusalt paks tõrv voolab suhu. Maitses lammutab põhiliselt see tumedaks röstitud kohv. Magusust ei olegi nii palju nagu aroomist oleks võinud eeldada. Ja õnneks ka alkohol, mida aroomis veidi tunda oli maitsesse ei jõua. Kui juba olemuselt on ta paks vedelik, siis ilmselt keha ei pea kirjeldama hakkama, aga kui kirjeldaks siis peaks kindlasti kirjutama bold fondiga ja bold laiendusega.  Äärmiselt raske jalaga jook. Mulle muidugi meeldiks kui ta oleks törts magusam, aga porteri puhul oleks see ilmselt väär, see magus jääb rohkem stoutide rajale. Selline mõnus jõuline talve õlu, mida võiks juua kamina ees istudes ja aknast langevat lund vaadates. Maitsev kohvine mürsk.

Kokkuvõte: Nagu loota võis, siis on see Baltic Porter igati pidupäevaks sobilik. Rammus ja rahulik piduõlu. Selline suure sõbraliku karu tüüpi elukas. Suur soe pehme ja mõnus. Mul on tunne, et peab mõne sellise veel koju lohistama ja keldrisse paastu ja palvuse juurde viima. Soovitan soojalt.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Balti Porteri päeva tähistatakse alates 2016. aastast ja see on jaanuari kolmas laupäev, ehk siis liikuv püha. Muide Baltic Porter day tähistamine sai alguse Poolast. Samas rahvusvaheline Porteri päev on 10. oktoober.
Proovitud partii: 465. Muide homme saab selle õlle villimisest täpselt aasta. 09.11.2022. Ja BB on antud 25. aastani. 

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/specials.html

Hiiumaa Pruulikoda - Paradiis

Nimi: Hiiumaa Pruulikoda - Paradiis

Päritolu: Eesti (Kärdla)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 4,6%

Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Laager  / Pilsner
Hind: 2,79€ + pant
Eelhäälestus: No nende Ehapuna oli küll väga meeldiv üllatus. Oivaline punane laager. Ootused on sellega seoses päris kõrgetele tuuridele krutitud. Ootan maitsvat pilkut.
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Kena mütsike tekkis, aga vajus üpris kiirelt kirmeks.
IBU: ?

Aroom: Aroom on laager õllele kohaselt tagasihoidlik. Lihtsalt veidi humalat ja pilkule omane selline kerge oa lõhn.

Maitse: No iseenesest on maitse klaar. Aga kohe on tajuda ka see, et see maitse on väga õhuke. Aga see vähese poolne maitse on iseenesest täitsa viisakas. Kui võrrelda pruulikoja eelmise tulemisega, siis kindlalt nende keskmisest tublisti üle. Järelmaitsena viskab täitsa meeldiva mõrkja tunnetuse suhu. Keskmisest masspilkust parem, aga noh olemuselt ja hinnaklassilt on tegemist ikkagi väiketootja õllega. Seega võib tõdeda, et korralik tulemus, aga ei midagi erilist.

Kokkuvõte: Igati aus õlleke, aga selle raha eest on võimalik ka paremaid leida. Siiski ütegi viga ma tema juures ei märka. Ning proovida võib seda julgesti, aga tõenäosus, et ma teda ise veel ostan on väike. Samas kui Hiiumaal mõni baar või söögikoht teda pakuks oleks see täitsa kaalutav ja kindlasti eelistaksin teda mõnele suurtootja tavalisele laagrile. Korralik, aga tavaline. 

Hinne: 4

Huvitav fakt: FB leht tundub neil sama olema, mis oli sellel eelmisel pruulikojal, mis samas kohas tegutses. Pudelil on Hiiumaa kaart ja sel korral räägitakse Kärdla lähedasest arteesiavee kaevudest.  Huvitav, ka see õlleke on Tšehhi õlle taaras. Partii on vist: 08-23 

Tootja infot: Koduleht puudub.

Le Coq - Winter Stout

Nimi: (A) Le Coq - Winter Stout (2023)
Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 6,6%

Algvirde tihedus: 16,8% P
Tüüp: Stout
Hind: 1,99€ + pant
Eelhäälestus: Mis ma muud oskan kosta kui, et tore. See peaks olema selle Le Coq perekonna kuues liige läbi ajaloo (vähemasti minu blogis). Aga esimene Stout nende hulgas. Kaks on olnud porterid, aga kahjuks sellised keskpärased. No loodame, et Stout on paremini õnnestunud. Ehk siis loodan ühte mõnusat talvist stouti.
Värvus: Must. (Aga valamise ajal paistis veidi liiga hästi läbi. Seega see EBC 120 on pigem liialdus.)
EBC: 120
Vaht: Ilus beežikas vaht tekkis ja mingil määral ka püsib.
IBU: 17

Aroom:  Veidi ulatub nina üle klaasi ja ja juba tuleb seal sellist magushapukat aroomi. Nagu oleks maasikad vanilli kastmes ja veidi mandleid. Aga lonksamise huvi tekitab see maitse küll.

Maitse: No pole paha. Üpris tugevalt magushapukas. Algab maitse nende aroomis onud maasikatega, siis liigub üle kergelt kohviseks, see kohv pole väga jõulise röstiga ja järelmaitses viskab sisse peoga pähkleid. Peab tõdema et suurtootja puhul päris meeldiv üllatus. Loen pudelilt, et kasutatud on ka Madagaskari vanilli ekstrakti. Sellest siis see vanilli. No ja seda maasikamaitset annab ilmselt fruktoosisiirup, kuid veidi nukraks teeb koostises rida "lõhna- ja maitseained", aga tulemus on siiski üpris viisakas, noh kui arvestada tema päritolu. Mingil määral meenutab ta maitse olemuselt neid Saku tumedaid talve jooke. Ehk siis veidi keemiline. Peab tõdema, et  omapärane veidi keemiline magusstout.

Kokkuvõte: Ära sa ütle ka lõhna- ja maitseaineid kasutades võib täitsa joodava õlle saada. See võib osutuda päris arvestatavaks alternatiiviks jõuluporterile, umbes nagu ka need Saku hooajalised tumedad. Loomulikult teeb rõõmsaks, et üritatakse suurtootjate poolt pakkuda hooajaliselt sobivaid jooke ja need on isegi grammikese keskmisest kvaliteedist üle. Aga päris stout jääb veel neil siiski käeulatusest välja. Aga ma ei välista, et teda veel ostma satun. 

Hinne: 4

Huvitav fakt: Nüüd jääb veel loota, et ka aastakäikude seeria tuleb mingi talve õlu välja. Kuigi jah, see sügise oma alles tuli. Säilimisajaks on antud 3 aastat ja pudelil oleval kirjal kutsutakse üles seda mõneks aastaks ootele jätta, aga ma ei tea, kas tulemus on midagi väärt. Aga ilmselt ikkagi proovin selle säilitamise ära. 

Tootja infot: https://www.alecoq.ee/toode/le-coq-winter-stout/

Saku - New England IPA

Nimi: Saku - New England IPA

Päritolu: Turustaja: Eesti (Saku) Tootja: Leedu (UAB Svyturys-Utenos Alus)
Taara: Klaas 0,75L (Šampuse kork)
Alkohol: 6,2%
Algvirde tihedus: Pole antud.

Tüüp: New England IPA / NEIPA
Hind: 8,99€ + pant
Eelhäälestus: Taaskord üks Saku turustatud ja Leedus toodetud karbiga õlu, 0,75L pudelis. No see nende eelmise aasta eksklusiivne õlu Saku - Müstiq jooksis ikka sellise meelekindlusega lati alt läbi, et puges suisa mati alla. Vist nimi viitaski sellele, et hiljem kodus mõteld, et müstiline kuidas ma nii viletsa õlle eest nii palju raha maksin. Loodame, et sel aastal on paremini läinud. Ehk siis loodan ikkagi, et see ilus pakendamine vähemalt kuidagigi õigustatud on ja saab normaalset õlut juua. 
Värvus: Õunamehu kollakas.
EBC: ?
Vaht: Tekis normaalne mütsike, millest enamus lahkus veidi kiirustades, aga sõrme paksust kihti hoiab normaalselt.
IBU: ?

Aroom: Aroom on tsitruse joonega humalane ja veidi mahlane, aga võiks teda NEIPA-ks pidada küll. 

Maitse: Esimene mõte on, et nagu veidi naljakalt hapukas on. Aga muus osas on ta New England IPA-t meenutav küll, on törts humalat ja ka mahlakust, aga see hapukus on törts liiast. Ma tean et mõned Neipad võivad kalduda veidi ka hapuka suunda, aga mitte nii tugevalt. No vähemasti on ta parem kui eelmise aasta turundustrikk, aga nagu mainitud ajas see Müstiq lati niimoodi maha, et  kandkonstruktsioonid kukkusid ka ümber. Antud õlleke on vähemasti joodav.   

Kokkuvõte: No õnneks on selle aasta eriõlu vähemasti täitsa joodav. Aga kas sellise hinnaga keskmist NEIPAt osta on ka rentaabel, vot selles ma küll kindel ei ole. Need esimesed eri õlled ChampAled olid ikkagi küünlaid väärivad nähtused. Aga viimased kaks aastat on tegemist olnud ikkagi röövretkedega heausklike õllesõprade juurde. Võib ju kirjutada pudelile igasugu ägedat müügipläma, et see on sõpradele pruulitud, aga noh õllesõpradele ta ilmselt küll pruulitud ei ole. Siiski tuleb tunnustada püüdlust tuua ägedaid õllesorte nö. "lihtrava" teadvusesse, aga kas see kooliraha nii suur peab olema on iseküsimus. No igatahes õllesõber proovib ta ilmselt ära, mekutab noogutab ja siis joob peale mõne väiketootja NEIPA ja mõtleb, et olulist vahet polegi... peale hinna. Aga joodav ta kindlasti on, lihtsalt see röövimise aspekt kärbib hinnet.

Hinne: 3+

Huvitav fakt: Jääb vaid loota, et järgmise aasta lõpus tüüritakse jälle pigem mõne peenema õlle suunas. Sest (2019) ChampALE ja (2021) ChampALE - Fruit ALE olid tõepoolest meeldivad joogid, mis mõjusid eksklusiivselt.

Tootja infot: https://www.saku.ee/et/products/saku/saku-new-england-ipa/?Ckey=29071

Hiiumaa Pruulikoda - Ehapuna

Nimi: Hiiumaa Pruulikoda - Ehapuna
Päritolu: Eesti (Kärdla)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 4,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Punane Laager  / Amber Lager /Red Lager
Hind: 2,99€ + pant
Eelhäälestus: No sellel Kärdla pruulikoja eelmise tulemise joogid ei olnud just erilised meistriteosed. Kippusid pudelist välja tulema ja olid jube pärmised. Eh seekordne tulemine on edukam. 
Värvus: Merevaik
EBC: ?
Vaht: Täitsa kena mütsi sai korraks pähe ja vajus see normaalses tempos. 
IBU: ?

Aroom: Aroom on vaskne ja kergelt karamelline, ning üpris tugeva pärmi servaga. Kuid samas on temas ka midagi kutsuvat.

Maitse: Ära sa märgi, no see õlleke on küll mõnus. Sellise selge müncheni punase käekirjaga, maitsev punane laager. See on nii hea, et seda ei julgeks laager õlleks pidadagi. Selline rikas kergelt karamelline ja veidi vaskne klaar maitse. Aroomis ennast näidanud pärmist pole maitses midagi segavat. Teda ei märkagi, ehk siis ta on täpselt omal kohal. See õlu on nii maitsev, et korra tekkis kahtlus ka ikka on Eestis tehtud. Nii head amber laagrit ma pole vist kohaliku tootena saanudki. Väga maitsev!

Kokkuvõte: Tundub, et tasus küll seda pruulimise asja jälle Kärdlas tegema hakata. Vähemasti selle esimese proovitud asja pealt väidan. No see on tõsiselt maitsev. Nende tavaline laager ootab mul ka kapis järjekorras. Ma tõesti ei mäleta millal ma viimati nii maitsvat punast laagrit sain. Ma siiralt kahetsen, et ainult ühe võtsin. Tasub kindlasti proovida.  

Hinne: 5+

Huvitav fakt: FB leht tundub neil sama olema, mis oli sellel eelmisel pruulikojal, mis samas kohas tegutses. Pudelil on Hiiumaa kaart ja seal on ära märgutud Eesti esimene klaasivabrik, ning leidub ka selle koha kohta lühike kokkuvõte. Ma eeldan, et igal õllel on eri koht/lugu peal. 

Tootja infot: Koduleht puudub.

Saku - Tammine Porter (Pühade eripruul)

Nimi: Saku - Tammine Porter (Pühade eripruul)
Päritolu: Eesti (Saku)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 6,9%

Algvirde tihedus: Pole antud

Tüüp: Baltic Porter
Hind: 1,79€ + pant
Eelhäälestus: No ilmselt on see Saku Pühadeporteri mantlipärija. Neid pühadeportereid on saanud ikka talviti tarbida ja on kannatanud juua küll. Jääb loota, et see on nüüd veel väike sammukene edasi. Ehk siis ootan joodavat porterit.
Värvus: Must.
EBC: ?
Vaht: Ilus beežikas vahumüts tekkis. Aga enamus pani kapakuga minema, aga sõrme paksune kiht püsib stabiilsemalt.
IBU: ?

Aroom: Aroom on küll klassikaline Saku Pühadeporter, selline natuke magus, veidi siirupine ja kerge röstitudlinnaste servaga. Õige kergelt vist isegi suitsune.

Maitse: Konsistents on veidi tummisem kui Saku toodetel harjumuspäraselt. Ka maitse on üpris keskeltläbi Saku pühadeporter. See tammepuu ekstrakt, (mis iganes see ka siis poleks) väga suurt tooni ei anna. Keskelt läbi joodav õlleke Tuigi see tammepuu ekstrakt tekitab kahtlusi, siis jõuluporteriks teda juua kannatab küll. Et näis, kas A. Le Coq ka oma jõuluporterile mingi uuenduse teeb, sest üldiselt on Tartu Porter mul olnud jõulu ajal eelistatum jook. Aga üldiselt on antud õlu ka igati joodav. 

Kokkuvõte: Pühadeporterina ajab oma asja ära küll. Pole just mingi super õlu, aga joodav on ta kindlasti. Usun, et pühade paiku vaen neid veel mõned koju. Maitset on, keha on ja mida sa hing muud ikka ühelt porterilt ootad. Ainult see tammepuu ekstrakt teeb nõutuks, sest kirjeldus ütleb, et "Tammelaastudel puhanud pühadepruul." Veidi jääb mulje, et petavad inimesi. 

Hinne: 4-

Huvitav fakt: Pudelil on antud , et 100ml annab 68 kcal, seda on isegi 6 ühikut rohkem kui sellel rämemagusal Kirsi-martsipani joogil oli.

Tootja infot: https://saku.ee/et/products/saku/saku-tammine-puhadeporter/?Ckey=29071

Saku - Kirsi-Martsipani Tume

Nimi: Saku - Kirsi-Martsipani Tume

Päritolu: Eesti (Saku)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 6,0%

Algvirde tihedus: Pole antud

Tüüp: Tume Lager / Dark Lager
Hind: 1,79€ + pant
Eelhäälestus: No see kunagine Mandli Tume oli küll suht vilets vedelik. Apelsini-Šokolaadi tumeda esimene partii oli isegi üle ootuste joodav, aga pole hiljem seda uuesti proovinud. Kardan, et meeldiv mälestus trambitakse mutta. Üritan ka sellele võimalikult neutraalselt peale minna, aga etiketilt koostis osi vaadates kerkib siiski kõhklus, teate küll, "Kahtlusi ei ole aga kõhklus on..." Aga ehk läheb siiski õnneks.
Värvus: Mustjaspruun
EBC: ?
Vaht: Ilusa beežika vahumütsi sain talle pähe ja see tundub täitsa soliidselt püsiv. Ei siiski veidi ta kiirustab lahkumisega.
IBU: ?

Aroom: Nagu nina klaasile lähedale viin kargab selline mõnus Kirsinapsi litter ninna ja martsipanist tulenevalt ka mandli krae. See aroom on kuidagi terav suisa. Mingi imelik tume keemiline plönn on sel aroomil ka küljes, ma kahtlustan, et see on see kõrvetatud suhkrusiirup.

Maitse: Esimene tundmus on siirupine. Aga nagu üldpildina ei olegi nagu midagi hirmsat. (Pagan, tundub, et ma ikka ei ole talle neutraalselt peale läinud.) Samas need kirsi ja mandli maitsed on nii intensiivsed, et mõjuvad keemilistena. tekib hirm, et kui seda rohkem kui pudel ära juua võib mürgistuse saada. Ma kaldun arvama, et see on kõige magusam tume laager, mida ma eales proovinud olen. Lubatud maitsed on tal ju selgelt olemas ja üldpilt on ka põnev, aga see kõik on kuidagi julmalt magus ja keemiline. 

Kokkuvõte: Omapära on tal ju selgelt olemas ja nimes lubatud maitsed tuuakse ka kõik kohale ja tuuakse sellise intensiivsusega, et soovitan prillikandjatel enne proovimist prillid peast võtta, võib klaasid puruks virutada. Ja see keemiarelva aspekt on ka nagu väga tugev. Ma eeldan, et see on selline sobilik jook daamidele, kes väga õlut ei joo, aga kellele magusad joogid meeldivad ja pealegi on nad atsetooni aurudega harjunud, et keemiarünnak ei pruugi neid ka maha võtta. Kokkuvõtvalt peab ütlema, et otseselt halb ta ju ei ole, aga kuidagi valesti magus, keemiline ja jube intensiivne. Samas ma ei välista, et mingis jõulupühade etapis ma veel ühe säärase koju lohistan (kui juhtub allahindlus olema) ja ära joon.

Hinne: 3+

Huvitav fakt:  Hiljuti sain teada, et Saku kodulehel pole õlle info nii tagasihoidlik Carlsberg gruppi kuuluvuse tõttu, vaid kohaliku ettevõtte laiskus vms. Samas võib olla asi selles, et nad saavad ka ise aru, et nad õlut ei tooda ja ei hakka õlle parameetritega hämama. Pudelil on antud , et 100ml annab 62 kcal, aga ma maitse järgi arvaks, et sega energiat on seal palju rohkem.

Tootja infot: https://saku.ee/et/products/saku/saku-kirsi-martsipani-tume/?Ckey=29071

Karhu 5,3

Nimi: Karhu - 5,3
Päritolu: Soome (Kerava)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 5,3%
Algvirde tihedus: 11,9%P
Tüüp: Lager
Hind: 0,99€ + pant
Eelhäälestus: Olen seda vist kunagi ammu joonud. Siia blogisse on sattunud seni vaid 8,0 alkoholisisaldusega Karhu. Eeldan, et tegu on keskmise soome laagerõllega. Ehk siis erilist maitseelamust ei oota.
Värvus: Kuldne (kergelt merevaigule kalduv.) 
EBC: 13
Vaht: Kena vahumütsikese tekitas ja mingi õhuke kirme säilib isegi pikemalt.
EBU: 17

Aroom: Laager õllele omaselt on aroom tagasihoidlik, aga veidi karamelli ja kerge linnaste vine on tunda.

Maitse: Ära sa ütle, täitsa meeldivalt tugeva maitsega laager. Maitses on päris korralikult karamelli ja ka humal on mõnusasti paigas. Isegi linnased pole liiga suure rusikaga lauale löömas. Peab tõdema, et igati normaalne ja mõnusalt tasakaalus õlleke. Seda võib täitsa mõnusalt janu peale juua. 

Kokkuvõte: Tuleb tõdeda, et täitsa meeldiv üllatus. Eriti kui arvesse võtta, et tegu on Carlsberg gruppi kuuluva tehase õllega. Seda võib selliseks "võtame paar õlut" joogiks kasutada küll. Maitset on normaalselt ja see on ka ilusti tasakaalus. Ma arvan, et ma ostan seda isegi veel.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Sinebrychoffi kodulehel on hoopis rohkem infot õlle kohta kui näiteks Saku lehel, ometigi on mõlemad Carlsberg grupi liikmed. Ning ma arvasin, et kuuluvus gruppi on Saku kodulehe tagasihoidlikuse põhjus. Näib et siiski ei ole. Samas näib ka, et õlle kvaliteedi küsimuses ei maksa ka grupi poole vaadata.

Tootja infot: https://www.sinebrychoff.fi/tuotteet/karhu/karhu-5-3/?Ckey=4848

Spaten - München

Nimi: Spaten - München (Münchener Hell)

Päritolu: Saksamaa (München)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,2%
Algvirde tihedus: 11,7°
Tüüp: Lager  Helles/ Müncheni Lager

Hind: 2,49€ + pant
Eelhäälestus: Mõni aeg tagasi proovisin nende Oktoberfestibier-i, Mis oli täitsa hea, isegi parem kui laiemalt levinud Paulaneri oma. Ka sellest õllekesest ootan sellist lihtsat ent kergesti joodavat sakslaste laager õlut.
Värvus: Helekollane.
EBC: ?
Vaht: Tekkis väga kena vahumüts, suisa poole klaasi jagu oli seda vahtu. Vajus veidi rutakalt õhukeseks kihiks. 
IBU: 21? (Undappt)

Aroom: Selline kerge laagerõlle aroom. Veidi humalat ja veidi rohkem linnaseid.

Maitse:  Ka maitses domineerib just see linnaste pool, ehk nagu ma kunagi tavatsesin ütelda, et veidi viljase maitsega, aga muus osas täpselt selline keskeltläbi normaalne saksa hele õlu. Noh selline, "Ein bier bitte!" Alustab maitse üpris linnaseliselt ja lõpu riputab näpuotsaga humalat ka. Lihtne ja selge, küsimusi ei tekita.  

Kokkuvõte: Nagu mainitud, siis on tegemist lihtsalt joodava saksa heleda õllega. Ehk siis ootuse täitis ära. Kahjuks midagi erilist ta ka ei ole, aga võiksin teda eelistada enamikule kohalikele masslaagritele. Ei näe otsest põhjust tema juurde tagasi pöörduda. Väga hea hinna korral kaaluksin ka veel ostmist. Samas kui kuskil pakutakse valaksin julgelt välja. Proovida võib julgelt. Normaalne saksaõlle keskmik, või noh õigemini veidi kõrgemal keskmisest, ehk siis pluss poole peal. 

Hinne: 4

Huvitav fakt: Nende koduleht on ikka eeskujulikult ebainformatiivne, kui asi puudutab õlut. 

Tootja infot: https://spatenbraeu.de/produkte/spaten-muenchener-hell.php

Anderson's - Catch Up! Chili

Nimi: Anderson's - Catch Up! Chili

Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: plekk 0,33L

Alkohol: 4,1%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Gose
Hind: 1,99€ + pant
Eelhäälestus: Nimi lubab midagi vürtsikat. Ma küll suuremasi Gose sõber ei ole, aga pipraga õlled meeldivad mulle väga. Eks näis kumb pool ennast rohkem enda suunda kallutab. Ootan vürtsikat suutäit.
Värvus: Kuldne, veidi oranžikale kalduv.
EBC: ?
Vaht: Korralik vahumüts tekkis, aga kadus üpris kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Valades viskas mingit hapusegust aedvilja ninna. Üle klaasiserva taipan, et tundsin ennist basiilikut, klaasiservalt võib ka tajuda tomatit ja mingit tšillist eelaimdust. 

Maitse: Huvitav.. (Teat küll.) Ei tegelikult täitsa põnev. Meeldib see, et ta pole karjuvalt hapu. Algab maitse selle Gosele omase soolaga siis pistab korraks nina välja tšilli ja seejärel tulevad paarisrakendiga tomat ja basiilik ja lõpus jääb suhu mängima pipra vahe kipitus. Ma pean tõdema, et mulle ta pigem meeldib. Esiteks on sool paigas teiseks on hapu paigas ja kolmandaks see maitsekomplekt selle juures on ka tore ja kõige krooniks om pipar. Meeldiv friigikas.

Kokkuvõte: Pärast Purtse Plaadimeri proovimist olin ma väga kahtleval seisukohal, kas õlut ikka tasub tomatiga teha. Kuigi ka sellel õllel olid omad austajad. Aga antud õlleke rehabiliteerib tomatit tunduvalt. Gose õlled mulle üldiselt väga ei istu, eks neilgi ole oma tipud, aga läbilõige jääb pigem minu radari alt välja. Ent see õlleke on täitsa tore. Loomulikult on tegemist friigikaga, aga üle keskmise friigikaga, alal kuhu ma meeleldi ei satu. seega põnevate elamuste otsimiseks võib selle õlle juurde pöörduda küll. Ilmselt päästab palju ka see tõik, et mulle meeldivad pipra õlled.

Hinne: 4+

Huvitav fakt:  Proovitud õlu oli partiist 000169.  
Purgil on "vegan" tähis seega võib eeldada, et laktoosi pole sisse uhatud. 

See õlleke tõestas minu jaoks, et siiski võib ka õige koosluse puhul tomatit õlle tegemisel kasutada.

Tootja infot: On saadaval vaid e-poe link.

Pühaste - Silver Series - Epicus Bourbon BA

Nimi: Pühaste - Silver Series - Epicus Bourbon BA
Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Klaas 0,33L (vahatatud kork)
Alkohol: 15,0%

Algvirde tihedus: Pole antud

Tüüp: BA Imperial Stout
Hind: Sõber tõi etendusele lillede asemel. Aitäh, Tarmo!
Eelhäälestus: No silver Series Imperial Stout. Ma ei hakka keerutava, latt on lae all. ootan mõnusat maiustamist. 
Värvus: Must.
Vaht: Pidi veidi meelitama, et kerge pruun vahumütsike peale saada, aga see kadus ülikiirelt.
IBU: ?

Aroom: Oo jaa, panin nina korra üle klaasiserva ja maiustus tundub soolas olema. Mõnusalt magus ja maitseteküllane, kaneel, vanilje šokolaad, no selge kook. Kusjuures burbooni hetkel nina väga ei tabagi. Aga suu lööb vett täis küll.  

Maitse: Esmane tunnetus on kergelt vürtsikas ja tekitab suisa aevastuse. Mõnusalt kisselli meenutav konsistents. Ja see maitse ongi täielik magustoit. Lonkse tuleb doseerida väga väikeste sõõmudega, et see lõbu kauem kestaks. See oleks nagu šokolaadi kook millele on peale riputatud vaniljekringli puru. Väga raske jalaga astub see väärikas kodanik. Kusjuures burboon pistab oma nina välja alles järelmaitses kui ta voogab üles mööda söögitoru. Hetkel mulle tundub, et ta on äkki veidi liiga külm. (Lasen veidi seista.)
Nii nüüd on soojenenud, aga peab tõdema, et nüansid pole oluliselt muutunud. No aga suurepärane on ta igas asendis. Ainus viga on see, et saab otsa palju varem kui sa tahaksid.

Kokkuvõte: Taaskord surus see sportlane ennast lati ja lae vahelt läbi. Kõige naljakam on see, et omades 15% alkoholi ei kajastu see kuidagi maitses. Taaskord lihtsalt oivaline magustoit. Miski, mida tasub proovida. Muide minu andmetel on seda hetkel veel suisa saada. Seega kiirustage seltsimehed unetud.
Sest eepilisuse märke on sellel õllel küll.

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Õlleke on veetund aega Buffalo Trace burbooni vaadis.

Proovitud partii: 551.

Tootja infot: https://puhastebeer.com/tooted/silver-series/epicus

Perlenbacher - Gold

Nimi: Perlenbacher - Gold
Päritolu: Saksamaa (Frankfurt)
Taara: Plekk 0,5L

Alkohol: 4,9%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Lager
Hind: 6-pakk 5,59€ + pant (1tk ca. 1,10€)
Eelhäälestus: Väike kahtlus, et see on Perlenbacher - Premium Pils-i rebranding, kuigi ka see teine versioon oli praegugi poes saadaval. Samas oli see Pils üks väheseid Lidl keti õllesid, mida ma vabatahtlikult peale esimest proovimist veel ostnud olen. Loodan, et ka see on joodav.
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Ilus kolmandik klaasist müts tekkis. Aga  lahkus veidi kiirustades.
IBU: ?

Aroom: Kerge lager õllele omane humala hõng.

Maitse: Tundub üpriski Pilsi sarnane, aga mälu järgi ütleks, et siiski kerge erinevusega. Kui õigesti mäletan siis teisel möllasid linnased maitses veidi tugevamalt. Aga ka antud isend on igati normaalne sakslaste laager. Mõõdukalt humalane ja sobilikult mõrkjas. Laias laastus klaari maitsega ja veavaba lihtne joomise õlu. 

Kokkuvõte: Täpselt ei suudagi aru saada, kas on siis tegemist vana joogiga uues kuues või mitte. Oleks pidanud teise kõrvale võtma võrdluseks. Aga üldiselt on tegemist igati viisaka joomise õllega. Mida võib julgelt näiteks sauna kaasa võtta. Maitse on klaar ja mingeid vigu pole tähendada. Lihtne kuukamise õlu.

Hinne: 4

Huvitav fakt: Ilmselgelt on toodetud reinheitsgeboti silmas pidades.

Tootja infot: Konkreetne toote koduleht puudub.

Punker - Humal temaga (Kodune käsitööõlu, pruulmeister: K. Rannik)

Nimi: Punker - Humal temaga (Kodune käsitööõlu, pruulmeister: K. Rannik)

Päritolu: Belgia (Brüssel)
Taara: Klaas 0,33L 
Alkohol: 7,6%

Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Tõmmu DDH IPA / Black IPA? /Double IPA?
Hind: Pruulmeister tõi. Aitäh!
Eelhäälestus: Esimene teos, mida ma sellelt meistrilt proovisin oli suurepärane. No kas tuleb kaks kahest. Muidugi vaikselt loodan, et see on isegi veel parem.
Värvus: Tumepruun
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks ilusti ja sellist sõrme paksust vahukihti hoiab väga soliidselt.
IBU: 34

Aroom: Aroom on humalane ja mingi selline magushapukas joon jookseb aroomist läbi, meenutab kergelt barbarissi kommi.

Maitse: Konsistents on rammus. Ohohoo milline maitse, esimene asi, mis pähe tuleb on tammevaat. Algab maitse mõnusalt kergelt hapukalt, millele järgneb mahe karamelline krae. Kuid siis kui ta on oma teekonna suus lõpetanud ja kõrist alla voolanud siis prahvatab suus vimm, mis kogunend salaja. Selline mõnud paks parkonud maitse täidab suus, ma ütleksin, et siin on küll julgemalt seda IBU numbrit, mitte ainult 34. Tõsiselt mõnus ja isegi veidi ürdine järelmaitse on sellel joogil. Suhu jääb selline kergelt parkunud tundmus. Muide oma üpris suurt alkoholisisaldust ta maitses ei reeda. Oivaline jook.  

Kokkuvõte: Kahest kaks on tõsiasi. Teisel katse pandi isegi 5cm latile juurde. Mõnusalt tummine ja maitseküllane Black IPA. Seda ruttaksin suisa poest ostma, aga kahjuks sellist varianti pole. No kuidagi ei leia ühtegi viga. Muidugi ainus viga on, et tegu on koduse käsitöö õllega ja poest teda ei saa. No ja selle määratluse üle annab vist ka veidi vaielda. Polegi muud teha kui sõbra ees sügav kummardus ja hüüda ergutavalt, "Edasi!" 

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Pudelil on nimetatud kasutatud humalad, milleks on siis Mosaic, Amarillo ja Centennal. 

Tootja infot: Koduleht puudub.

Pyynikin - Mandarina Lager

Nimi: Pyynikin - Mandarina Lager
Päritolu: Soome (Tampere) Toodetud: Eesti (Haljala)
Taara: Plekk 0,5L

Alkohol: 4,6%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Lager
Hind: 1,89€ + pant
Eelhäälestus: Järjekordne Haljala soomlane. Teised on olnud üldiselt joodavad, seega loodan järjepidevust.. 
Värvus: Kollakas pruun, meenutab vana siseviimistlus lakki.
EBC: 10
Vaht: Vahumüts tekkis selline 1/5 klaasist. vajub normaalse kiirusega. Väikest kihti hoiab normaalselt.
EBU: 25

Aroom: Selline tsitruseline kergelt hapukas humal hüppab klaasist ninna. Ja mingi karamelline hame on tal üll.

Maitse: Ka maitse on selline hapukasmagus tsitruseline, mis tõesti meenutab veidi mandariini. 
Lisaks on maitsel kamingi lisa joon, selline veidi kuusevõrseid meenutav. Ja järelmaitses on kerge kukekomm ja selline mõnus kerge mõrkjas triip. Keha on tal keskmine pigem kerge poole kalduv. Üldjoontes ongi tegemist sellise kerge laager õllega, aga tal on oma nägu selgelt olemas. Mulle ta laager õllena kohe täitsa meeldib. Normaalne maitsega laager.

 
Kokkuvõte: Ei tulnudki pettuda, tegemist on igati joodava laager õllega. Isegi niivõrd joodavaga, et ma sugugi ei välista kordus ostu. Piisavalt on maitset alkoholi pole üleliia ja vigu pole ka tähendada. On ka paremaid lager õllesid, aga neid pole liiga palju. Igati aus ja kerge laager.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Kasutatud on siis humalaid Mandarina ja Bavaria.

Õlle purk on ilusti varustatud erinevate andmetega. 

Tootja infot: https://pyynikin.com/beer/mandarina-lager/

Lehe - Hof Podis Õlu

Nimi: Lehe - Hof Podis Õlu

Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: klaas 0,33L
Alkohol: 8,5%

Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Sour ALE Blackcurrant Wine Barrel Aged

Hind: Sõber andis. Aitäh, Marko!
Eelhäälestus: Imperial Sour ALE kõlab põnevalt, võib minna nii, võib minna naa, aga et ta ennast mustsõstraveini vaadis täiendamas on käinud, annab ikkagi pigem edu lootust. Ootan midagi põnevat.
Värvus: Oranžikas
EBC: ?
Vaht: Kerge vahukihi kasvatas, aga see lahkus pigem kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Juba klaasi lähedale jõudes lööb ninna selline terav veini aroom, mis pigem kaldub õunaveidi poole. Et aroomis on kaks põhi komponenti vein ja vettinud puit.

Maitse: Ohooh. Algab see maitse teravhapukalt ja veiniselt, siis see hapu maitse keerab teise külje ja varjust kargab ka välja see pidust vaadi maitse, mis ka aroomis hõljus ja alles kõige lõpus hakkavad ilmnema mõningad viited mustsõstardele. No vähemasti hapukust on siin küll Imperial tasemel. Omapära on ka kamaluga. Muide see hapukus ei ole selline, mis ülejäänud maitsete tajumise ära tapaks. Ta on küll hapu, ent ometi mitmekihilise maitsega. Külmaks ei jäta, aga seiskohta on ka keeruline võtta. Pigem huvitav.

Kokkuvõte: See on selline õlu, mida ma näiteks oma isale pakkuda ei julgeks, ta tituleeriks selle jalapealt solgiks. Kuna see maitse on väga spetsiifiline, siis on tegemist ilmselge friigi õllega. Muide mulle tundub, et ma sellesse suunda friik ikkagi ei ole. Ma mõistan ta omapära, aga ei mõista teda nautida. Ent ma siiski tunnustan ta omapära. Hapusõbrad ilmselt mõistavad teda paremini.  

Hinne: 3

Huvitav fakt: Partii nr. 554.

Väidetavalt pärinesid veinivaadid Pootsi veinimõisast. See õlle nimigi näib sellele viitavat.

Tootja infot: Kodulehel info selle joogi kohta puudub.