Põhjala - Salted Plum Sour

Nimi: Põhjala - Salted Plum Sour

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 5,6%
Algvirde tihedus: 16,0°
Tüüp: Gose
Hind: Sain komplektis hea hinnaga.
Eelhäälestus: Gose pole üldiselt minu lemmik. Kui tegemist pole jus Soup Gosega vms. Ehk siis pigem soolane hapukas liinil. Ehki ka magusate Gosede seas on omad tegiad. Loodan, et äkki see on üks neist.
Värvus: Punakas merevaik.
Vaht: Kerge vahumütsike tekkis, aga hajus ka väga kiirelt. 
IBU: 10

Aroom: Aroom ei anna ennast üldse kergelt kätte. Aga kui jõuga pikalt nina klaasis hingata, siis saab ploomi tundmuse kätte. 

Maitse: Maitse on selge Gose, algab ülihapult ja kui see hapukus veidi vajub siis tuleb ka kerge ploomimorsi tunnetus ka suhu. Sool peaks ka üks põhitegija olema, aga on taustalaulja. Kui maitsed vajuvad siis järelmaitses tajud ka soolasust. Tema kasuks peab ütlema, et ta pole nii hapu, et isegi ploomi maitses ära ei tunneks, kuigi on omajagu hapu. Nende hapude õlledega on sageli see jama, et hapukus on nii jõuline, et lööb kõik teised maitseretseptorid uimaseks ja pole vahet, millest õlu on tehtud, kui sa tunned ainult domineerivat haput. Üldiselt joodav Gose, aga minu silmis ei midagi erilist. 

Kokkuvõte: Stiili ta ju tabab ja isegi nimes lubatud komponente on maitses tunda, aga see stiil mind lihtsalt ei vaimusta. Muide ma pole ka eriline ploomimahla fänn. Aga hapu õllena on ta ikkagi üle keskmise, sest ka muid maitseid peale hapu on tunda. Kuid ma kardan, et mina temaga rohkem ei kohtu.

Hinne: 3+

Huvitav fakt: Proovitud partii: N0664.
Säilivusajaks on antud kolm aastat valmistamisest, see on sellise kerge hapu õlle puhul üllatav.
Pruulimisel on kasutatud ka koriandriseemneid, aga mulle jäid need maitses tabamatuks.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/specials.html

Tuletorn - Pudi-padi

Nimi: Tuletorn - Pudi-padi

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Smoothie Sour
Hind: Pruulikoda andis. Aitäh!
Eelhäälestus: Sourid pole üldiselt minu rida, aga Smoothie eesliide parandab oluliselt asja. Näiteks eelmine minu poolt proovitud Tuletorni Smoothi Sour nimega Plastic Palm Tree oli väga huvitav kogemus, paks ja puuviljane. Jättis endast tervisliku smuuti mulje. Ootan taaskord midagi toredat. 
Värvus: Veripunane, veidi kaldub peedile. 
EBC: ?
Vaht: Olulist vahtu nii paksul joogil tekkida ei saa, aga valamisest klaasi kinni jäänud õhk vabaneb aeglaselt ja tekitab kerge vahu taolise kihi küll. 
IBU: ?

Aroom: Aroom on väga marjane, ma ütleksin punane sõstar, vaarikad ja mingi maitsetaim, ilmselt lavendel. 

Maitse: Muidugi on konsistents püreene. Maitse algab küllaltki terava hapukaga keelel, siis see hapukus omandab veidi mingit kuju ja valgub veidi laiali. Sealt kargavad välja maasikad, vaarikad ja punane sõstar mins hapukat lisab. Aga see hapukuse teravam tipp on päris terav ja kaldun kuhugi ebaküdoonia või isegi ananassi kanti. Õhtusel ajal on seda ohtlik juua, sest ta mõjub väga ergutavalt ja jõudu andvalt. Pilk teravneb ja mõte hakkab kiiremini käima. Kahjuks pole meile täpsustatud, milliste marjade püreedest see tehtud on, tuleb ise mõistatada. Kirjelduses on viimasena üteldud "ja kõikidest magusatest asjadest." Kui peale seda suurt magusust on tulemus ikkagi tugevalt hapukas, siis tekib küsimus, et mis seda tuumahaput annab. Igatahes on see maitse meeldivalt nihkes, värskendav ja särtsakas. Meeldiv hapukas smuuti!

Kokkuvõte: Selliseid smuutisid tahaks talvel tarbida, sest ma eeldan, et siin on päris paras c-vitamiini pauk. Muide nad võiks neile smuuti õlledele lisada purgile väikse meelespea, et enne tarbimist kergelt loksutada, sest ta settib kapis seistes küllaltki hästi ära ja siis võib juhtuda, et valad vedela välja, aga paks jääb põhja ja ei pruugi seda eriti kätte saada, ning elamus jääb poolikuks. Igatahes on tegemist toreda hapuka õllega, aga kahjuks seda hetkel enam saada pole, vähemasti nende enda e-poes. Ehk nad teevad kunagi talvel seda uuesti. Ehk siis võimalusel soovitan proovida.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Nagu mainisin, siis hetkel on neil see otsas. Mõnes õllepoes ehk veel on. Ning loodan, et äkki tuleb kunagi jälle. Purgil on tekst: "nimisõna: smuutiõlu, segu marjapüreedest, lavendlist ja kõikidest magusatest asjadest" 

Proovitud partii: A032.

Tootja infot: Kodulehel hetkel toode puudub.

Tanker - Wanderwild

Nimi: Tanker - Wanderwild
Päritolu: Eesti (Jüri)
Taara: Klaas 0,375L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: pole antud
Tüüp: Wild Sour ALE
Hind: 1.99€ + pant
Eelhäälestus: Tankeri need mitte mass õlled on ikkagi üldiselt ju meeldivad olnud. Sourid pole küll päris minu rida, aga ka selles stiilis leidub meeldivaid üllatusi. Loodan, et üllatun meeldivalt.  
Värvus: Pruun nagu kali.
Vaht: Väga nagu ei tekkinudki ja kui tekkis, siis kohe kadus.
IBU: ?

Aroom: Aroom on selline raskelt hapukas, selline mitte terav, aga selline ümaram. Pohla võib sealt leida, aga pigem meenutab isegi jõhvikat. Ka mingisugune rukki tunnetus on olemas. tundub põnev.

Maitse: Maitse on ikkagi päris jõuliselt hapukas, esimese sõõmu peale võtab välimised silmanurgad veidi võbelema. Teine sõõm, HAPU! Meenutab sellist raskel ajal tehtud punasesõstra mahla, kuhu suhkrut pole palju pandud, muide ka maitse poolest meenutab punasesõstra mahla. Oh kurinahk, ta on ikka jõuliselt hapu. Iga sõõmu järel tõmbab näo krimpsu ja silmad vee äärele. Tõsiste Souride puhul on see pull, et  hapu tuleb oma teerulliga ja midagi muud nagu ei saagi tunda. Samas see jõhker hapukus on omamoodi võluv. Kuusevõrseid ma ei suuda maitsest üles leida. Kokkuvõtlikult jõuliselt hapu, ent huvitavalt omapärane. 

Kokkuvõte: Ütleme nii, et see Wild Sour ALE, mis on tüübiks antud, on metsikult täpne. Sest see õlu on metsikult hapu eil. Nagu juba ülal ütlesin, siis see õlu on jõhkralt hapu ja marjane, aga muud sellest välja ei suuda lugeda. Ma eeldan, et veendunud souride sõbrale on see maiuspalaks. Lihtsamate õllede joojad pigem pööritavad selle peale silmi. Mina tõden, et omapärane, aga pigem ma teist korda teda ei osta. 

Hinne 4+

Huvitav fakt: Õlle tegemisel on kasutatud siis pohlamarju, kuusevõrseid ja rukist. 
Koduleht on neil millegipärast hetkel katki, õllede kohta infot ei näita. 

Tootja infot: https://tanker.ee/brand/tanker/

Tanker - Forbidden Desire

Nimi: Tanker - Forbidden Desire
Päritolu: Eesti (Jüri)
Taara: plekk 0,44L
Alkohol: 4,0%
Algvirde tihedus: pole antud
Tüüp: Berliner Weisse with Prickly Pear & Blood Orange 
Hind: 2.49€ + pant

Eelhäälestus: Berliner Weisse on stiil, mis on pigem selline hapukas nisuõlu, mille puhul võib ka väga meeldivaid eksemplare leida, kuid üldiselt ei kuulu see õlle stiil mu lemmikute hulka. Veri apelsinid võiks talle ju põneva maitseserva anda. Eeldan keskpärast, aga ootan üllatust. 

Värvus: Kuldne (väike pettumus, ootasin punakamat.)
Vaht: Vahtu läks ilusalt seda sai ca. veerand klaasi. Vajumises on tunda kerget kiirustamist.
IBU: 4

Aroom: Aroom on pigem pärmine ja kerge meloni tundega. Tsitruseid pole üldse.

Maitse: Maitse hakkab kohe sellise hüpleva hapukusega. Mis juba keelepeal tundub jõuliselt happeline. Tundub selline kiire lonksamise jook, sest suus hoides tundub see hapukus happeline ja veidi isegi valus. Ehk siis tegemist on väga jõuliselt hapu õllega. Ning nagu tavaks, et kui õlu on väga hapu, siis muude maitsete jaoks ruumi ei jää, sest suus tuimestatakse ära. Ehk siis maitse jaguneb kaheks tulihapu sõõmu osa ja tugevalt hapu järelmaitse. Kokkuvõtvalt HAPU!

Kokkuvõte: Kindlasti selle hapu saamine on huvitav protsess ja tulemus on äge, aga kõik see jut kasutatud komponentist purgil on lihtsalt tootmisinformatiivne. Maitsest ei tasu midagi peale hapu otsida. Huvitav kui vanasti kasutati hapukurgi ja hapukapsa vedelikku pohmaka raviks, et kas see hapu õlu aitaks ka pohmaka vastu kuidagi tõhusamalt? Ehk siis hapu sõbrad võivad leida hapu elamuse, aga maitse huvilised midagi peale hapu ei leia. Huvitav, aga hapu.

Hinne 3+

Huvitav fakt: Koduleht kirjutab kergest hapukusest, ma soovitaksin antud juhul vähem tagasihoidlik olla. 
Kui lugesin purgilt veriapelsin, siis eeldasin vähemalt roosakat jooki, aga seda tooni värvis pole.

Proovitud partii: 01 6792. 

Tootja infot: https://tanker.ee/brand/tanker/

Sori Brewing - Mummon Berry Sour

Nimi: Sori Brewing - Mummon Berry Sour

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Sour
Hind: 2€ (Laomüük)

Eelhäälestus: Mul läks mitu hetke aega selle nime lahti hammustamiseks. Ning siis meenus, et Sori tegemiste taga on soomlased ja pilt sai selgeks. Pole ammu ühtegi Souri joonud ja arvustanud. Ootan midagi marjast ja ehk mitte liiga haput.    
Värvus: Punane (nagu vanaema tehtud punasesõstra mahl)
EBC: ?
Vaht: Kena roosakas vahuke tekkis mõne hetke püsis ja siis korraga haihtus.
IBU: ?

Aroom: Valdes ulatus ninna hapukaid marju. Üle klaasi serva on ehtne vaarika mahl. Jõuliselt vaarikane ja kerge hapuka hoiatusega.

Maitse: Ohoohohoo! Ütleme nii, et minu lootus mitte liiga haput leida purunes esimese sõõmu alguses. See on ikka jõhkralt hapu, nii et hambad krigisevad peale sõõmu. Aga ka jõuliselt vaarikane. See vaarikas on ilmselt mustikad ära söönud, sest neid on ainult mingi lõppmaitse viimase osa juures seinapeal tapeedi alt veidi näha, ometi on koostisenimekirjas mustikad esimesed. See on ikka nii hapu, et äratab ilmselt surnudki üles, aga üldiselt see hapukus muudab teiste maitsete tundmise võimatuks, aga siin on see hapu selgelt vaarikate näoga. Jääb vaid küsimus kust nad nii hapusid vaarikaid said? Värskendav mahlane ja HAPU!

Kokkuvõte: Tegelikult on suvel sellised hapukad keerutised täitsa tänuväärsed janu kustutajad. Muidugi üldiselt mulle meeldib kui sourid, lambicud ja gosed ei ole nii hapud, aga hooti mõni selline hullar on ka tore ära limpsata. Seda väga selget ja tugevat vaarikat võib siin küll esile tõsta. Ja kokkuvõtvalt võib ütelda, et minu vanaemade aedades nii hapusid vaarikaid ei kasvanud. See õlu on vaarikane ja HAPU! 

Hinne: 4-

Huvitav fakt: Proovitud partii: 698B
Valmistamisel on kasutatud mustikaid, vaarikaid ja bourbon vaniljet.

Pudeli peal on selline tekst: "This brew is like a sip of summer at grandma's, bursting with the sun-kissed sweetness of blueberries and the vibrant tang of raspberries. It's a timeless embrace of fruity delight that'll transport you to simpler times with every sip. Raise your glass to Granny's love in a can – a berrylicious journey through memory lane!"

PS! Mummo tähendab soome keeles vanaema.

Nende koduleht ei räägi kahjuks õlledest midagi. Ka e-poodi neil hetkel ei ole.

Tootja infot: Koduleht õllede kohta infot ei evi.

Lehe - Hof Podis Õlu

Nimi: Lehe - Hof Podis Õlu

Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: klaas 0,33L
Alkohol: 8,5%

Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Sour ALE Blackcurrant Wine Barrel Aged

Hind: Sõber andis. Aitäh, Marko!
Eelhäälestus: Imperial Sour ALE kõlab põnevalt, võib minna nii, võib minna naa, aga et ta ennast mustsõstraveini vaadis täiendamas on käinud, annab ikkagi pigem edu lootust. Ootan midagi põnevat.
Värvus: Oranžikas
EBC: ?
Vaht: Kerge vahukihi kasvatas, aga see lahkus pigem kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Juba klaasi lähedale jõudes lööb ninna selline terav veini aroom, mis pigem kaldub õunaveidi poole. Et aroomis on kaks põhi komponenti vein ja vettinud puit.

Maitse: Ohooh. Algab see maitse teravhapukalt ja veiniselt, siis see hapu maitse keerab teise külje ja varjust kargab ka välja see pidust vaadi maitse, mis ka aroomis hõljus ja alles kõige lõpus hakkavad ilmnema mõningad viited mustsõstardele. No vähemasti hapukust on siin küll Imperial tasemel. Omapära on ka kamaluga. Muide see hapukus ei ole selline, mis ülejäänud maitsete tajumise ära tapaks. Ta on küll hapu, ent ometi mitmekihilise maitsega. Külmaks ei jäta, aga seiskohta on ka keeruline võtta. Pigem huvitav.

Kokkuvõte: See on selline õlu, mida ma näiteks oma isale pakkuda ei julgeks, ta tituleeriks selle jalapealt solgiks. Kuna see maitse on väga spetsiifiline, siis on tegemist ilmselge friigi õllega. Muide mulle tundub, et ma sellesse suunda friik ikkagi ei ole. Ma mõistan ta omapära, aga ei mõista teda nautida. Ent ma siiski tunnustan ta omapära. Hapusõbrad ilmselt mõistavad teda paremini.  

Hinne: 3

Huvitav fakt: Partii nr. 554.

Väidetavalt pärinesid veinivaadid Pootsi veinimõisast. See õlle nimigi näib sellele viitavat.

Tootja infot: Kodulehel info selle joogi kohta puudub.

Põhjala - Sun City

Nimi: Põhjala - Sun City
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: 15,9°

Tüüp: Florida Weisse / UnT: Fruited Berliner Weisse
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Eron!
Eelhäälestus: Ma olen tegelikult selle õllega varem kokku puutunud küll. Näiteks Intsikurmu festivalil ma suisa müüsin seda. Eks proovisin ka ja tundus täitsa joodav. Eks kohe saab üle kontrollitud, kas mäletan õigesti.
Värvus: Oranžikaskollane, nagu multinektari mahl. 
EBC: ?

Vaht: Tekkis kerge vahumütsike, aga kadus jäägitult ja seda meeletul kiirusel. 
IBU: 15

Aroom: Tugevalt hapukas puuviljamahl. Ühtegi konkreetset puuvilja ei suuda eristada.

Maitse: Esimene taju on hapukas ja selle vahelt ujub välja mahlane. Ongi selline hapukas mahalajook pigem, et esimese hooga klaasist võttes ei kahtlustakski, et tegemist on õllega. Ka maitses ei suuda väga selgelt ühtegi puuvilja pimesi määrata, aga kui purk appi võtta ja otsima hakata, siis leiab üles nii virsiku kui ka mango, granadill ilmselt hoolitseb põhiliselt hapukuse eest. Liigitaksin ta selliseks naistekaks, et kui keegi ütleb, et mulle õlu ei meeldi, sest see on mõru, siis pakkuge talle seda. Värskendav mahlane suutäis.

Kokkuvõte: Omas kategoorias üldiselt joodav, aga see stiil pole päris minu lemmik. Muide festivali möllus oli täitsa hea ennast vahepeal sellega värskendada. Sobib inimestele, kes mõrkjat õlut väga ei soovi. Masslaagri kaanijad võivad teda mitte-õlleks pidada. Aga oma koht on tal õllekaardil olemas ja omas sektoris on ta täitsa joodav. Samas peab tõdema, et olen ka paremaid saanud, kuid mitte palju.

Hinne: 4-

Huvitav fakt: Pruulitud on ta siis granadilli, mango ja virsikuga. 

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/specials.html

Summer Sour IPA (Kodune käsitööõlu pruulmeister: Hardi Anton)

Nimi: Summer Sour IPA (Kodune käsitööõlu pruulmeister: Hardi Anton)
Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 4,9%

Algvirde tihedus: Pole antud.

Tüüp: Sour IPA
Hind: Pruulmeister saatis. Aitäh!
Eelhäälestus: Järjekordne objekt juba tuntud koduse käsitööõlle meistrilt. Seni on kõik ta õlled olnud head või vägahead. Ükskord peab ju apsakas ka lõpus sisse tulema. Sour IPA juba seab veidi kahtlust algusesse. Aga mine tea äkki ikkagi sobib tänase 32 kraadise päeva lõpetuseks.
Värvus: Kuldne 
EBC: 10
Vaht:  Vahtu läks ta hea hooga. Seda vahtu sai üle poole klaasi ja ta vajub väga rahulikult. 
IBU: 40

Aroom: Kusjuures aroomis on humalat ja ka kerge viide millelegi, mis võib olla hapu. Aroom pigem tekitab huvi.

Maitse: Oh sa vigurvänt see on põnev. Sõõm algab nagu lihtne kerge humalaga õlu ja alles siis keerab ennast hapukaks. Tagumises pooles muutub see hapukus juba selliseks selgemaks piimhappe pakteri hapuks. Väga põnev kahekäiguline õlu. Kusjuures see hapu pole ka väga karjuv. Ma usun, et souri sõpradele pakuks ta veel erilist rõõmu. Mina väga tihti selles maitse sektoris õlut ei tarbi, aga aeg-ajalt on tore katsetada. Tore hapukas suveõlu.

Kokkuvõte: Jällegi igati viisakas õlu, aga mitte nii revolutsiooniline, et mind jälle souri usku pöörata. Mul kunagi oli see periood ära ja ma ei usu, et ta niipea võiks tagasi tulla. Aga antud õlu on tõesti selline mõnus hapukas värskendus palaval suvepäeval. Kusjuures tore on see, et see hapukus ilmneb kuidagi mitmekäiguliselt. Hapuka õlle sõpradele soovitaksin.  

Hinne: 4

Huvitav fakt: Kiidan etiketil oleva info mitmekülgsuse eest. IBU ja EBC on mõlemad kirjas. 
Villitud on minu sünnipäeval. :)  15.06.2023.

Tootja infot: Kodulehte pole.

Raasiku Õlletehas - Kung Fu Riisiõlu

Nimi: Raasiku Õlletehas - Kung Fu Riisiõlu
Päritolu: Eesti (Raasiku)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: pole antud
Tüüp: Rice Lager / Riisiõlu
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Martti!

Eelhäälestus: Tegelikult ma ei saa hästi aru, miks peaks riisi või maisi õlletegemisel kasutama. Mulle need tulemused reeglina mokkamööda ei ole. Aga Raasiku on üldiselt üle keskmise õlut teinud.
Värvus: kollane
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks ilusti, aga see vaht põgenes paanilise kiirusega.
IBU: ?

Aroom: Aroom on üpris meeldiv, nagu kerge õunamahla vine oleks juures, selline magushapukas. 

Maitse: Ossom-tossom. See on üpris hapukas jook. No mis nali see on, pigem arvaks, et tegemist on mingi souriga. Hakka või kahtlustama, et pudelile on vale silt peale sattunud. Selline puuviljane hapukas maitse. Mingit aasia pärast riisiõlle tunnetust pole siin kopika eestki. Kirjeldus ütleb, et "Raasiku Riisiõlles täiesti puudub mõrkjus, tunda on aga hoopis õrna magusust..." Magusust maiääss, tunda on hoopis jõulist hapukust. Sourina võiks isegi arvestatav olla, aga riisiõllena tegitab vaid hämmeldust. Imelik jook. 

Kokkuvõte: Ma ei saa endiselt aru, kas mitte pole talle vale silt peale sattunud. Tegemist on pigem mingi hapu õllega. Selles kategoorias isegi päris normaalsega. Aga minu ettekujutus riisiõllest kuidagi antud joogiga ei ühti. No aga põnev proovimine ikka. 

Hinne: 4-

Huvitav fakt: Parim enne kuupäev on käsitsi peale kirjutatud. (02.09.23.)

Pudelil kirjeldus: "Raasiku Riisiõlles täiesti puudub mõrkjus, tunda on aga hoopis õrna magusust. Õlu üsna lihtsalt joodav ja jätab meeldiva järelmaitse. Kääritamise käigus läbib riis erilise töötlus, millega tulevad esile kõik riisile omased maitsenüansid." 
No ja see kirjeldus karjub ju keeletoimetaja järele.  

Tootja infot: Kodulehel antud toode puudub. 

Põhjala - Õunaraks

Nimi: Põhjala - Õunaraks
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 4,2%
Algvirde tihedus: 11,3°
Tüüp: Sour ALE

Hind: 2,59€ + pant
Eelhäälestus: Eelmine Põhjala kerge õlu oli küll väga nauditav. Loodan, et ka antud õlleke on mõnusal õunane ja särtsakalt hapu.
Värvus: Helekollane (kerge hägu)

Vaht: Vahtu läks normaalselt, aga üpris kiire oli sel vahul lahkumisega.
IBU: 10

Aroom: No õuna tunnetust võib sellest aroomist leida küll. Sellist hapukat nooti on ka julgelt.

Maitse: Maitselt on ta Sour ALE küll, aga kahjuks õunaomapära maitses kuidagi ei kajastu. Alles järelmaitses võib veidi aimata, et äkki on ka õunad õlletegemise lähedal olnud..Üldiselt selline keskelt läbi sour, ühtegi erilist tunnust tal kahjuks ei ole. Aga joodav.

Kokkuvõte: Üks hapu õlu paljude seas. See hapu ei ole siis antud kontekstis halvustav, vaid kirjeldav. Lootsin rohkem õuna iseloomu tunda, sest Pühaste pani oma Guava Gosega ikka väga selge märgi maha. See ikka eristus selgelt paljudest teistest hapukatest. Aga üldjoontes tal midagi viga ei ole, lihtsalt ei eristu väga selgelt. No ja nimi on tal ju ka tore.

Hinne: 4-

Huvitav fakt:  Proovitud partii No: 500.
Valmistamisel on kasutatud Eesti õunamahla.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/specials.html

Pühaste - Guava Gose

Nimi: Pühaste - Guava Gose
Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Plekk 0,33L

Alkohol: 4,0%
Algvirde tihedus: 12P

Tüüp: Gose
Hind: 2,50€ + pant
Eelhäälestus: No hetkel pole küll veel päris Gose hooaeg, aga ta ootas mul tegelikult juba ammu kapis oma järge. Guajaavist Gose võiks ju põnev olla. Ehk siis ootan hapumahlast suutäit.
Värvus: Oranžikaskollane

Vaht: Vahtu läks väga hoogsalt. Vajub see vaht üpris normaalses tempos.
IBU: ?

Aroom: Juba valades lõi sõõrmetesse sellist magushapukat aroomi. Üle klaasiserva on see ikka väga jõuline. Kuid oma mahlase olemuse tõttu meelitab jooma küll.

Maitse: Mahlane, jah! Hapu, jah! See guajaav annab talle väga spetsiifilise maitse, mis on väga tore. Sellisel kujul võib haput õlut ka juua, sest tal on selline omapärane hapu maitse, mitte lihtsalt pimesi hapu. Mul tekis kohe huvi selle vilja vastu. Kuidas küll see maitseda võiks? Hea hapu õlu.

Kokkuvõte: Nagu üteldud, siis sellist haput õlut on täitsa mõnus juua, kus sellel hapul on oma selge omapära. Ma endiselt pole hapude õllede fänn, aga see on ikka täiesti joodav, mis ei tähenda, et hapusust vähe oleks, lihtsalt sellel on selgelt oma nägu. Üks vägaheade hapude seast.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Guajaavi peetakse väga väärtuslikuks viljaks tema vitamiinisisalduse ja ka raviomaduste tõttu.

Proovitud partii: 484

Tootja infot: https://puhastebeer.com/tooted/pohisortiment/guava-gose

Pühaste - Sära

Nimi: Pühaste - Sära

Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Plekk 0,33L

Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: Pole antud

Tüüp: Berliner Weisse / Sour
Hind: 2,50€ + pant
Eelhäälestus: Berliner Weisse ei seostu esimese hooga mingite super elamustega, aga noh mõnikord võib ka õnneks minna. Sest Pühaste ju seostub elamustega. Ehk siis latt on madalal, aga väike lootus on. 
Värvus: Helekollane

Vaht: Vahtu läks väga hoogsalt. Vajub see vaht veidi kiirustades.
IBU: ?

Aroom: Aroom on hästi hapukas, meenutab marakuja mahla. Tuleb välja, et granadill on ka selle vilja nimi ja see on ka purgil kirjas.

Maitse: Huhuu, see on hapu. Ma pigem liigitaksin ta mingiks puhtaks Souriks kui Berliner Weisseks, sest need on ju üldiselt veidi kergema hapuga, aga ma võin ka eksida. Selline väga hapu mahl. No otseselt ei ole minu maitse. Iseloom on tal kindlalt olemas. Lubatud kookos ei pääse selles maitses küll esile, ananass on samasse auku hapu, et ta võib ka sellesse granadilli maitsesse sisse sulanduda nii, et ei saa arugi.  

Kokkuvõte: Üks jõuliselt hapu õlleke. Sellised pole päris minu klaasike õlut. Ehkki võib ta ära juua, aga teadlikult mitut sellist ei ostaks. Aga Souri sõpradele võib olla see maiuspala. Iseloomu tal on ja maitset ju ka, ehkki see on valdavalt hapu ja mahla nüansid pääsevad vähe esile.

Hinne: 3

Huvitav fakt: Kasutatud granadillil on rahvasuus mitmeid nimesid näiteks marakuja ja kirevili. 

Proovitud partii: 493

Tootja infot: https://puhastebeer.com/tooted/hooajalised/sara

Anderson's - Merci, Mon Cherry

Nimi: Anderson's - Merci, Mon Cherry
Päritolu: Eesti (Tartu)

Taara: plekk 0,33L

Alkohol: 4,3%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Cherry ALE / Fruit ALE?  / Untappt: Pale ALE
Hind: Jäi õllematkast üle.
Eelhäälestus: Õllematkal proovisin. Polnud päris minu maitse. Sellised hapukad pole üldiselt minu maitse.
Värvus: Roosakaspunane.
EBC: ?
Vaht: Vaht põhimõtteliselt ei tekkinud, see mis korra tekkis kadus kohe.
IBU: ?

Aroom: Aroom on selline hapukas, kirsi spetsiifikad ma selles nagu ei taju. Kerge selline veinikääritamise lõhn on tal ka.

Maitse: Esmamulje on hapukas, aga keskmaitsele tuleb mingi selline robustne seisnud õlle nüanss juurde. See hapukus pole ka väga jõuline, pigem selline mahe. Mahe ja kergelt hapukas, selline nö. naistekas. Aga üldiselt pole väga raskesti joodav, aga minule isiklikult elamust ei paku. Mingil määral isegi evib magusust, mida reedab huulte kleepumine, mitte maitse. Selline kerge suvejook inimesele, kellele ei meeldi, et õlu on mõru.

Kokkuvõte: Omalaadsed katsetused on alati toredad. Aga nende puuviljade ja marjadega tehtud heledad õlled pole üldse minu teema. See on selline kerge ja hapukas suvine janu kustutaja, millel pole ka väga palju alkoholi. Siiski ma ise teda ilmselt enam ei osta. 

Hinne: 3-

Huvitav fakt: Kirsiõlu, mis ei ole Kriek. Muide koduleht ütleb alkoholisisalduseks 4,1%, aga purk ja e-pood ütlevad, et 4,3%.
Õlle nimi oleks tõlgituna, "Aitäh, Mu kallis."

 Proovitud õlu oli partiist 00124.

PS! Juhtus selline asi, et ma unustasin peale välja valamist pildi teha. Seetõttu on pildil klaasis vähe jooki. 

Tootja infot: https://www.andersonscraft.com/et/pohivalik/

Dugges - Cocktail

Nimi: Dugges - Cocktail

Päritolu: Rootsi (Landvetter)

Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 7,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Oaked Imperial Pineapple, Coconut & Coffee Sour / Imperial Sour
Hind: Naabrimees tõi sünnipäevaks. Aitäh!
Eelhäälestus: No ta on mu külmikus juba mõnda aega rahulikult külmas ja hämaras seisnud, aga omab mingit tükilist sadet, mis ei settigi.  See näeb väga imelik välja. BB kuupäevani on vee kuid. Ja kogu see stiilimääratlus püstitab palju küsimusi. No igatahes põnev. Midagi ei julge loota.
Värvus: Helepruun (tükilise paigalpüsiva sademega).
EBC: ?
Vaht: Üritasin valades vahule ajada, aga seda ei juhtunud.
IBU: ? 

Aroom: Esmalt hüppab üle klaasiääre jõuline kookos ja see seguneb mingi hapukusega.  

Maitse: Suus on esimene asi hapukus, aga see seguneb jällegi maheda kookosega. Kusjuures see hapukus ei olegi väga hull. Kohvi võib järelmaitses kookose sees tunda õrnalt. Mingit ananassi spetsiifikat ma ei taju, aga eks ananass ole ka põhiolekus hapu. Röstitud tammele ei oska ma ka selles maitses sõrme peale panna. Aga kokkuvõtvalt on see päris huvitav kooslus. Mitte liiga hapu ja huvitava keerutusega.

Kokkuvõte: Selle õlle tüübikirjeldus oli rohkem küsimusi tekitav kui maitse. Maitsepoolest täitsa selline keskeltläbi sour. Muidugi see settimatu sade on ka huvitav nähtus. Tegelikult kogu see õlu on omaette huvitav nähtus. Souri sõbral tasub kindlasti proovida, mina ise nende hulka ei kuulu. Ma isegi usun, et sellel õllel võib olemas olla oma aeg ja koht, kus ta on täpselt see õige.

Hinne: 4-

Huvitav fakt: Vist üks esimesi soure kohviga, mida ma olen kohanud. 
Pudelil on tekst: "This is an ode to a time that seem so long ago yet always present in out minds. A cocktail we had in a bar far, far away turned into this imperial sour. Plush pineapple, creamy coconut and just the right, tiniest amount of toasted oak and coffee. Traveling through space and time. Miami!"

Tootja infot: https://dugges.se/beers/cocktail/#

CoolHead - Cucumber Sour

Nimi: CoolHead - Cucumber Sour
Päritolu: Soome (Tuusula)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 4,0%
Algvirde tihedus: 10P
Tüüp: Nordic sour
Hind: Naabrimees tõi sünnipäevaks. Aitäh!
Eelhäälestus: Kurgi hapu, ehk tagurpidi hapukurk. Kurat hapukurgi õlu oleks lahe. Aga hapu kurgi õlu võiks ka põnev olla. Esimene punkt läheb juba mõtte eest. Kurgi vesi ja muud suvised rõõmud tulevad meelde.
Värvus: Kollane

EBC: ?
Vaht: No ei läinud väga ta vahtu ja kõik jooksis kohe laiali.
IBU: -

Aroom: Põhiliselt hapu aroom. No kui pingsalt otsida siis võib ka kurgi sealt üles leida. Ehkki kurk on ju olemuselt mahe, aga üldine aroom on vägagi hapu.

Maitse: Ära sa ütle. Täitsa pull, hapu seest on kurgi maitset ka tunda. Mõjub veidi sellise piprakurgina. Kuidagi imelikult võluv jook. Aga piprakurk on täpselt laadne elamus, hapukas kurk ja midagi põletavat kõrval. Üldiselt on see õlleke ikka väga hapu.

Kokkuvõte: Kindel friigikas. Samas on ju aeg-ajalt tore selliseid asju ka juua. See on päris tore mõte, ajad kurk õlle sisse ja eriti tore on, et ta pole maitses kaduma läinud. CoolHead Brew, luiskavad kurat, sellist õlut küll külma peaga välja ei mõtle. Minimaalselt soe peab see pea olema. Hapu!

Hinne: 4

Huvitav fakt: Kurgi maitset on võimalik sour õlles kätte saada. 
Kasutatud on siis loomulikult värskeid Soome kurke.
Partii: 469

Tootja infot: Kodulehel/e-poes puudub see toode hetkel.

Hopfully - No Cars - Dry Hopped Gose

Nimi: Hopfully - No Cars - Dry Hopped Gose
Päritolu: Iirimaa (Waterford)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 4,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Gose
Hind: Sain hea hinnaga.
Eelhäälestus: Täiesti tundmatu tootja seni minu jaoks. Mul suurem Gose periood on ka möödas, aga ehk suudab üllatada. Ilus heleroheline purk on ka, minujaoks viitab sellisele toorele hapule.
Värvus: Kollane
EBC: ?
Vaht: Valades tahtis jube hoogsalt vahtu minna, aga enamus sellest vajus kiiresti ära. Mingi kerge kiht püsib keskmiselt.
IBU: ?

Aroom: Juba valades viskas kõvasti laimi. Klaasist otse nii selge see laim ei ole, aga isegi aroom on tal tugevalt hapu. Ei nüüd ikka on klaasis ka laim.

Maitse: Esimene mõte.... HAPU! Oh püha püss see on ikka nii konkreetselt hapu, et lööb maitsenäsad keelel uimaseks. Kuskil vahe ja lõppmaitses tunned laimi ka. No ega siin ei olegi pikka juttu hapu on. Raju Gose.

Kokkuvõte: No ma arvan, et sellega saab plekke eemaldada ja igasugu muid häid asju teha, mis nõuavad happelist vahendit. Meenuvad 90-nendate esimesest poolest ühed jõulud kui sai juba igasugu eksootilisi puuvilju. No ja siis läks kõvasti ananassi ja kiivisid üles, kuni lõpuks oli keel kergelt verine. Lihtsalt selline happe pauk ehmatas/lõhkus talvel sovjeediajast tulnud eestlase keele ära. Tegelikult ma ei saa päristäpselt aru, "mis on selle meistri peas, kes selliseid riistu taob.." Neli humalat on siin sees, aga ainus maitse, mida sa tunned on hapu. Seda võiks ilmselt ka õllekonservist teha, lihtsalt lisad laimi mahla.

Hinne: 3

Huvitav fakt: Kasutatud on siis laimi mahla. Muide purgil on ka QR-kood, mis viib sind otse pruulikoja kodulehele. Tavalisel kujul on ka aadress loomulikult olemas.

Tootja infot: https://hopfullybrewing.com/beers/no-cars-dry-hopped-gose

Lehe - The World Is Your Oyster

Nimi: Lehe - The World Is Your Oyster
Päritolu: Eesti (Keila)

Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 8,5%
Algvirde tihedus: 17,5
Tüüp: Imperial Sour ALE /Sour ALE
Hind: 1,40€ + pant
Eelhäälestus: Sour ALE pole üldiselt päris minu teema. Seekord on Imperial variandiga tegu, mis on tegelikult alla kraadi kangem osadest, mida ma proovinud olen. Väidetavalt nad mõtlesid sellise liigituse ise välja. No huvitav igatahes.  
Värvus: Merevaigule kalduv.
EBC: 9
Vaht: Väga ei tekkinud ja kadus väga kiiresti.
IBU: 5

Aroom: Juba valades kandus ninna hapukat alkoholi. Klaasis see alkohol nii väga ninna ei hakkagi, aga selline kerge kibuvitsa vein on see aroomi tundmus.

Maitse: No esimene tunne on hapu. No jah ongi tugevalt hapu, aga huultele jätab sellise magusa maitse. Tõesti ma ei välista, et mingi mahe mereanniroog oleks selle kõrvale hea kaaslane. Üldiselt see hapusus blokeerib kõik muud maitsevõimalused. Järelmaitses on tajuda, et oled joonud alkoholi. Ühesõnaga, HAPU!

Kokkuvõte: Taaskord üks jõuliselt hapu õlleke. Aga omamoodi on see võluv. Arvatavasti annab ta mõne toidukõrvasena suurepärase tulemuse, aga niisama joomiseks on ta liiga üheplaaniliselt hapu. Aga julge pealehakkamine on ka tunnustamist väärt. Sest nagu pudel väidab on see liigimääratlus ise väljamõeldud.

Hinne: 4

Huvitav fakt: Proovitud partii: 502
Väidetavalt ainulaadne liigi Imperial Sour ALE esindaja.

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/the-world-is-your-oyster/

Pühaste - Smoothie Loops

Nimi: Pühaste  - Smoothie Loops

Päritolu: Eesti (Tartu)

Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 4,0%
Algvirde tihedus: 12P 
Tüüp: Florida Weisse / Berliner Weisse?
Hind: Pruulmeister saatis. Aitäh!
Eelhäälestus: Weisse ja smoothie ilmselt selline suvine puuviljane värskendaja. Kiri purgilgi lubab aprikoosi ja mangot, ning mahlasust.  Sellega võib minna nii või naa.
Värvus: apelsinimahl.
Vaht: Tekkis kenasti, aga kadus üpris kiiresti.
IBU: ?

Aroom: No täiesti mahl. Värv kaldub veidi rohkem apelsini poole, aga aroom on multinektar. Eemalt magus ja puuviljane klaasis sees ka julge hapuka äärega.

Maitse: Ilma lisatud suhkruta mahl. Päris julgelt hapukas. Keegi selle mulle pimesi ette paneks, siis ma arvaks, et mingi spordijook. Tõmbaks kaks liitrit kerre ja arvaks, et ma kõlban veel rooli. No täpselt nagu need väikestes plastik pudelites smuutid. Ainult, et see tundub tervislikum, kuna suhkruga pole haput alla surutud. See on peitepilt, tervisejooki on peidetud õlu. Absoluutselt omanäoline. Ainult kerged pärmikõrvade otsad paistavad, mis võiks mingit alkoholi kahtlustama panna. 

Kokkuvõte:  Kui keegi tuleb teile väitma, talle ei meeldi õlle maitse, siis see on selle väite ümberlükkamiseks trump äss. Ehkki vanamehed poe tagant ilmselt seda jooki õlleks ei pea. Siin ei ole nagu ühtegi (nisu)õlle tunnust alles jäänud. Põhiline sisemine dilemma ongi selles, et no mitte mingis variandis ei suudaks seda (pimesi) õlleks pidada. Aga ta on maitsev nagu vitamiinijoogid ikka. Ekstreemsus, mis tasub katsetamist. Samas tekkis põnev soov teada saada, kuidas sellega oleks pohmakat lappida. 

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Kindlasti maitsev, aga õlletunnused piirduvad tootja ja valmistamise protsessiga. 
See õlu asub Pühastel Hooajaliste alamjaotuses.
Proovitud partii: 463.

Tootja infot: https://puhastebeer.com/olled/hooajalised/smoothie-loops

Lehe - Incubus

Nimi: Lehe - Incubus
Päritolu: Eesti (Keila)

Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 4,0%
Algvirde tihedus: 10P
Tüüp: Sour ALE
Hind: Tehase müügil anti tasuta kaasa. Aitäh!
Eelhäälestus: Sour ALE pole nagu mu esimene valik, aga ajaloole tagasi vaadates olen neid hooti kõrgelt hinnanud. Väga värske õlleke.
Värvus: Morsiroosa. (Läbipaistmatu)
EBC: ?
Vaht: Ilus roosakas vahuke tekkis, vajus keskmise kiirusega.
IBU: 10

Aroom: Musta- ja punasesõstra morss kerge piparmündiga. 

Maitse: Ka maitse on jõuliselt morsi moodi. Meeldivalt mõõdukalt hapukas. Ja see on ka tore, kuidas see piparmünt maitsesse sisse sõidab, te ei hakka laamendama, aga ütleb rahulikult, "Ma olen ka siin". Kardan, et klassikalisele laagri mehe jaoks võib olla ta pettumus. Aga maitse kannab kohale kõike, mida kirjeldus lubab. Eriti meeldib mulle see piparmünt.

Kokkuvõte: Mõnus kerge ja värskendav suve õlu. Nagu juba ülal üteldud, siis lihtsa laagri joojatel on targem temast eemale hoida, aga souri ja gose-i sõber võiks siiapoole vaadata küll. Mina eelistan teda nii mõnelegi proovitud lambicule. Oleks mul hapu õlle periood annaksin vist viie ära.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Proovitud partii:667
Õlleke on nii värske, et kodulehel teda veel ei ole, seal on vaid ta naiskolleeg Succubus. 
Incubus on meessoost deemon, kes mütoloogiliste ja legendaarsete traditsioonide kohaselt lamab magavatel naistel, et nendega seksuaalvahekorras olla. Tema naissoost kolleeg on Succubus.

PS! Sõbralik soovitus. Kui kodulähedane pruulikoda teeb laomüüki, siis tasub minna.


Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/incubus/

Mallaskoski - Lingonberry Sour

Nimi: Mallaskoski - Lingonberry Sour

Päritolu: Soome (Seinäjoki)

Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: pole antud.
Tüüp: Sour ALE
Hind: Sain hea hinnaga.
Eelhäälestus: Eelmine selle tootja õlu polnud just päris minu klaasike õlut. No ja pohla õlu, vähemalt kõlab huvitavalt.
Värvus: Punasegreibi mahl.
EBC: ?
Vaht: Väga suurt vahukihti ei õnnestunud tekitada ja ja see vajus päris kiiresti.
IBU: (EBU) 25

Aroom: Ei tea kas see värvus juhib mind sellele rajale, aga aroom oleks nagu ka greibi oma. Kui hästi sihilikult proovida no siis võib pohla ka selles aroomis tunda.

Maitse: No nagu nimi lubab, siis esimene tunne on hapu. Ma pole kunagi täpselt aru saanud, kas sour ja gose peaksid olema erinevad stiilid või lihtsalt erinevad nimetused. Aga kui ette arvestada, et ta sinna hapude õllede sekka läheb, siis polegi nii paha. Täitsa omapärane ja värskendav. Hakka või arvama, et pohl on põhjamaade greip. Lõppmaitses on tunda marju küll, aga pimesi peaks neid pigem jõhvikateks, aga noh sugulaste värk. 

Kokkuvõte: Sourina täiesti arvestatav õlleke. Mõnusalt jõuliselt hapukas ja hästi kergelt soolane. Kui aga gose ja sour pole teie teema, siis võib temast ka eemale hoida. Mina ei kahetse, et proovisin, aga uuesti ma teda kuhugi hankima ei lähe. Aga kui kätte satub võin ära juua küll.

Hinne 3+.

Huvitav fakt: Kasutatud humalad: Perle, Nelson ja Sauvin.
Pohl on ladina keeles Vaccinium vitis-idaea ja mustikas lihtsalt Vaccinium. Ilmselt on tegemist põhjamaiste looduslike vaktsiinidega. :)

Tootja infot: https://mallaskoski.com/en/olut/mallaskoski-lingonberry-sour/