Hiiu Õlle Koda - Kassari Double Bock

Nimi: Hiiu Õlle Koda - Kassari Double Bock
Päritolu: Eesti (Hiiumaa, Kassari)
Taara: Klaas 0,33l
Alkohol: 7,0%
Algvirde tihedus: Pole antud

Tüüp: Double Bock / Bock
Hind: Sõber andis. Aitäh, Pets!
Eelhäälestus: Üldiselt on Kassari meistrid normaalseid õllesid teinud, vaid üks on mult vist saanud madalama hinde kui 4. Seega ootan mõnusat Double Bock-i. 

Värvus: Tumepruun
EBC: ?
Vaht: Kenasti läks vahtu, seda sai ligi pool klaasi. Osa sellest püsib täitsa ilusti.
IBU: ?

Aroom: Üle klaasi serva ründab sõõrmeid esmalt jõuline karamell, selline mõnusalt magushapukas. Ega muud peale karamelli aroomis ninna ei hakkagi.

Maitse: Hmm. Aineline olemus on veidi selline magusalt siirupine, ehk veidi paksem. Maitses on ka karamell olulisel kohal, lisaks on veidi mingit mõrkjamat rösti. Kartsin, et ka alkoholi võiks olla, aga magus peidab selle ilusti ära. Ehk siis maitselt magus-hapukas-mõrkjas. Väga meeldivalt joodav, isegi ehk törts liiga kergelt, arvestades alkoholi. Magusale kalduv, ent hea Double Bock.

Kokkuvõte: Võin tõdeda, et mahub minu arusaama raamidesse Double Bockist küll. Lihtsalt seda magusust võib kergeks omapäraks pidada, sest olen ka vähem magusaid Double Bocke joonud. Üldjoontes lihtsalt joodav ja tore õlleke. Ma pole küll mingi sommeljee, aga tundub, et rasvasema lihatoidu kõrvale võiks ta sobida küll. Hiiumaal võib teda otsida küll. Mina usun, et kohtun temaga veel.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Partii: 130224/33 
Mul on väga hea meel, et Hiiumaal on nüüd kaks ametlikku pruulikoda, mis mõlemad teevad adekvaatset õlut. On ju tore kui lähed saarele ja saad osta kohalikku õlut. See on minu meelest väga oluline.
Kuna pudeli etikett on väiksemõõduline, siis palju teksti sinna ei mahu, aga kodulehel on ka õllel veetlev kirjeldus. 

Toome selle siin ära: "Kord olevat kolmel rannaküla mehel sügisese siiapüügi aegu nii tõsine jook kaasas olnud, et üks neist oodatult ka üle parda kukkus. Palus mees: “Tõmmake  paati!!!”  Teised kaks: “Korrat küll!! Hüljes möliseb parda ääres!!!” Ja surusid teda tagasi. Ega keegi enam mäletagi kuidas lugu lõppes aga loodetavasti ikka õnnelikult. Kassari Doble Bock on õlu mida merel pruukida mõistlik ei ole.  Aga selles vaimus on tema pruulitud küll, et vahel võiks seda va hülgemöla ikkagist kuulata ja ajada küll. Aga seda ikka turvalisel pinnasel!"

Tootja infot: https://www.xn--hiiullekoda-ifb.ee/olled/

Mõdukoda - Raba (Käsitööõlu)

Nimi: Mõdukoda - Raba (Käsitööõlu)
Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 6,2%
Algvirde tihedus: 1.058
Tüüp: Peated Stout / Stout
Hind: Sõber saatis. Aitäh, Alvar!
Eelhäälestus: Mõdukoda on minu jaoks värske leht. Stoutid mulle meeldivad, seega loodan ühte mõnusat Stouti. 
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Valades tahtis jõhkralt vahtu minna. Vahtu sai ligi 5/6 klaasi. Õnneks hakkas ikka nurgast vajuma ka. 
IBU: ?

Aroom: Ilmselt tänu suurele vahu kogusele on põhiliselt klaasist tunda pärmi. Huvitaval kombel ka alkoholi ja midagi, mis meenutab sookailu. Äkki see sookail tuleb minu peast, sest õllel on nimeks Raba.

Maitse: Maitses on esmalt tunda suurt kihinat, ilmselt selle pärmiga on ikkagi midagi veidi nihu läinud. samas maitses pärm maitsena nagu ei domineeri. Aga see veidi liigne kihin segab maitsete tabamist. Kihina alt on siiski tunda üpris tugevat keha ja mõnusat sellist veidi tõrvast maitset. Mulle tundub, et kui seda kihinat ei oleks, oleks tegemist mõnusa suurte kirsadega Stoutiga. Muide tegelikult ei pruugigi õlle endaga midagi lahti olla. Lihtsalt mu vend, kes õlle minuni toimetas, unustas ta pikaks ajaks autosse ja vahepeal oli ju kuum. Aga üldiselt on potentsiaali õlles kõvasti.

Kokkuvõte: Pudelil on silt Eksperimentaalpruul, ma ütlen, et nad võivad eksperimenteerida küll. Siin lugedes kõrvalt arvamust, siis paistab, et karboniseeritusega pole probleemi olnud, seega järeldan, et transport on õlle veidi kihva keeranud. Igatahes kui mul tekib võimalust selle õllega veel kohtuda siis teen seda kindlasti.

 

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Mõdukoda on siis spetsialiseerunud mõdude, ehk meeõllede valmistamisele.

Jääb kahtlus, et transa oli veidi õllele kurja teinud. 

Tootja infot: Tootel koduleht puudub.

Anderson's - Andersoni IPA

Nimi: Anderson's - Andersoni IPA

Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: plekk 0,33L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: Pole antud

Tüüp: Session IPA
Hind: 2,49€ + pant

Eelhäälestus: Veel üks nö. Andersoni seeria õlu. Eelmine sama seltskonna õlu, mida proovisin oli Andersoni Hele ja see oli igati joodav pilku, suurt elamust ei saanud, aga vigu ka ei täheldanud. IPA puhul on loodused kõrgemal, sest sinna annab rohkem maitset sisse surada. Ootan mõnusat IPA-t.
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Vahtu tekkis ligi kolmandik klaasi ja mingi osa sellest on viisakalt püsiv.
IBU: ?

Aroom: Aroom ei olegi väga humala järgi karjuv, vaid pigem mõõdukalt humalane ja iseloomult pigem puuviljane. 

Maitse: Ka maitses ei ole mingit sellist jõulist humalast möllu, vähemasti mitte sellist tsitruse iseloomuga humalate oma. Küll on aga aroomis tajuda olnud puuviljast olekut ja meeldivas koguses sellist järelmõrkjust. Olemuselt meenutab pigem Session IPA-t. Selline mõõdukalt humalane ja kergema poolne. Vigu ei leia, aga vägevat silmi avavat kogemust ka ei saa. Korralik lihtne IPA.

Kokkuvõte: Taaskord üks igati korralik Anderson's. Üldiselt neil viimasel ajal pole kvaliteediga probleeme olnud, vähemalt mina pole ühegi küsitava Anderson's õlle otsa koperdanud. Ning mulle tundub, et antud Andersoni seerias nad pakuvadki selliseid nö. turvalisi õllesid. Korralikud ja lihtsalt joodavad, aga katarsiseks lootust pole. 

Hinne: 4+

Huvitav fakt:  Proovitud õlu oli partiist 000258.  

Huvitav, pugil on kirjas lihtsalt IPA, aga nende kodulehel on purk, mille kujundusel on Session IPA.
Purgil on "vegan" tähis seega sobib ka veganitele.

Tootja infot: On saadaval vaid e-poe link.

Damm - Complot

Nimi: Damm - Complot

Päritolu: Hispaania (Barcelona)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 6,6%
Algvirde tihedus: 14.9°P

Tüüp: IPA

Hind: 1,59€ + pant
Eelhäälestus: Damm firmalt ka nüüd IPA. Nimetavad seda omakeskis Mediterranean IPA-ks. Ehk siis vahemere IPA-ks. No loodan, et tegu on üle keskmise masstootja IPA-ga.
Värvus: Merevaigule kaduv.
EBC: 15
Vaht: Tekkis seda vahukest ligi veerand klaasi ja osa sellest seisab eeskujulikult.
IBU: 45

Aroom: Juba valades hüppas humalaid ninna. Üle klaasi servagi on mõnusalt humalaid põhiliselt sellise tsitruse tunnetusega ja veidi ka magusat.

Maitse: Ohoo! Maitse pole küll mingi suurtootja IPA vaid ikka korralik humalarohke hoole ja armastusega tehtud IPA. Lonksates hakkab kohe suus humalamöll pihta ka on kohe aru saada, et humalaid on mitmeid, sest see maitsekokteil on mitmekülgne. Alguses on veidi magushapukas ja lõppmaitses vajub meeldivalt mõrkjaks. Täiesti aus IPA. Meenutab suisa mingi DDH või koguni Double IPA-t. Maitsev ja humalaküllane IPA. 

Kokkuvõte: Huvitav, miks meie suurtootjad ei suuda oma IPA katsetusi nii heaks sättida. See teeb isegi paljudele meie väiketootjate IPAdele ära. Purgil on ka kiri, et kasutatud on kaheksat sorti humalaid. Maitset on kamaluga ja hind on täiesti mõistlik või isegi pigem hea poole kalduv. Mul on kuri kahtlus, et ostan teda veel. Pimetestis oleks ilmselt hea kedagi sellega segadusse ajada.

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Omab Vegan märgistust. 
Kasutatud on 8 sorti humalaid: Nugget, Summit, Willamete, Citra Centennial, Simcoe, Amarillo ja Mosaic. 

Tootja infot: https://www.damm.com/en/beers/complot

Tanker - Das Helga

Nimi: Tanker - Das Helga

Päritolu: Eesti (Jüri)
Taara: plekk 0,44L
Alkohol: 4,5%
Algvirde tihedus: pole antud

Tüüp: German ALE / Kölsch /  ALE
Hind: 2.49€ + pant
Eelhäälestus: 

Värvus: Kuldne (väga õrn hägu)
Vaht: Läks normaalselt vahtu, aga veidi kiirustades see vaht vajus.
IBU: 20

Aroom: Aroom on täitsa mõnus kergelt hapukalt puuviljane, veidi pärmine ja õrna humala tunnetusega.

Maitse: Sõõmu alguses on kohe tunne et huvitavalt hapukas, kusjuures sõõmu keskosas see juba hakkab veidi mahenema. Ehk siis lonksamise algul on kerge Sour-i kahtlus. Maitse terviklikult on selline hapuka ja mõrkja vahel balansseeriv, veidi puuviljane ja veidi humalane. Lõppmaitses jääb pigem mängima mõrkjas, ent ka hapukas on seal kuskil olemas.  Alul tundub keha kerglane olema, aga ta tüseneb suus olemise käigus. Vägagi omanäoline õlleke. Muide kogu oma eripära juures ka üpriski lihtsalt joodav. Tore hapu ja magusa piiril kõikuv, ent mõlemat piiri ka ületav õlleke. 

Kokkuvõte: Ma olen muide siia blogisse ka kunagi paar Kölsch õlut kandud, aga esimene neist oli selline pigem masstootja õlu. Ning kuna see oli juba 6 aastat tagasi, kui mu õlleteadmised olid veel üsna piiratud, siis saan vaid täheldada, et toona märkasin õllel mingit imelikku maitset. Ent nii hapukas ta kindlasti ei olnud.  Teise õlle puhul milleks oli Voldi - June märkasin juba ka laadset hapukust (räägin seda puhtalt märkmete baasil.) Kuid omanäoline on ta igatahes, mul pole  midagi ette heita. Pigem tootjatele seda, et selle õllega nii vähe katsetada julgetakse, võib olla on ka küsimus minus, et lihtsalt minuni pole selle tüübi esindajad jõudnud. Aga kui soovite midagi omanäolist soovitan kindlasti proovida. 

Hinne 4+

Huvitav fakt: Heal lapsel mitu nime. Tootja on purgile pannud German ALE, aga ka kodulehel viitavad nad Kölschile, osad allikad väidavad ta üldse olema Kölni ALE, kuid Untappd tunneb teda kui "Pale ALE - Other". 
Minu andmetel pole eesti tootjad Kölsche just väga palju teinud. Ilmselt om tegemist turu prognoosimisega. Igatahes kiidan käesolevat ettevõtmist.
Koduleht väidab ka, et õlu on hapu, aga mina ütleks, et pigem hapukas või hapule kalduv. 
Mulle meeldib ka purgikujundus, millegipärast toob see mulle meelde Marc Chagalli maali La Mariée, eestikeelne tõlge maali nimele on "Pruut."
Proovitud partii: Kahjuks on partii numbrit keeruline välja lugeda, aga see võib olla 01 6600, aga ei pruugi. 

Tootja infot: https://tanker.ee/brand/tanker/

Sori Brewing - Conca D'oro 2016

Nimi: Sori Brewing - Conca D'oro 2016

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 11,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Stout / Barrel Aged

Hind: 3€ (Laomüük)

Eelhäälestus: Antud õlleke on siis de jure oma parim enne minetanud, aga ma usun, et de facto on ta veel igati heas joomise konditsioonis. Tegemist siis punaveini vaadis kogemusi omandamas käinud Imperial Stoutiga. Siin ei saa oodata muud kui maitseelamust.
Värvus: Must 
EBC: ?
Vaht: Veidi tuli survestada ja kerge pruun vahukiht tuli peale, aga vajus üpriski kiiresti laiali. 
IBU: 24 (Untappd)

Aroom: Aroomis seguneb imperial stout mõnusa punase veiniga ja see jõuab ninna enne kui klaas ninani jõuab. Üle klaasi serva jääb suhe samaks, lihtsalt Stout saab magusa iseloomu ja vein sellise kergelt kuiva punaveini tunnetuse ja selle kõige vahel vingerdab vanilje. 

Maitse: Esimese asjana tunned huulte vastas seda jõhkralt paksu konsistentsi. Võib ütelda, et suisa liimjat, huvitav, et ma ta üldse suutsin veidi vahule saada. Siis tuleb maitse suur oma suure ja rohmaka kehaga. Selles on kohv ja tume šokolaad veidi kakao kaunu ja sõrmeotsaga vaniljet. Siiski tekib tunne, et ilmselt on ikkagi aeg tal mõningad nurgad maha lihvinud, sest selliseid teravamaid tippe maitsel ei ole. Kõik on veidi ümmargune. Lõppmaitses keerleb punavein ümber kohvi. Igati mõnus täidlane ja raske sammuga Imperial Stout, olgugi, et mõned nurgad kaotanud. 

Kokkuvõte: Taaskord üks mõnus ja suuremõõtmeline Imperial Stout. Ent veidi on see tunne, et tegemist on Playboy kaanetüdrukuga, aga kümnend on 80-nendad. Sa näed, et ta on endiselt võluv naisterahvas, lihtsalt aeg on vajutanud oma märgi. Samas see on puhtalt prognoos, äkki ta oli algusest peale selliste pehmemate nurkadega. Igatahes, kui kellelgi on see veel seismas, siis ilmselt tasub ta ära mekutada. Paremaks ta ilmselt ei lähe.

 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Proovitud partii: 016.

Antud õlu on teeninud aega Candialle Chianti Classico punaveini vaatides.

Parim enne ajaks oli antud 2018 oktoober, aga üldiselt normaalselt hoiustatud impstoutidele selline aeg eriti palju kurja ei tee.
Nende koduleht ei räägi kahjuks õlledest midagi. Ka e-poodi neil ka ei ole.

Tootja infot: Koduleht õllede kohta infot ei evi.

Purtse - Classic Beer Style Series - Pilsner

Nimi: Purtse - Classic Beer Style Series - Pilsner
Päritolu: Eesti (Purtse)
Taara: plekk 0,44L
Alkohol: 4,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Pilsner / Tšehhi Pilsner / Lager

Hind: 2.79€ + pant

Eelhäälestus: Tegemist on siis Purtse klassikaliste õlle stiilide sarja teise õllega, vähemasti minu teadmiste kohaselt. Eelmine Brown ALE oli üldiselt joodav, aga minu leigus eelmise õlle suhtes võis tuleneda sellest, et antus õlle stiil mulle lihtsalt ei sümpatiseeri, nüüd aga ootan maitsvat pilkut.
Värvus: Tumedam kuldne
Vaht: Vahumütsike tekkis selline veerand klaasi enda alla võttev. Kuid vajus üpris kiirelt
IBU: 25

Aroom: Laager õllele omaselt on aroomi tagasihoidlikult. Ent kerge humal klaasis siiski keerleb.

Maitse: Esimene mõte on, klassikaline kerge Pilsner. Maitset on Saaz humala spetsiifika on õige kergelt tunda. Pean tunnistama, et olen veidi pettunud, sest maitset on üllatavalt vähe. Nende Kämp oli küll maitsev laager õu. Muide sellel humalal on siin kerge selline arstirohu tunnetus juures, kerge ent ometi on. Muus osas lihtsasti joodav kerge Pilsner. Juua võib, elamust ei paku.

Kokkuvõte: Huvitav, kas pilkut võib pidada stiili tabavaks kui tal vägapalju maitset ei ole? Igatahes pole tal ka mingeid keelde hakkavaid vigu. Jood ära ja tõded, et no jah. Kindlasti sobib see õlleke vahelüliks suurtootjate ja väiketootjate õllesüsteemile. Lihtsalt päritolu tõttu on ta ilmselt veidi kvaliteetsem ja tehtud päris toorainest, mitte pooltoodetest. Normaalne, aga igav. 

Hinne: 4

Huvitav fakt: Tegu ongi eri seeria (ilmselt) teise õllega. 
Kasutatud on Tšehhi pilkule omaselt Saaz humalaid.

See seeria ei oma ka pudelitelt tuttavaid toredaid reklaam tekste.

Proovitud partii: 24014

Tootja infot: https://www.purtsepruulikoda.ee/purtse-olu#

Baltika - 7 Mjagkoje (Балтика 7 Мягкое.)

Nimi: Baltika - 7 Mjagkoje (Балтика 7 Мягкое.)

Päritolu: Kunagine Rostovi Vürstiriik (Rostov Doni ääres)
Taara: Klaas 0,44L (Keeratav kork)(värvitu klaas)
Alkohol: 4,7%

Algvirde tihedus: 10,5%
Tüüp: Hele laager.
Hind: Sõber tõi etenduse eest, lillede asemel. Aitäh!
Eelhäälestus: Kunagi oli Ugala teatris saunas käies põhiline jook Baltika 5. Millegipärast on tunne, et see võiks midagi sarnast olla. Ootan kergesti joodavat laager õlut.
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht:  Vahtu ei läinud väga suure hooga, aga seda vahtu, koguse kohta hoidis üllatavalt pikalt peal.
IBU: ?

Aroom: Aroom on humala ja odralinnase linnasesegune, ning kergelt magusale kalduv. 

Maitse: Ongi umbes selline nagu ette kujutasin selline kerge ja klaar, ning mõnusa humalase servaga. Väga kergelt joodav ja selgepiiriline õlleke. Sellisel kujul võib masslaagrit vabalt juua. Omab normaalset maitset, ei evi kõrvalmaitseid. Suisa kahju, et seda vereimejate riigis valmistatakse. Igati korralik masslaager.  

Kokkuvõte: Huvitav, miks meie suurtootjad ei suuda sellise kvaliteediga masslaagrit valmistada. Peale tootjamaa ei suuda ma ühtegi viga tuvastada. No okei, see värvitust klaasist pudel on ka kerge stiililine möödapanek. Muus osas hästi joodav. PS! Oligi selle Baltika 5-e sarnane.
Aga enne sõja lõppu ei soovita osta. Eriti tore oleks kui sõja lõpu järel see praegune föderatsioon laguneks ja antud linn hakkaks asuma uues väikeriigis.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Pudel keeratava korgiga. 
On väidetavalt võitnud mitu auhinda 2021 World Beer Awards pronks oma riigis.
Ja Monde Selection 2021 kuld. 

Jääb vaid lisada, Слава Україні! 

Tootja infot: https://xn--b1altb.xn--80aab3ake3c.xn--p1ai/product/baltika-7-myagkoe/

St. Pierre - White - Blanche

Nimi: St. Pierre - White - Blanche

Päritolu: Belgia (Steenhuffel)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Witbier / Nisuõlu

Hind: Keegi sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh!
Eelhäälestus: Järgmine õlleke sellest St. Pierre sarjast, mis väidab enese kloostri õlu olema. Eelmine oli üpris kergesti joodav, aga siin on nüüd tegu nisuõllega ja need pole ka just mu lemmikud. Ehkki ka nende hulgas on üllatajaid. Loodan vähemalt joodavat nisukat. 
Värvus: Pruunikaskollane, täitsa keskmise nisuka värvus. 
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks hea isuga, tuli ettevaatlikult kallata. Püsib vaht üpris normaalselt.
IBU: 15(Untappd)

Aroom: Aroom vastab ka ettekujutusele Witbierist. Selline pärmine, nisune ja meloni-banaani segune. 

Maitse: Maitse on ka selline nagu suurtootjad reeglina meil nisuõlut teevad. Kunagi ma ei kannatanud seda maitset üldse, aga nüüd suudan hädapärast sisse pigistada. Maitse on selline kitsas hapukas ja tugevalt spetsiifiliselt pärmine. See pärn võimendab ja väänab nisu maitset jõuliselt. No see ei ole õlu minu maitsele, aga ka sellel on oma austajaskond. Selline tavaline laiatarbe nisuõlu.

Kokkuvõte: Tundub, et stiili ta üldiselt taba hästi. Aga mine ei taba hästi, miks sellist õlut üleüldse toodetakse. Siiski ma ju tean, et ka sellisel õllestiilil on omad nautijad olemas. Mina siiski üldiselt selliseid jõulisi nisukaid. Ning minu hinne ei kajasta selle õlle kohta omasuguste seas, vaid puhtalt minu arvamust konkreetsest õllest.

Hinne: 2

Huvitav fakt: Nad üritavad teda müüa Belgia kloostriõllena. 
Just avastasin, et nende õllede nö. produtseerija on hoopis üks Hollandi firma Swinkles Family Brewers, aga õlled on pruulitud erinevates Belgia pruulikodades. Tootja kodulehel pole sellest õllest(sarjast) midagi räägitud. Kui eelmine õlleke oli pruulikoda Palm toodang siis see on pruulitud Rodenbach pruulikojas.
Seega see kloostri jutt on lihtsalt müügi möla.

Tootja infot: Kodulehte sellel õllel ei ole.

Kroonpruul - Silent Enigma (Käsitööõlu)

Nimi: Kroonpruul - Silent Enigma (Käsitööõlu)

Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: Klaas 0,33l
Alkohol: 9,0%

Algvirde tihedus: Pole antud

Tüüp: Fake BA Flavoured Stout / Stout
Hind: Pruulmeistri abikaasa tõi sünnipäevaks. Aitäh!
Eelhäälestus: Üle hulga aja on mul laual jälle üks Kroonpruul. See peaks minu blogis juba 22. olema. Üldiselt meister asja tunneb, aga kvaliteet kipub veidi kõikuma. Samas on ta julge katsetaja ja see on alati tore omadus. Ootan ühte huvitavat Stouti.
Värvus: Must
Vaht: Vahtu läks ilusti ja seda ilusat beežikat vahtu sai ligi kolmandik klaasi. Vajub kerge kiirustamisega.
IBU: 150 (Ohhoo!)

Aroom: Aroom on uimastav. Seal on kohvi, midagi vürtsikat (etikett ütleb, et kasutatud on Tšillit ilmselt see) ja lisaks mingi mootoriõli tunnetus. Aga maitsemeeled paneb valmis küll.

Maitse: Esimene tunnetus, et keha on nagu jõuline, aga seest veidi õõnes. Maitses on kõigepealt midagi šokolaadist, siis tuleb see sama mootoriõli tunnetus, mis on omamoodi tore, ning lõpus jääb keelele veidi mängima see tšilli värelus. Kõige selle vahel jookseb peene niidina magus meeleolu. Aga põhilist meeleolu annab see pikalt kasutatud ja metallist raske mootoriõli. Laagerdatud on teda rummis leotatud tammelaastudel, aga see väga mõjule ei pääse, siiski hea otsimise korral leiab selle rummi tunnetuse sealt üles. Pudelil märgitud IBU 150 ei pääse mõjule. Pean tõdema, et mulle ta kohe täitsa meeldib. Sest maitses on kõik osised, mis mulle meeldivad. Vägagi omanäoline stout.

Kokkuvõte: Huvitav, kas sellist raske jalaga astuvat Stouti on kuidagi lihtsam hästi teha, või ongi meistril rohkem annet Stoutide valdkonnas. Sest üldiselt mu hinded kroonpruulile väga tihti viie vahemikku ei jõua, aga mõlemad Stoutid (see kaasa arvatud), mahuvad hindamise tipu osasse. See õlleke on tõesti omanäoline ja mõnusalt rüübatav. Ja see mootoriõli tunnetus viib kuidagi tagasi lapsepõlve, kui asutuste aedade taga vedeles vana tehnika, kus sai mängimas käidud. 

Hinne: 5-.

Huvitav fakt: Jook kannab seerianumbrit Kroonpruul #091. (August 2023)

Kasutatud on siis Sorachi Ace ja Chinook humalaid, ning muuhulgas ka ingveri- ja kohvipulbrit, mett ning URFA ** tšillit. Põnev vana mootoriõli tunnetusega stout, mis on maitsev.

Tootja infot: kroonpruul@gmail.com

Chimay - Red

Nimi: Chimay - Red (Rouge)

Päritolu: Belgia (Baileux)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 7%

Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Brown ALE / UT: Belgian Dubbel
Hind: Keegi sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh!
Eelhäälestus: Chimay - Blue oli igati mõnusalt joodav õlleke. Mingit suurt vaimustust ta küll ei tekitanud, aga ühtegi viga ma ka tema juures ei tähendanud. Antud isend on Brown ALE ja nagu ma olen varemgi korduvalt ütelnud, siis ma pole just selle õllestiili fänn, samas mõned allikad viitavad, et tegelikult on see hoopis Belgian Dubbel, seega tasub loota meeldivale üllatusele. Ehk siis ootan mõnusat Brown ALE-i, mis on tegelikult hoopis parem.
Värvus: Kastanpruun
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks hea hooga ja seda sai üle poole klaasi. Esimene pool sellest vajus üpris suure hooga ja ka ülejäänu kiirustab veidi.
IBU: ?

Aroom: Aroomis on kerget pärmi, veidi puuvilju ja mõõdukalt karamelli.

Maitse: Esimesed tunded on, veidi magusalte kaldus ja üpriski puuviljane. Loomulikult tuleb ka tõdeda, et tegu pole sellise õllega, mida me üldiselt keskeltläbi Brown ALE-ina teame, see on ikka olemuselt belgane ja täitsa meeldiv. Ehkki ta on küllaltki suure alkoholi sisaldusega, näen ma teda pigem suve õllena, just selle puuviljase maitse tõttu. Ma liigtaks ta suisa dessert õlleks. Muide maitses on ka veidi pärmi tunda, aga siia ta sobib nagu rusikas silmaauku. Meeldiv veidi magus ja puuviljane õlleke.

Kokkuvõte: Ma julgeks väita, et liigimääratlus Brown ALE, mis on pudelil on suisa eksitav. Minu jaoks oli see palju parem kui tipu Brown ALE-id. Meeldivalt magus ja maitseküllane. Samas ka kerge ja mõjub suisa veidi šampuse moodi. Tekkis suisa tunne, et peaks ta oma ostunimekirja panema. MA ei ta, kas selle tõttu, et ma talle lähenesin nagu tüübi nimi pudelil väitis, või ta ongi parem kui Blue oli, igatahes saab ta täis punktid.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Mitte lasta ennast eksitada pudelile trükitud liigimääratlusest Brown ALE, ta kindlasti olemuselt võib see olla, aga tegelikult on ta palju enamat.
Ta omab Autentse Trappist toote märgistust. Trappisti puhul on siis Trappistide mungaordu õllega, ehk kloostriõllega. Ning antud õlleke on pruulitud Scourmont-i kloostris.

Pudelile on ka trükitud klaasi soovitus ja õlle hoiustamise soovitus. Tahaksin välja tuua, et klaasi soovituse puhul on sirge küljega klaasile, ehk nn. pilsneri klaasile rist peale tõmmatud. 
Selle õllel on ka päris pikk säilivusaeg.  

Tootja infot: https://chimay.com/en/beers/chimay-red/

Koch - Enigma

Nimi: Koch - Single Hops Enigma IPA

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 4,8%
Algvirde tihedus: 12,8P
Tüüp: IPA / UT: IPA - American
Hind: 1,89€ + pant

Eelhäälestus: Kuna viimasel ajal olen saanud Kochi õllede kvaliteedis ainult rõõmsalt üllatuda, siis loodan, et ka sel korral läheb nii. Tundub, et lubatakse ühe humala IPA-t. No IPA on üldiselt meeldiv õllestiil, eriti kui ta on hästi tehtud ja humalane. Loodan meeldivat suutäit. 
Värvus: Merevaik
EBC: 14
Vaht: Tekkis selline kerge kahe sõrme paksune vahumütsike. Vajub veidi kiirustades.
IBU: 60

Aroom: Aroom on võimsalt humalane, veidi tsitruseid ja veidi oleks nagu kadakat. Selline magushapukas.

Maitse: Sõõmu alguses tundub ta olema veidi vesine, aga see tunne kaob kohe, sest mängima hakkab humal. See humal on selline mõnusalt mõrkjas ja väga selgepiiriline.  Huvitav mõne ajapärast tuleb maitsesse jälle selline õhem koht sisse. Osaliselt võib siin rolli mängida ka madal alkoholi sisaldus, mis ei lase ka maitsel väga täidlaseks minna. Ning kergelt tekitab ilmselt üheplaanilisust ka ühe humala kasutamine. Mõrkjust on tublisti, aga see antud IBU 60 küll nagu maitses päriselt välja ei tule. Aga põhiliselt ma hädaldan siin enda ettekujutuse pinnalt, õlu on tegelikult aus ja maitsev. Mõnusalt humalane ja üpriski klaari maitsega IPA.

Kokkuvõte: Tuleb tunnistada, et otseseid vigu ma sellel õllel ei tuvastanud, pigem hoopis häid külgi. Üks igati viisaks IPA, kuigi hooti tundub, et maitse võiks laiem olla, siis tuleb tunnustada, ka suhteliselt madalat alkoholi sisaldust. Ning oma mõnusa humala maitsega kujutab ta endast väga head värskendavad janu kustutajat. Õlu mis kindlasti väärib proovimist. Ise ilmselt hangin ka endale veel mõned eksemplarid kappi ootele. Meeldiv veidi kergusele kalduv, ent igati mõnusalt joodav IPA.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Enigma on teadupoolest sõnumite šifreerimise/dešifreerimise aparaat, mida kasutati sõjas ja mille esimene versioon patenteeriti aastal 1918.  II maailma sõjas õnnestus liitlastel kätte saada üks selline masin allveelaevalt U-505. Sellele viitab ka ilmselt purgikujundusel olev allveelaev. Ainus kurioosum on, et purgi kujundusel olev allveelaev seilab Eesti lipu all. Lisaks on õlle tüüp ja nimi kujundusel ümarate kirjutusmasina klahvide kujul, mille sarnased olid ka Enigma masinal.
Partii number on 24_10. 
Purgile kleebitav etikett on 0,33L purgi formaadis.
Kahjuks pole Koch pruulikoja kodulehte enam aastaid uuendatud, sama kehtib ka nende FB lehe puhul. Samas võib tõdeda, et õlled on paremaks läinud.

Tootja infot: Koduleht antud õlut ei tunne.

Eichbaum - 2024 Champions Pilsner

Nimi: Eichbaum - 2024 Champions Pilsner

Päritolu: Saksamaa (Mannheim)
Taara: Plekk 5L
Alkohol: 4,8%
Algvirde tihedus: 10,7° Plato

Tüüp: Pilsener
Hind: 9.99€
Eelhäälestus: Tundub, et tegu on Eicbaum - Pilsneriga, mis on pakendatud lihtsalt suurde taarasse ja talle on antud ajutiselt uus nimi, sest kõik parameetrid kattuvad. Pean tunnistama, et ole sel suvel juba paar sellist seltskonnas ära tarbinud. Olid na
Värvus:  Heledam kuldne
EBC: ?

Vaht: Alguses tuleb suure hooga ja tekitab ligi pool klaasi vahtu, aga seisab väga eeskujulikult see vahumüts.
IBU: ?

Aroom: Aroomi on laager õlle kohta üpris palju ja see on põhiliselt humalane, kerge linnaste tundega. 

Maitse: Maitse on kerge ja mõõdukalt humalane, nagu üks klassikaline sakslaste laager kipub olema. Hästi kergelt joodav kerge õlu. Täiesti sobilik seltskonnajook spordivaatamise kõrvale, kuna õlle maitse omale tähelepanu ei tõmba. Tegelikult suht ideaali lähedane kerge pilku. Muidugi selle maitse taseme juures võiks vähem alkoholi olla. Oluline on see, et maitse pole ühtegi maitsevääratust. Lihtsalt joodav pilku.

Kokkuvõte: Mitmes mõttes meeldiv üllatus. Esiteks et kõlbab vabalt juua, teiseks see et tavaliselt on need 5L tünnid tunduvalt kallimad, ehk õlle hinnaks tuleb rohkem kui 4€ liiter, sellel õllel kujuneb aga hinnaks 2€ liiter. Normaalse hinnaga joodav õlu, mida on edev sõpradele serveerida, no mida sa hing ikka ihaldad. Tervikuna igati positiivne. Maitset võiks ju rohkem olla, aga selles kontekstis pole see nii oluline.

Hinne 5-

Huvitav fakt: Kuigi tegu on suure purgiga, siis tegemist on ikkagi ühe päeva õllega, sest õhutus klapi vahelt pääseb õhk välja ja õlu hakkab liisuma ja kaotab oma kihina. Kraani välja tõmmates tuleb jälgida, et ta on lõpuni välja tõmmatud, muidu õlu ainult niriseb. Saksas ja meil müüdaval Eichbaum Pilsneril on alkoholi sisalduse vahe, meil on 4,8% saksas on 4,9%.

Tootja infot: Kodulehel see toode puudub.

Vocation - Naughty & Nice

Nimi: Vocation - Naughty & Nice
Päritolu: UK Inglismaa (Cragg Vale)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 5,9%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Chocolate Stout / Milk Stout / Stout
Hind: Sõber Inglismaalt tõi, sünnipäevaks. Aitäh, Eron!
Eelhäälestus: Šokolaadi stout kõlab ju hästi. Antud pruulikojaga mul eelnev kokkupuude puudub, aga võiks ju arvata, et ühendkuningriigis osatakse Stouti valmistada. Seega ootan meeldivat maitseelamust.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks ilusti ja ilma igasuguse meelitamiseta. Seda ilusat pruuni vahtu sai ligi pool klaasi. Vajub see vaht aristokraatliku rahuga.
IBU: ?

Aroom: aroomis on kohv ja tume šokolaad ja kerge röst.

Maitse: Appi kui lahe, ta tundub suus olevat nagu kahekihiline. On mingi selline tummine raskus ja samas seal ümber on ka mingi selline õhem kiht. Maitse on selgelt kohvine ja sinna on sisse palju tumedat šokolaadi riivitud. Ma julgen väita, et magusat ei ole üleliia palju. Keha on tal selline üpriski täidlane. Tavaliselt kohtab nii täidlast keha kergematel imperial stoutidel. Samas on ka meie meistrid tavalisel tumedal sellise keha lähedusse jõudnud, meenub kohe Anderson's - Estoni Porter. Selline mõnus laia pintsliga löödud hedonistlik jook. Meeldivalt kohvi ja šokolaadi segune stout.

Kokkuvõte: Millegipärast meenus mul seda jooki proovides Dylan Morani ühest stand-upist üks nali, kus ta kirjeldab "tüüpilisi prantslasi", kelle jaoks elu on ainult nauding. Et hommikusöögiks söövad šokolaadi leib jne. Purgil lubatakse šokolaadi stouti ja see tuuakse ka kullast kandikul kätte. Stiili tabab filigraanselt. Ja üldiselt on selline mõnus kergesti joodav, ent siiski omanäoline õlu. Ma  tunnen kuidas selle joomine muudab mind kuidagi rahulikuks. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Vaatasin, et ka Karmo on seda õlut proovinud ja tema leidis, et maitse keha oli pigem tagasihoidlik. Sisaldab laktoosi.
Viidatud Dylan Morani nali: https://www.youtube.com/watch?v=Ylp3gzqAG_k


Tootja infot: https://www.vocationbrewery.com/collections/core-range-beer/products/naughty-nice-5-9-chocolate-stout-440ml

Koch - Rukkivein (2019)

Nimi: Koch - Rukkivein (2019)
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 12,0%
Algvirde tihedus: 24P
Tüüp: Rukkivein / Rye Wine
Hind: 2,39€ + pant
Eelhäälestus: Viljaveinid on toredad. Rukkiveine on siin blogis varemalt kaks ja üks neist sai maksimum punktid. Kochi õllede kvaliteet on ka iga aastaga paranenud. Seega ootan mõnusat nüansside rohket maitseelamust. 
Värvus: Tumepruun
EBC: ?
Vaht: Eriti ei kippunud vahtu minema, isegi meelitamise peale ja see mis tekkis kohe ka kadus.
IBU: ?

Aroom: Valades lõi sõõrmed magusapoolset ja alkoholiküllast aroomi täis. Üle klaasiserva on aroom pigem rukki lõhnaline, meenutab musta leiba ja alkoholi on õige kergelt tunda.

Maitse: Esimene sõõm, karbot ei tundu üldse olema, maitse on selline madalalt, kuskilt laua alt, ligi hiiliv leib. Veidi magus kergelt hapukas ja üsna alkoholine. Pean tunnistama, et olen veidi pettunud, sest maitse on veidikene nagu liiga lame. Asi ei tohiks ju vanuses olla, sest parim enne kuupäevani on veel pool aastat aega. Selline meeldivalt vajuv on ta ikkagi, aga ootasin rohkemaid maitse nüansse. Veidi ootasin ka ilmselt tugevamat keha. Olemuselt nagu naiste siidine ja napp öösärk, mõjub kutsuvalt, aga fantaasiale enam palju ruumi ei jäta. Meeldiv on teda lonksata küll, ja tunda seda kerget maitsekeerutust suus, aga päris katarsises ma ei põle. Samas ma pole ka (veel) selle õllestiili spetsialist. samas minu arusaama rukkiveinist tabab ta küll, lihtsalt ootused olid kõrgemal. Meeldiv vaikselt vajuv õlleke.  

Kokkuvõte: Vähemasti minu kogemuste põhjal tabab see õlleke stiili ilusasti. Lisaks on tal ka kerge elitaarsuse mekk mann, pudelid on ju ikkagi nummerdatud. Ilmselt see enese eelhäälestamine õllele on saatana tööriist. Kruvid ootused kõrgeks ja siis on kust kukkuda. Tegelikult pole tal absoluutselt mitte midagi viga, vaid tegemist ongi hea j maheda rukkiveiniga, lihtsalt ma ootasin mingit imperial stouti maitsetemöllu. Üks on kindel ma lähen ostan neid endale keldrisse veel. Sest ma eeldan, et talvel on teda paganama mõnus avada ja mekutada.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Infona on kirjas, et õlleke on valmistatud 2018 aasta saagist.
Seda õllekest on valmistatud 4000 pudelit ja igaüks neist on nummerdatud. Mina proovisin pudelit 1730. Hetkel on keldris ootamas ka pudel 1700.
Partii number on 19_06. Infoks on antud, et seda õlut on tehtud kahe aastase külmlaagerdusega. 
Kahjuks pole Koch pruulikoja kodulehte enam aastaid uuendatud. Samas võib tõdeda, et õlled on paremaks läinud.

Tootja infot: Koduleht antud õlut ei tunne.

Remmi Talu õlu

Nimi: Remmi Talu õlu
Päritolu: Eesti (Harju-Risti)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: ?

Algvirde tihedus: Pole antud

Tüüp: Pole teada. / Taar?
Hind: Sõber tõi etendusele, lillede asemel. Aitäh!
Eelhäälestus: No täiesti tundmatus kohas vette hüppamine. Aga teeme ära. Lähenen valgelt lehelt.
Värvus: Merevaik või vanakooli koduõlu.
EBC: ?
Vaht: Ei tahtnud üldse vahtu minna.
IBU: ? 

Aroom: Siit peaks tulema esimene vihje, aga aroom on tagasihoidlik kuin olematu, hästi kerge õuna tunnetus nagu oleks.

Maitse: Maitse on selline rukkisse kalduv, veidi nagu selline Taar tundub olema. Kergelt hapukas ja rukki kohaolu on tuntav. Aga ei ole selline magus plönn nagu see Tartus toodetud taar on. Aga peab tõdema, et väga huvitav ja klaar maitse on. Pigem nagu tore, kuigi päris õlle tunnet ta ei evi.

Kokkuvõte: Kahjuks oli vähe eelinfot ja ka maitse ise ennast väga loetavaks ei teinud. Põnev asi, mis pigem kannatas juua. Aga veidi nõutuks tegi ka. Üritan rohkem infot hankida.

Hinne: 3

Huvitav fakt: Hetkel ei oska nagu midagi ütelda.

Tootja infot: Pole teada.

Malduguns - Pēdējais Viesis

Nimi: Malduguns - Pēdējais Viesis
Päritolu: Läti(Rauna)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 5,6%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Brown ALE
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Sass!
Eelhäälestus: No polegi lätlaste õlut ammu joonud. Aga nende väiketootjatega olen üldse vähe kokku puutunud. Üldiselt nende õllekoltuur on laadne meie omaga, seega ehk oskavad ka nemad. Seega ootan lihtsalt joodavat pruuni eili.
Värvus: Tumepruun
EBC: ?
Vaht: Tuli ilus vahumütsike alul ligi pool klaasi, aga kahe sõrme paksuselt püsib ilusti.
IBU: ?

Aroom: Aroomis on veidi pärmi, veidi röstitud linnaseid, karamelli ja õrnalt mõrkjat šokolaadi.

Maitse: Esimene mõte, ongi Brown ALE. Ehk siis selline röstine ja kergelt isegi mõrkja tumedašokolaadine, kõige taustal mängib karamell. Ta tundub olema veidi tummisem kui keskmine Brown ALE, mitte palju, aga natuke, juba värvus viitas sellele, et see värvi tumedus on tugevam. Taaskord pean üle kordama, et antud õllestiil ei kuulu mu lemmikute hulka, aga ka nende hulgas võib leiduda toredaid leide. Ka antud isendi võib oma tummisuse poolest sinna positiivsesse poolde kirjutada. Törts üle keskmise Brown ALE.

Kokkuvõte: Pigem positiivne kogemus, arvesse võttes, mis stiili esindaja ta on. Stiili on tabatud hästi ja veidi on see õlleke isegi tummisem tehtud, kui keskeltläbi kombeks on. Arvan, et Brown ALE austajad võiks teda kindlasti proovida. Aga ta ei tohiks ühtegi õllesõpra ära hirmutada. Ilma oluliste viguriteta õlu.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Õlle nimi Pēdējais Viesis on tõlkes Viimane külaline. 
Kodulehel on vaid e-pood ja sealt mingit lisainformatsiooni ei leia. 

Tootja infot: Eksisteerib ainult e-pood.

Žiguli - 1968 (Жигули - 1968)

Nimi: Žiguli - 1968 (Жигули - 1968)
Päritolu: venemaa (Moskva)
Taara: Klaas 0,43L

Alkohol: 4,5%
Algvirde tihedus: 11,3%
Tüüp: Session IPA (filtreerimata)
Hind: Sõber tõi etenduse eest, lillede asemel. Aitäh!
Eelhäälestus: Hetkel on idapiiri tagant tulnud õlle joomise eel selline kerge eetiline dilemma. Aga noh surume selle alla. Pealegi minu vabandus on see, et ega ma teda ise ei ostnud. Kunagi mulle sellel maa õlled isegi täitsa meeldisid, aga enam pole väga otsinud. Ootan ühte klaari maitsega lihtsalt joodavat laagrit. 
Värvus: Kuldne.
EBC: ?
Vaht: Väga ei tekkinud ja kadus kiirelt.
IBU: 14

Aroom: Aroom on klassikaline laager. Kerge humala tunnetus on, aga üldiselt lõhnavaba.

Maitse: Maitse oligi see mida oli arvata. Klaar, kerge ja karge. Mingit erilist maitsetemöllu ei toimu. Huvitav, kas see värvitust klaasist pudel tekitab seda tunnet, aga nagu oleks kerge maisi tunnetus ka juures sel õllel. Aga pudelilt ei suuda ma välja lugeda, et oleks maisi või riisi sisse pandud. Humala maitse on ka pigem tagasihoidlik. Keha on küllaltki kõhetu. Lihtsalt kummutatav masslaager, ilmselt sobilik kaaslane palaval päeval.   

Kokkuvõte: See õlu laias laastus kirjeldab ennast juba taara materjali abil ja kannab enda rolli ilusti lõpuni välja. Lihtne kerge suvine masslaager. Maitseelamust ei saa, aga vastu ka ei hakka. Oleks meil selliseid masslaagreid, siis ma jooks neid rohkem. Lihtne , kerge ja klaari maitsega. Aga seni kuni kestab sõda, ma seda õlut osta ei soovita. 

Hinne: 4

Huvitav fakt: Pudel on 0,43L ja kork on keeratav.

Nimi viitab ilmselt sellele, et Žiguli õlut on toodetud alates aastast 1968.
Jääb vaid lisada, Слава Україні! 

Tootja infot: https://mosbrew.ru/brands/215/

Solveza - Extra

Nimi: Van Pur - Solveza - Extra 
Päritolu: Poola (Rakszawa)
Taara: Klaas 0,33L (Keeratav kork)
Alkohol: 4,5%
Algvirde tihedus: 11,1%
Tüüp: Hele Lager / Maisi laager
Hind: Keegi sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh!

Eelhäälestus: Mulle tundub, et see on sama tehase varasema ühe varasema õlle Cortes - Extra Cerveza uus versioon ja seda uue nime all. Seega kordan, et 90-nendatel oli helikassettide puhul käibel mõiste "poola originaal", mis tähendas, et tegu on Poolas toodetud võltsinguga, mis näeb laadne välja. Antud juhul tundub mulle, et tegemist on Poola Corona õllega. Riisi laagrid pole väga minu teema. Üldiselt need väikesed läbipaistvast klaasist pudelis joogid pole nagu päris õlle moodi.
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Tuli peale meelitada ja kadus üpris kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Juba valades lõi üles tugeva maisi lõhna, mis oli segamini riisiga.. Ka üle klaasi serva on seda tunda, aga üllatuslikult on aroom klaasis nõrgem.

Maitse: Sõõmu alguses oli esimene tundmus, et magus. Sõõmu lõpupoole ta nii väga magus ei tundunudki. Valamise ajal õhku tõusnud aroomis oli rohkem iseloomu kui on õllel endal. See maitse on selline veidi magus igavalt ümar võib isegi ütelda, et lame. Päris õudne ta just ei ole, aga nigel on ta küll. Magusa poolne ja tönts. Samas need väiksed värvitust klaasist pudelid, pahatihti evivadki sellist sisu. Kehv, isegi suve õlleks. 

Kokkuvõte: Vaadates arvustust tema eelkäija kohta, siis tuleb tõdeda, et suht üksühele juhtum. Ehk ilmselt on proovitud rebrändimsega nigelat õlut päästa. Aga selline asi ju ei tööta. Poola originaal pole õnnestunud, sest Coronat kannatab tinglikult isegi juua. Antud vedelik, aga pigem mitte. Lõpuni ei saa välistada, et kellelegi see isegi meeldib, aga mulle kindlasti mitte. 

Hinne: 2

Huvitav fakt: Tundub, et nimega on tahetud mingit sõnamängu teha. Hispaania keeles on Sol päike ja Cerveza õlu, ehk siis mingi päikeseõlle teema vist.
See jook sisaldab maisi ja riisi. 
Pudeli infosildil on poola keel väga taga otsas. 

Tootja infot: https://vanpur.com.pl/en/our-brands/solveza-extra/53.html

St. Pierre - Blonde

Nimi: St. Pierre - Blonde
Päritolu: Belgia (Steenhuffel)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 6,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Belgian Blonde
Hind: Keegi sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh!
Eelhäälestus: Olin seda õlut poes märganud, aga osta polnud veel jõudnud. Loodan, et tegu on joodava Belgia heledaga. Kuid kuna tegu on mingi säästu õllega, siis on kerged kahtlused.
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Ilus vahumüts tekkis, ligi pool klaasi. Ja vajub meeldiva rahuga.
IBU: ?

Aroom: Aroom on pigem pärmine ja kergelt puuviljane. Üldiselt üpris blegiapärane.

Maitse: Maitsegi on selline puuviljane ja kerge pärmi puutega. Pimetestis võiksin arvata küll, et tegemist on belgia õllega, kas ma ka täpselt Blondeks ta määraksin ei või pead anda. Aga üldiselt selline kergelt joodav ja veidi suvise olekuga. Ma pole küll antud õlletüübi suur austaja, aga mul midagi ta vastu ka ei ole. Lihtsama poolne kergelt joodav belglane.

Kokkuvõte: Kuigi ta näeb välja selline lihtsam õlu ja hindgi polnud mälu järgi väga kõrge, siis võib pidada teda normaalseks õlleks. Ma ütleksin, et stiili tabab üpris hästi. Ehk kui teile sellised belgiapärased õlled meeldivad, siis seda võib julgelt juua. Ma isegi ei välista, et teda uuesti ostan.

Hinne: 4

Huvitav fakt: Nad üritavad teda müüa Belgia kloostriõllena. 
Tootja kodulehel pole sellest õllest(sarjast) midagi kirjas. Toodab teda  pruulikoda Palm ja see tundub olema selle pruulikoja selline säästu õlleke.
Nagu belglastele kohane sisaldab ka nisu linnaseid.

Tootja infot: Kodulehte sellel õllel ei ole.