Lehe - Sadness

Nimi: Lehe - Sadness
Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: klaas 0,33L
Alkohol: 15,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Brown ALE BA
Hind: 5,43€ + pant
Eelhäälestus: Lehe vaadimõlgutised on alati klass omaette. Ma arvan, et see on esimene Imperial Brown ALE, mida ma olen proovinud. Ootan ekstreemset ent ägedat õlleelamust.
Värvus: Must.
EBC: ?
Vaht: Isegi meelitamise peale ei läinud vahtu.
IBU: ?

Aroom: Valades lõi ninna jõuliselt alkohoolset aroomi. Üle klaasiserva lisanduvad alkoholile ka muud nüansid. Kusagil pole üteldud ka mille vaadis ta kogemusi on omandanud. Aroomi põhjal arvaks, et portveini, või siis millegi rummi taolise. Aroom on igatahes joovastav ja riginal-raginal ülevõlli. Alkohol, siirup ja mingid punased marjad.  

Maitse: Okei, ma ei imesta, miks ta vahtu ei läinud, see on ju sisuliselt liim, või nafta, vähemalt konsistentsilt. Maitse on alkohoolne, marjaveinine ja ülevõlli magus. No mitte ühegi märgi järgi ei arvaks ära, et oma hinges tahab ta Brown Ale olla. Teravalt magushapukas alkoholine, aga oma friigiliku nurga alt ka huvitavalt võluv. Kurat see langeb ikka sulle peale nagu tööstuslik suruõhu haamer. Iga lonks virutab sind poole meetri võrra sügavamale maasse. Poole klaasi peal mõtlen, et kas ma üldse voodisse jõuan, äkki kustun kuskil poolel teel ära. See õlu on nagu suurushullustuse kehastus, kõike on hästi palju. Huvitav poole klaasi pealt hakkab see punaste marjade maitse hoopis mingiks mustsõstra teemaks minema. Selline pool suhkrut ja pool marju mustsõstra moos. Ma olen suhteliselt kindel, et selle vedelikuga annab tapeeti panna, ses mõttes, et kasutada liimi asemel. Kokkuvõtteks on tegemist hullumeelse asjaga, põrgumasinaga kui soovite. Aga kogu oma ülevõimenduses on ta ikkagi väga huvitav õlu.

Kokkuvõte: Mulle tundub, et selle õlle nimes on esimene täht valesti läinud. Õige oleks olnud M, ehk siis Madness. Sest tegemist on kaunikesti hullumeelse vedelikuga. Kuigi ka sel korral tuleb tunnistada et, mis sest et hull, aga sellest hoolimata väga huvitav. Tema pärinemine Brown ALEist jääb saladuseks ja ta vaikib selle röökides maha. Tegu on lihtsalt hullumeelselt hullu joogiga. Kõik tundub temas erakordselt suur. Ning selle õlle üksi joomine on sama hea kui 100 eurost drooni 30 000 eurose raketiga alla lasta. Efektiivne, aga mitte kulutõhus. Tundub, et Lehel pole seda enam  e-poes saada ka. Aga kui teil keldris on siis teadke, et see on üks metsaline. Huvitav, ent teoreetiliselt ohtlik. Proovida tasub, aga pigem seltskondlikult.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Pudelil on teket: "Two years ago, a big cloud of sadness fell upon earth. We brewed a special brew, intending to release it when the world turned back to normal. It never came, but luckily beer festivals are back." Võiks järeldada, et õlu on pühendatud COVID-i kriisile. 

Proovitud partii: 681

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/sadness/

PS! Õlu kannab selles blogis järjekorranumbrit 1500.

Saku - Rubiin

Nimi: Saku - Rubiin

Päritolu: Eesti (Saku)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Brown ALE
Hind: 1,75€ + pant
Eelhäälestus: Näib, et Saku on tulnud välja uue vääriskivide nimedega õllede seeriaga, kapis on mind ootamas veel Safiir. Katsetamine on alati kiiduväärt. Esimesed partiid kipuvad Sakul parimad olema, seega lootus on kõrgel. Samas ei tea, kas tegu on britisaartepärase või belgiapärase Brown Alega. Esimene pole päris minu teema, teine pigem meeldiks. Igatahes ootan joodavat õlut.
Värvus: Kastanpruun.
EBC: ?
Vaht: Tekkis kahe sõrme jagu vahtu, aga kadus väga kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Aroom on pigem karamelline, aga mitte pärmine, seega pole ilmselt tegu belgiapärase Brown ALE-iga. Samas nina on hetkel veidi lõkkesuitsune. Aga see karamelline hõngus on täitsa veetlev. Tekitab huvi lonksata küll.

Maitse: No ma olen nüüd kahevahel. Iseloomu on tal rohkem kui britipärasel, aga pärmi on törts vähem kui belglasel. Ehk siis maitses on meeldiv pärmivarjund, päris palju karamelli ja lõppu keerutab veel mingi puuviljase nüansi ka. Täiesti korralik õlleke. Aga järelmaitses on üllatavalt palju alkoholi tunnetus, kuigi alkoholi ju väga palju ei ole. Aga masstootja kohta igati tunnustavat noogutust vääriv õlu. Vähemasti esimese partii juures. 

Kokkuvõte: Kui masstootja suudab valmistada sellist õlut ja seda kvaliteeti ka säilitada, siis mina olen rahul. A. Le Coq on juba teinud oma hooajalise seeria, millest kaks õlut mulle väga meeldivad. Kui hetkel olev kvaliteet püsib, siis võib ka sellest õllest kujuneda üks arvestatav variant lihtsalt joomise õlle sektoris. Tegu siis pigem belgiapärase Brown ALE õllega, aga samas mahedam, aga näiteks Newcastle Brown Ale-st on tal rohkem iseloomu. Ilmselt selline fusion Brown Ale. Saab kindlasti ka paremini, aga ka sellel pole viga. Loomulikult ei maksa otsida siit väiketootja kvaliteeti, aga vahe pole suur.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Ilmselt on Sakul käsil oos vääriskivinimedega ALE õllede sari. Väga kiiduväärt algatus. 
Vanemale generatsioonile seostub nimi Rubiin pigem peediveiniga. 

Tootja infot: Hetkel veel antud toode kodulehel puudub. 

Pühaste - Mocha Buzz

Nimi: Pühaste - Mocha Buzz

Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Plekk 0,33L 
Alkohol: 7,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Pastry Brown ALE
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Martti!
Eelhäälestus: Sellist liigimääratlust nagu Pastry Brown Ale ma polegi varem kohanud. Kuid tundes Pühaste kvaliteeti olen meeldivas ootusärevuses. Ehk on miskit maitsvat ja omanäolist.
Värvus: Tumepruun.
Vaht: Vahtu läks hooksalt ja seda tuli ligi pool klaasi. Vajub kerge kiirustamisega.
IBU: ?

Aroom: aroom on küllaltki kohvine ja kergelt magus. Keskmist Brown Ale-i ta küll ei meenuta. Pigem kisub sinna stoutide poole.

Maitse: Maitsegi on tugevalt kohvine ja veidike magus. Ainus asi mis tema juures pruuni eili meenutab on keha, mis pole kõige jõulisem. See tekitab sellise põneva võõritusefekti, jõuline maitse, aga mitte väga rohmakas keha. Pähe kerkib sõnapaar, või täpsemini liitsõna, jääkohvi. Täiesti omanäoline maitseelamus ja võib väita, et meeldiv. Kergema olemusega, aga jõulise maitsega Brown Ale.

Kokkuvõte: Tõesti põnev õllekogemus. See tüübile lisatud Pastry annab võimaluse kavalalt silma pilgutada kui arutleda stiili tabamise aspekti. Olemuselt ta meenutab Brown Ale-i, aga maitselt mitte sugugi. Maitse liigub sinna Stout õllede valdkonda. Kindlasti maksab teda proovida huvitava kogemuse saamiseks. Ning kui korraldate õllede pimetestimist koos arvamisega, siis on see tore asi valikusse lisamiseks.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Õlu on pruulitud Etioopiast pärit Bette Buna kohviga ja lisatud on ka tonka ubasid. 
Proovitud partii: 656. (Eeldatavasti, sest partii number on veidi kahjustada saanud.)

Tootja infot: https://puhastebeer.com/tooted/hooajalised/mocha-buzz

St. Pierre - Brown - Brune

Nimi: St. Pierre - Brown - Brune
Päritolu: Belgia (Steenhuffel)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 6,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Belgian Brown ALE /Belgian Dubbel
Hind: Keegi sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh!

Eelhäälestus: Veel üks mängult kloostriõlu. Belgia/Hollandist. Brown ALE puhul tuleb ilmselt inimestele esmalt meelde seda tüüpi Brown ALE, mis on põhiliselt levinud Briti saartel, aga siin on tegu Belglaste versiooniga, mis mulle tunduvalt rohkem meeldib, ala. Chimay - Red. Seega loodan maitsvat belgiapärast Brown ALE-i.
Värvus: Kastanpruun 
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks kenasti ja seda sai lihi pool klaasi. Mingi osa sellest püsib väga ilusti.
IBU: ?

Aroom: Aroom on mõnusalt puuviljane-karamelline ja kerge iseloomuliku pärmi joonega.

Maitse: Jaa. Ma loodan, et saunas tekkinud vedelikukaotus minus nüüd liiga valjult rääkima ei hakka. Mulle tundub, et tegemist on sellise päris hea Belgia pruuni eiliga. Maitses keerutavad võidu puuviljad ja karamell. Pärmi iseloomu pole nagu märgatagi, ainult otsides leiad. Hetkel mõjub väga värskendavalt. Mulle hakkab vaikselt tunduma, et see on selle St. Pierre sarja kõige maitsvam õlu. Vabalt võib teda kõrvutada Chimay - Red-iga, kes just päris samale pulgale seada, aga võrrelda küll. Meeldiv belgiapärane Brown ALE. 

Kokkuvõte: Ma eeldan, et see õlu pole hirm kallis ja kui see nii on , siis ma ilmselt ostan teda lähitulevikus veel. Sest see on tõesti täiest adekvaatne ja stiili tabas Belgia Brown ALE. Maitseküllane ja hea. Isegi alkohol ei anna endast kuidagi märku. Ehk siis igatepidi aus ja mõnusasti joodav õlleke, eriti soovitan Belgia õllede nautlejatele. Aus ja lihtsalt joodav jook ja eeldatavasti soodne. 

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Nad üritavad teda müüa Belgia kloostriõllena. 
Just avastasin, et nende õllede nö. produtseerija on hoopis üks Hollandi firma Swinkles Family Brewers, aga õlled on pruulitud erinevates Belgia pruulikodades. Tootja kodulehel pole sellest õllest(sarjast) midagi räägitud.  See õlleke on pruulitud Palm pruulikojas.

Seega see kloostri jutt on lihtsalt müügi möla.

Tootja infot: Kodulehte sellel õllel ei ole.

Chimay - Red

Nimi: Chimay - Red (Rouge)

Päritolu: Belgia (Baileux)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 7%

Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Brown ALE / UT: Belgian Dubbel
Hind: Keegi sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh!
Eelhäälestus: Chimay - Blue oli igati mõnusalt joodav õlleke. Mingit suurt vaimustust ta küll ei tekitanud, aga ühtegi viga ma ka tema juures ei tähendanud. Antud isend on Brown ALE ja nagu ma olen varemgi korduvalt ütelnud, siis ma pole just selle õllestiili fänn, samas mõned allikad viitavad, et tegelikult on see hoopis Belgian Dubbel, seega tasub loota meeldivale üllatusele. Ehk siis ootan mõnusat Brown ALE-i, mis on tegelikult hoopis parem.
Värvus: Kastanpruun
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks hea hooga ja seda sai üle poole klaasi. Esimene pool sellest vajus üpris suure hooga ja ka ülejäänu kiirustab veidi.
IBU: ?

Aroom: Aroomis on kerget pärmi, veidi puuvilju ja mõõdukalt karamelli.

Maitse: Esimesed tunded on, veidi magusalte kaldus ja üpriski puuviljane. Loomulikult tuleb ka tõdeda, et tegu pole sellise õllega, mida me üldiselt keskeltläbi Brown ALE-ina teame, see on ikka olemuselt belgane ja täitsa meeldiv. Ehkki ta on küllaltki suure alkoholi sisaldusega, näen ma teda pigem suve õllena, just selle puuviljase maitse tõttu. Ma liigtaks ta suisa dessert õlleks. Muide maitses on ka veidi pärmi tunda, aga siia ta sobib nagu rusikas silmaauku. Meeldiv veidi magus ja puuviljane õlleke.

Kokkuvõte: Ma julgeks väita, et liigimääratlus Brown ALE, mis on pudelil on suisa eksitav. Minu jaoks oli see palju parem kui tipu Brown ALE-id. Meeldivalt magus ja maitseküllane. Samas ka kerge ja mõjub suisa veidi šampuse moodi. Tekkis suisa tunne, et peaks ta oma ostunimekirja panema. MA ei ta, kas selle tõttu, et ma talle lähenesin nagu tüübi nimi pudelil väitis, või ta ongi parem kui Blue oli, igatahes saab ta täis punktid.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Mitte lasta ennast eksitada pudelile trükitud liigimääratlusest Brown ALE, ta kindlasti olemuselt võib see olla, aga tegelikult on ta palju enamat.
Ta omab Autentse Trappist toote märgistust. Trappisti puhul on siis Trappistide mungaordu õllega, ehk kloostriõllega. Ning antud õlleke on pruulitud Scourmont-i kloostris.

Pudelile on ka trükitud klaasi soovitus ja õlle hoiustamise soovitus. Tahaksin välja tuua, et klaasi soovituse puhul on sirge küljega klaasile, ehk nn. pilsneri klaasile rist peale tõmmatud. 
Selle õllel on ka päris pikk säilivusaeg.  

Tootja infot: https://chimay.com/en/beers/chimay-red/

Malduguns - Pēdējais Viesis

Nimi: Malduguns - Pēdējais Viesis
Päritolu: Läti(Rauna)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 5,6%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Brown ALE
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Sass!
Eelhäälestus: No polegi lätlaste õlut ammu joonud. Aga nende väiketootjatega olen üldse vähe kokku puutunud. Üldiselt nende õllekoltuur on laadne meie omaga, seega ehk oskavad ka nemad. Seega ootan lihtsalt joodavat pruuni eili.
Värvus: Tumepruun
EBC: ?
Vaht: Tuli ilus vahumütsike alul ligi pool klaasi, aga kahe sõrme paksuselt püsib ilusti.
IBU: ?

Aroom: Aroomis on veidi pärmi, veidi röstitud linnaseid, karamelli ja õrnalt mõrkjat šokolaadi.

Maitse: Esimene mõte, ongi Brown ALE. Ehk siis selline röstine ja kergelt isegi mõrkja tumedašokolaadine, kõige taustal mängib karamell. Ta tundub olema veidi tummisem kui keskmine Brown ALE, mitte palju, aga natuke, juba värvus viitas sellele, et see värvi tumedus on tugevam. Taaskord pean üle kordama, et antud õllestiil ei kuulu mu lemmikute hulka, aga ka nende hulgas võib leiduda toredaid leide. Ka antud isendi võib oma tummisuse poolest sinna positiivsesse poolde kirjutada. Törts üle keskmise Brown ALE.

Kokkuvõte: Pigem positiivne kogemus, arvesse võttes, mis stiili esindaja ta on. Stiili on tabatud hästi ja veidi on see õlleke isegi tummisem tehtud, kui keskeltläbi kombeks on. Arvan, et Brown ALE austajad võiks teda kindlasti proovida. Aga ta ei tohiks ühtegi õllesõpra ära hirmutada. Ilma oluliste viguriteta õlu.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Õlle nimi Pēdējais Viesis on tõlkes Viimane külaline. 
Kodulehel on vaid e-pood ja sealt mingit lisainformatsiooni ei leia. 

Tootja infot: Eksisteerib ainult e-pood.

Cerdos Volares - Brown Ale

Nimi: Cerdos Volares - Brown Ale

Päritolu: Hispaania (Barcelona)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 5.5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Brown ALE

Hind: 1,79€ + pant
Eelhäälestus: Nende Lendavate Sigade Pale ALE oli ikka väga nigel vedelik. Session IPA oli sisuliselt joodav, nüüd on kulli ja kirja heitmise koht. Loodan, et on ikkagi hea, sama Brown ALE pole just mu lemmik õlletüüp. Aga lootus jääb.
Värvus: Rabapruun
EBC: 30
Vaht: Vahtu ta väga ei läinud ja vahuke mis tekkis, kadus kihutades. 
IBU: 26

Aroom: Aroom on väga tagasihoidlik ja kergelt karamelline.  

Maitse: Maitse evib mõningaid Brown ALE detaile, aga neid on vähe tunda, sest jääb mulje, nagu oleks see õlu ära lahjendatud. Tõepoolest on tegu taaskord äraütlemata lahja joogiga. Kuid taaskord saab tõdeda, et kuna maitset ei ole, siis pole ka viletsat maitset. Selline kergelt karamelliselt magusa poole kalduv maitsevesi. Kokkuvõtvalt tagasihoidlik.

Kokkuvõte: Taaskord tuleb tõdeda, et ei ole maitset, ning jook jääb kesiseks ja seda isegi palava päeva lõpus kui iga vedelik teeb rõõmu. Siiski stiilile omaseid jooni on maitses tunda, aga see kõik on liiga lahja. Kohe lähen toon mingi teise õlle, et veenduda, et probleem pole minu maitse meele kustumises. Kontrollitud, minu maitsemeeled on alles. Ehk siis kokkuvõtvalt kesine jook, aga maitse puudumise tõttu kergelt joodav. 

Hinne: 3-

Huvitav fakt: Cerdos Volares on tõlkes lendavad sead. 
Purgi peal on mingid kirjad, mis annaks nagu mõista, et see õlu on kaks pronksmedalit võitnud. Koduleht seda küll üle ei kinnita, aga mine tea.

Tootja infot: https://barcelonabeercompany.com/producto/cerdos-voladores-brown-ale/

Purtse - Classic Beer Style Series - Brown ALE

Nimi: Purtse - Classic Beer Style Series - Brown ALE

Päritolu: Eesti (Purtse)
Taara: plekk 0,44L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Brown ALE
Hind: 2.79€ + pant

Eelhäälestus: Välja on kuulutatud see õlleke kui eri seeria osa, aga seni ma pole ühtegi teist selle seeria toodet näinud. Ilmselt siis seeria esimene. Purtse on iseenesest ju kvaliteet, aga Brown ALE pole kunagi mu lemmik õllestiilide hulka kuulunud. seega jääb loota, et on joodav.
Värvus: Tumepruun
Vaht: Kergelt beežikas vaht tekkis, aga vajus üpris kiiresti kirmeks. 
IBU: ?

Aroom: Kerge karamelline ja röstitud linnaseline hõng. Üllatavalt kerge.

Maitse: Esimene mõte on, et ongi Brown ALE, selline kergemapoolne ja põhimaitselt röstitud linnaseline. Et siis õllestiili on täpselt tabatud ja ma saan aru, et see on ka selle eri seeria eesmärk, et mitte vigurdada, vaid tutvustada stiili. Ega siin polegi muud märkida kui et joodav õlleke, aga mitte minu lemmik stiil.  

Kokkuvõte: Stiili on tabatud ja õlu on joodav. Brown ALE-i sõbrad võivad ta julgelt ligi võtta, sest minu arus on ta just täpselt selline keskeltläbi Brown ALE. Ühtegi viga ma tema juures ei täheldanud. Üpris lihtsasti joodav tume õlu. Hinnet kisub alla puhtalt minu suhtumine sellesse õllestiili. 

Hinne: 4

Huvitav fakt: Antud toode puudub kodulehel, kuid on  nende e-poes saadaval.
Tegu ongi Eri seeria esimese õllega. 
Proovitud partii: 23036

Tootja infot: Toode puudub kodulehel.