Põhjala - Cellar Series - Armchair Detective

Nimi: Põhjala - Cellar Series - Armchair Detective
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 12,0%
Algvirde tihedus: 26,7°
Tüüp: Barrel Aged Imperial Baltic Porter / Imperial Baltic Porter
Hind: Sain kunagi ammu soodsalt.
Eelhäälestus: Taaskord Cellar Series kui kvaliteedi märk. Kiri kaelal ütleb BB aastaks 2023. Loodan, et aeg on temaga hell olnud, sest viimased aastad on ta veetnud külmikus. Üldiselt ootan mõnusat matsakat maitseelamust. 
Värvus: Must.
Vaht: Meelitamise peale sain kerge pruunika vahu peale, aga see vajus kiirelt laiali.
IBU: 40 (Untappd väidab 55)

Aroom: Aroom on kohvine ja magus, tajuda on ka õrnu suitsuseid noote ja kõige lõppu on  ka konjaki vaadid oma allkirja pannud. Magus, röstine ja kergelt alkohoolne. 

Maitse: Konsistents on väga paks. Maitse algab pigem kohviselt ja tugevalt alkohoolselt ja siis vajub tõrvaseks. Mulle tundub, et aja jooksul on pärm suhkru ära krõmpsutanud ja alkoholina pudelisse väljutanud. Sest väga magusaks ma teda pidada ei julgeks. Isegi huultel on pigem selline suhkruta kohvi tunne. See kohv on muidugi kõige tumedam röst ja veidi tõrvaseks kõrbenud, ent maitsena oivaline. Vaikselt tekib selline tunne küll, et nüüd võiks hakata mõnda mõrva lahendama. Eriti kui lõppmaitses teeb konjak vaevumärgatava viipe. Selgelt talvine õlu, oma raskuse ja alkoholise soojuse poolest. Eeldan, et nooremana oli ta magusam. Meeldiv ja veidi tõrvane Baltic Porter.

Kokkuvõte: Pean kordama eelmise liiga kaua seisnud CS õlle tõdemust, et isegi kui õlu on tehtud säilitamiseks, siis mingil hetkel hakkab ta oma nüansse kaotama. Kuigi antud juhul oli korgi vaha veel täiesti pehme, ehk ei olnud kõvanema hakanud. Lihtsalt mõnikord tahad head asja hoida, aga tegelikult tasub juhtudel, kui sul on vaid üks, kohe ta ära proovida. Mitme puhul võid ka säilitada. Aga suurepärased joogid jäävad ikka suurepärasteks, lihtsalt kaotavad oma nurkasid. Nagu ka antud juhul. Mõnus tõrvaselt mõrkjas mõlgutis, mis mõnel talveõhtul oleks ehk veelgi rohkem omal kohal olnud, ent praegu viis ta mu mõtetes talve.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Seisnud on ta XO konjaki vaatides, rohkem ei täpsustata.
Vaha oli korgi ümber endiselt pehme ja ei tekitanud puru.
Huvitaval kombel oli sellel pudelil õnneks BB ja muu info säilinud. BB on 25.08.2023, samas näppimise käigus kulusid numbrid maha, õnneks on Põhjalal nüüd parem süsteem info märkimiseks.
Proovitud partii No: 188.
Enam teda ei toodeta. Kas ma olen juba Põhjala uut kodulehte kiitnud? Ilmselt olen, aga teen seda veel. Ka see õlu, mis on tootmisest maas on nende kodulehel leitav. Kummardus!

PS! Koduleht annab õlle kanguseks 15%.

Tootja infot: https://www.pohjalabeer.com/et/beer/armchair-detective

Põhjala - Cellar Series - Cocobänger BA

Nimi: Põhjala - Cellar Series - Cocobänger BA

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 13,0%
Algvirde tihedus: 31°
Tüüp: Barrel Aged Imperial Stout with Coffee and Coconut / Imperial Stout
Hind: Sain kunagi ammu soodsalt.
Eelhäälestus: Põhjala ja Cellar Series ei vaja ilmselt pikemat tutvustamist. Samas tavaline Cocobänger on üks minu põhilisi Impstoute, mida ma ikka aeg-ajalt ostan. Kindlasti ka üks lemmikutest. Ning kui see veel on tehtud vaadihoidisena, no siin ei tohiks eksimise võimalust olla. Ootan kuninglikku magustoitu.
Värvus: Must.
Vaht: Proovisin, mis ma proovisin, ega ta vahtu ei kipu minema.
IBU: 35

Aroom: Aroom on selgelt kohvine ja suhkrusiirupine, siis luurab seal taga kookos ja kõige tipus jookseb viski terav liin. Suu valgub vett täis.

Maitse: Esimene tundmus kui puudutab huuli, bituumen. Niivõrd paksu konsistentsiga. Maitse kerib lahti kõigepealt kohvi, mis on ohtra suhkruga ja seejärel tuleb kohe viski keerutus järgi, terav, soe ja alkoholine. Ilmselt vist aeg on kookose olemasolu maitses maha keeranud (BB oli 2023 juuni), veidi teda küll on aga tavapärasega võrreldes pea olematult. Mõjub nagu üks suur ja paks lambanahkne kasukas, mis vajub sulle peale ja sina vajud ta alla, on raske ent mõnus ja soe. Seda kisselli peaks nautima pisikese teelusikaga ja mitmekesi. Ehk siis kuigi on ta oma eeldatavast algmaitsest ühtteist kaotanud on ta endiselt kuninglik magustoit.   

Kokkuvõte: Iga aastaga saab aina selgemaks, et isegi kui õlu on tehtud säilitamiseks, siis mingil hetkel hakkab ta oma nüansse kaotama. Ilmselt väga nurklikud viljaveinid muutuvad ajas veidi mõnusamalt ümaraks. Kui sa aga oled teravate elamust otsingul, siis tuleb tarbida õlled varakult. Antud õlu on endiselt suurepärane, aga ma kardan, et varem oli ta veel võimsam. Lihtsalt oli jäänud liiga kauaks kappi õiget hetke ootama. No ja keldris peaks ka vähemalt üks veel olema. Ent kokkuvõtlikult on ta nagu üks Imperial Stout peab olema, ent ma eeldan, et ta on veidi kaotanud oma kookose nägu. Nauding on ta sellegipoolest endiselt.

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Seisnud on ta ameerika rukkiviski vaatides.
Vaha oli jõudnud korgi ümber juba pudenevaks muutuda.
Huvitaval kombel oli sellel pudelil õnneks BB ja muu info säilinud. BB on 15.06.2023, ehk siis minu 42. sünnipäeval oleks olnud tagumine aeg ta avada.
Proovitud partii No: 165.

Enam teda ei toodeta. Kas ma olen juba Põhjala uut kodulehte kiitnud? Ilmselt olen, aga teen seda veel. Ka see õlu, mis on tootmisest maas on nende kodulehel leitav. Kummardus!

Tootja infot: https://www.pohjalabeer.com/et/beer/cocob%C3%A4nger-ba

Sori Brewing - The Birthday Afterlife

Nimi: Sori Brewing - The Birthday Afterlife

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 10,4%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: BA Imperial Baltic Porter
Hind: 3€ (Laomüük)
Eelhäälestus: Üldiselt need Sori tumedad ikka sellised "mõmm" head õlled. Kui antud isend on ka veel vaatides kogemusi omandamas käinud siis tuleb vist oma maitsemeeled sõiduks valmis panna. Ootan õlleelamust.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Tekkis ligi pool klaasi, aga vajus väga kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Valades lõi ninna sellist jõulist kohvi ja alkoholi segu. Üle klaasi serva on mõlemad komponendid veelgi tugevamad, ent siin kohvi võimutseb. Kohvi värsked kakao oad ja suhkrusiirup.

Maitse: Konsistents on väga põnev veidi nagu paks, aga laiali vajuv. Maitse on selline tugeva röstiga kohv,  kuhu on veidi tumedat šokolaadi sisse raputatud. Samas on mingi kerge ülekarboniseerituse aimdus ka juures, ta natuke kihiseb. Magusat on, aga tekib tunne, et aeg on teda veidi õhemaks lihvinud. Järelmaitses pääsevad esile pigem burbooni vaadi õpetussõnad. Brändile iseloomulikke jooni on nagu vähem tajuda. Pidulik jook on ta endiselt, kuigi ajahammas on teda veidi purenud, samas BB kuupäevast on vaid mõned kuud üle. Ideaalne talvejook, mis kätkeb endas alkoholi soojust ja kohvi mahedust. Võtad sõõmukese ja suundud sisemisele rännakule. Mitte küll tippude tipp, aga väga mõnus õlu. Ideaalne külma talveõhtud veeta aitav Imperial Baltic Porter.  

Kokkuvõte: Tegelikult on ikka väga kahju, et Sori Brewing oma uksed kinni paki. Nende meistriteostega sain ma tuttavaks alles lõpu alguses. Antud õlu on taaskord hea näide sellest, et na olid pruulimise käppa saanud. See on taaskord üks tore vaadilaagerdis, mis omab sellist head meeleolu. Kuigi ta on oma hõngult tugevalt alkoholine, siis seda sa temalt ootadki. See pole õlu, mida kuskil lärmakas baaris juua, vaid õlu, mille jaoks sa võtad vaikse hetke ja lihtsalt naudid. Aga tundub, et aeg on hakanud teda saagima, seega minu soovitus on ta oma keldrist ära juua. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Proovitud partii 703.
Seda õlut on hoitud Brändy  ja bourbooni tünnides.
Sori Brewing lõpetas tegutsemine 2023 aasta lõpus.
Pudelil on tekst: "The Birthday Afterlife, where the party never stops, even in the darkest depths. This Imperial Baltic Porter is aged to perfection in Brandy and Bourbon barrels with a mischievous twist of brettanomyces. An invite to an eternal birthday bash! We celebrate surrounded by friends and eerie beer barrels, a macabre fiesta in every bottle. Join the spectral revelry and raise your glass with a beer that's more fun than a haunted house and darker than the night!"

Tootja infot: Nüüd on ka nende koduleht ära kadunud.

Põhjala - Cellar Series - Strudel Stout

Nimi: Põhjala - Cellar Series - Strudel Stout
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 11,5%
Algvirde tihedus: 29,3°
Tüüp: Barrel Aged Imperial Stout with Apple and Cinnamon / Imperial Stout
Hind: Ostsin nii ammu, et tšekk on kaotsi läinud.
Eelhäälestus: Põhjala ja Cellar Series ei vaja ilmselt pikemat tutvustamist. Kui õlle nimi on Strudel Stout, no mis seal siis ikka oodata on, eks ikka vedelat magustoitu.
Värvus: Must.
Vaht: Tekkis Kerge vahukiht, aga vajus kiirelt, aga ega magustoit peagi vahutama.
IBU: 30

Aroom: Aroomis hüppab esimesena ninna konjak ja siis järgneb see meelas patuorg.  Põhiliselt on tunda massilist suhkrusiirupit ja siis veidi tumedat šokolaadi. Huvitaval kombel kaneel ja õunad endast eriti aroomis märku ei anna, aga kui pingsalt otsida, siis leiab kaneeli üles. 

Maitse: Ka maitses on esimene mõte, et alkoholine. Konsistents on mõnusalt paks. Pagan, mulle tundub, et ta on hetkel veel natukene külm, sest nüansse tundub vähe olema. See mõnus paks ja magus üldolemus on olemas, aga õuna ja kaneeli napib. Samas mõtlen, et peaks messingust pudeliavaja välja vahetama, käed lõhnavad vaskselt. No ega see soojenemine pole teda ka seni palju päästnud. Endiselt domineerib  maitses ja kogu meeleolus alkohol ja seda tugevalt konjakise tundega. No siin on veidi karamellitud suhkrut, aga õun seal sees jääb kadunuks ja kaneeli ka nagu on aga seda pole puistatud nagu vanaema oma õunakoogile, vaid veidi koonerdades. Magustoit ta on ja äärmisel juhul isegi struudel, aga anonüümseks jääda sooviva õunaga. Ent naudingut ei kärbita, taaskord üks mõnus talvine mekutamise õlu. 

Kokkuvõte: Igaks juhuks vaatasin üle BB kuupäevani on veel ligi aasta. Mõnus rahulik metsikult magus ja pööraselt mõnus ta ju on, aga maitseteravikke lootsin rohkem leida. Ning nagu juba mainisin, siis üllatavalt selgelt kerkib maitses esile alkohol. Mina teda reeglina väga teravalt ei taju. Muus osas on ta ikkagi kindlapeale minek. Sellised õlled on ainukesed asjad, mis panevad veidi talve ootama. Siis saab jälgida lume aeglast langemist ja tajuda kuidas see õlu sulle sama aeglaselt ja meeldivalt peale vajub. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Konjaki vaatide päritolu ei täpsustata, küll aga uhkustatakse, et olid XO konjaki vaadid. 

Vaha oli jõudnud korgi ümber juba veidi pudenevaks muutuda.

Huvitaval kombel oli sellel pudelil õnneks BB ja muu info säilinud. BB on 04.10.2026.
Proovitud partii No: 452.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/cellar-series.html

Põhjala - Cellar Series - Öö XO (2022)

Nimi: Põhjala - Cellar Series - Öö XO (2022)

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 11,5%
Algvirde tihedus: 24,2°
Tüüp:  Cognac Barrel Aged Imperial Baltic Porter
Hind: Sain komplektis, hea hinnaga. 
Eelhäälestus: No Cellar Series sari. Põhjalal on tegelikult väga suur hulk õlut, millel on Öö nimes. Mina olen seni proovinud vaid kahte neist, Põhjala- Öö ja Põhjala - Cellar Series - Pime Öö PX , mis mõlemad olid väga meeldivad. Et siis ootan ühte mõnusat maitseelamust. 
Värvus: Must.
Vaht: Tekkis selline viisakas ca. neljandik klaasi täitev pruunikas vahumüts ja vajub rahulikult.
IBU: 60

Aroom: Valades hakkas nina all heljuma selline alkoholi tunnetusega aroom. Üle klaasiserva hüppab esmalt ninna kohv, siis kerge konjakine viirg, muide otsesed viited magusale puuduvad.

Maitse: Maitse astub esile väga rahulikult ja väljapeetud sammuga, nagu muinasjutu kuningas, oma uhkes keebis. Maitse on meeldivalt õrnmagus, kohvi ja tumeda šokolaadi segune, kaunistatud kergelt vaniljega ja kirsiks tordil on see kerge konjaki hõng. Äärmiselt meeldiv sametine ja pehme üldpilt. Kuigi siin ei ole selliseid raputavaid maitse karjatusi on ta ikkagi oma maheduses ja mõõdukuses äärmiselt meeldiv. Ilmselt teravamad nurgad jäätakse Stoutide retseptidesse. Igaks-juhuks vaatasin ka BB kuupäeva, õnneks sellel pudelil on ta säilinud, tervelt aasta on aega, seega eeldan, et mahedus ei tule ajast. Ta on ikkagi mahe ja oivaline ja praegusel südasuvel tekitab kerge talve nostalgia. Meeldiv nagu ÖÖ!

Kokkuvõte: Taaskord tuleb vaikides püsti tõusta ja alguses üksi ent enesekindlalt plaksutama hakata. See on lihtsalt taas üks oivaline jook. Meeldivalt sametine, kergelt magus ja kujutlusvõimet ergutav. Kui see on öö, siis sellises öös tahan mina elada. Hetkel teeb mulle suurimat rõõmu teadmine, et mul jäi teda üks pudel veel. Lihtsalt mõnus!

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Konjaki vaatide päritolu ei täpsustata. Seda õlut on tehtud mitu partiid, sest Karmo on teda kirjeldanud juba 2016 aastal, aga pudeli kujundus oli teine. Ehk on lootust, et teda tehakse veel.  
Huvitaval kombel oli sellel pudelil õnneks BB ja muu info säilinud. BB on 23.08.2026.
Proovitud partii No: 433.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/cellar-series.html

Lehe / Nöösker - Ööloom Mezcal BA

Nimi: Lehe / Nöösker - Ööloom Mezcal BA

Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: klaas 0,33L
Alkohol: 12,0%
Algvirde tihedus: 27,7P
Tüüp: Mezcal Barrel Aged Imperial Stout Braggot
Hind: 5,53€ (pant hinnas).
Eelhäälestus: Olen varemalt proovinud sisuliselt sama õlut, mille ainuke vahe oli selles, et eelmine oli käinud kogemusi omandamas burbooni vaadis (Ööloom Bourbon BA) ja see on Mezcali omas. Kuid õlle partii on iseenesest sama. Eelmine oli meeldiv, aga jäi veidi kõhnaks, vähemasti minu ootustele ta ei vastanud, oht on sellega sama, lihtsalt on lootust, et vaadi nüanss on teine. Ootan mõnusalt joodavat õlut. 

Värvus: Must

EBC: ?
Vaht: Väga ilus beežikas ja madal vahumüts tekkis, ent vajus küllaltki kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Valades jõudsid ninna mezcali alkohoolsed noodid. Üle klaasiserva on taaskord see aroom isuäratav, siin on kerget kohvi, mandleid ja veidike alkoholi. 

Maitse: Mul on tunne, et mingi ime läbi on selle looma kere veidikene matsakam, kui burbooni vaadis olnu oma. Maitsegi on suurema kiirusega rünnakule asuv. Algab kergelt suhkruse kohviga, millel on õhuke mesine pael ümber, siis kerkivad esile mõningad mõrkjad noodid ja mõningane vürtsikus ja siis valgub suhu alkoholi tunne ja see on päris jõuline. Pärast esimest lonksu läks kõri soojaks, nagu oleks teinud väikese napsaka, mitte rüübanud õllesõõmu. Mõnikord ei tekita isegi kangemad õlled sellist tunnet. Aga üldpilt on tegelikult väga meeldiv. Ning kuigi on sama partii õlu, siis mõjub palju tummisemana kui burbooni vaadis olnu. Meeldiv ja maitseküllane braggot. 

Kokkuvõte: Tegelikult ma olen ikkagi hämmingus, kuidas saab olla et väidetavalt ühest partiist pärit õlled, mis on vaadis aega teeninud mõjuvada nii erinevalt ja ma ei räägi siin maitse nüanssidest, vaid ka konsistentsist ja terviklikust mõjust. Igatahes nii see on. Eriti kui veel silmas pidada, et aeg võiks mängida ju esimesena proovitud õlle kasuks. Tuleb lihtsalt tõdeda, et õlu on müsteerium, aga antud õlu on meeldiv müsteerium. Vaikselt mõtlen, et peaks veel mõne soetama. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Braggot on siis selline segu stiil, kus õlu kohtub mõduga (meeõllega).
Partii number: 810
Õlleke on valminud koostöös Nöösker pruulikojaga, mis on keskendunud meeõlle valmistamisele.

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/%C3%B6%C3%B6loom/

Põhjala - Cellar Series - Moonlit Nights

Nimi: Põhjala - Cellar Series - Moonlit Nights

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 12,0%
Algvirde tihedus: 29,6°
Tüüp: BA Salted Caramel Strong ALE / Strong ALE
Hind: 4,89€ + pant
Eelhäälestus: Põhjala Cellar Series on kvaliteedi märk. Strong ALE on ka stiil, mis mulle meeldib ja eriti veel vaadi mekutisena. Ootan maitseelamust.
Värvus: Must.
Vaht: Veidi üritasin teda vahtu ajada, aga see oli üpris lootusetu. Korra kirme tekkis aga kadus kohe.
IBU: 20

Aroom: Valades immitses ninna veidi alkoholine tundmus. Üle klaasiserva on selline mõnus massiivne aroom. Siin on magusat siirupit, kerge martsipani tundmus ja veidi rosinaid. Tekitab isu küll.  

Maitse: Esimene tundus on see, et konsistents on väga massiivne ja liimjas. Sõõmu alguses tekib suus kohe selline mõnusalt magus olemine, seal on nagu kuivatatud ploome pruunistatud suhkrut. Lonksamise järel hakkab suus see maitse rahulikult veel avanema, komponendid jäävad samaks, aga kogu kooslus muutub mõnusalt sametiseks, magusaks ja kergelt alkoholiseks. Terviklikult on see taas üks õlu, mida lonksates suled silmad ja lihtsalt naudid. Huvitaval kombel see sool maitses väga tooni ei anna, ilmselt on lihtsalt maitsetugevdajana komplektis ja on õigesti mõõdetud. Väga mõnus mekutamise õlu, mille massiivsus ja magusus pole liiga suured, vaid mõnusalt mõõdukad. Samas saab iga väikese sõõmukesega maitsenaudingu. Veidi rohkem soenedes saab aru, et tegemist on ikkagi Strong ALE-iga, mitte Imperial Stoutiga. Kuigi siin on ka Stouti tunnetust. Igatahes on ta maitseelamus! 

Kokkuvõte: Taaskord Cellar Series kaitses nö. oma vapi au. Ehk siis ootuspäraselt on tegemist oivalise joogiga. Kuigi tegemist on Strong ALE-ga, siis pimetestis võiks jääda mulje, et see võiks olla Imperial Stout. Aga ühed maitsvad mõlemad. Igatahes on tegemist igati nauditavava õllega ja saan vaid rõõmuga tõdeda, et mul on teda veel. Huvitaval kombel on antud infoks, et ta on tammevaadis olnud, aga kes seal vaadis varem oli pole teada antud, äkki on tegemist vaatide korduva taaskasutusega? Igatahes soovitan seda mõnusat maitseküllast õlut proovida.

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Põhjala on teinud lõpuk olulise muudatuse ja BB (parim enne) on nüüd prinditud etiketile, mitte pole pudelil nagu varem, kust oli sellest väga raske aru saada, eriti pikalt seisnud õllede puhul, just täna keldrit sorteerides kirusin seda.
Proovitud partii No: 682.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/cellar-series.html

Lehe - Sadness

Nimi: Lehe - Sadness
Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: klaas 0,33L
Alkohol: 15,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Brown ALE BA
Hind: 5,43€ + pant
Eelhäälestus: Lehe vaadimõlgutised on alati klass omaette. Ma arvan, et see on esimene Imperial Brown ALE, mida ma olen proovinud. Ootan ekstreemset ent ägedat õlleelamust.
Värvus: Must.
EBC: ?
Vaht: Isegi meelitamise peale ei läinud vahtu.
IBU: ?

Aroom: Valades lõi ninna jõuliselt alkohoolset aroomi. Üle klaasiserva lisanduvad alkoholile ka muud nüansid. Kusagil pole üteldud ka mille vaadis ta kogemusi on omandanud. Aroomi põhjal arvaks, et portveini, või siis millegi rummi taolise. Aroom on igatahes joovastav ja riginal-raginal ülevõlli. Alkohol, siirup ja mingid punased marjad.  

Maitse: Okei, ma ei imesta, miks ta vahtu ei läinud, see on ju sisuliselt liim, või nafta, vähemalt konsistentsilt. Maitse on alkohoolne, marjaveinine ja ülevõlli magus. No mitte ühegi märgi järgi ei arvaks ära, et oma hinges tahab ta Brown Ale olla. Teravalt magushapukas alkoholine, aga oma friigiliku nurga alt ka huvitavalt võluv. Kurat see langeb ikka sulle peale nagu tööstuslik suruõhu haamer. Iga lonks virutab sind poole meetri võrra sügavamale maasse. Poole klaasi peal mõtlen, et kas ma üldse voodisse jõuan, äkki kustun kuskil poolel teel ära. See õlu on nagu suurushullustuse kehastus, kõike on hästi palju. Huvitav poole klaasi pealt hakkab see punaste marjade maitse hoopis mingiks mustsõstra teemaks minema. Selline pool suhkrut ja pool marju mustsõstra moos. Ma olen suhteliselt kindel, et selle vedelikuga annab tapeeti panna, ses mõttes, et kasutada liimi asemel. Kokkuvõtteks on tegemist hullumeelse asjaga, põrgumasinaga kui soovite. Aga kogu oma ülevõimenduses on ta ikkagi väga huvitav õlu.

Kokkuvõte: Mulle tundub, et selle õlle nimes on esimene täht valesti läinud. Õige oleks olnud M, ehk siis Madness. Sest tegemist on kaunikesti hullumeelse vedelikuga. Kuigi ka sel korral tuleb tunnistada et, mis sest et hull, aga sellest hoolimata väga huvitav. Tema pärinemine Brown ALEist jääb saladuseks ja ta vaikib selle röökides maha. Tegu on lihtsalt hullumeelselt hullu joogiga. Kõik tundub temas erakordselt suur. Ning selle õlle üksi joomine on sama hea kui 100 eurost drooni 30 000 eurose raketiga alla lasta. Efektiivne, aga mitte kulutõhus. Tundub, et Lehel pole seda enam  e-poes saada ka. Aga kui teil keldris on siis teadke, et see on üks metsaline. Huvitav, ent teoreetiliselt ohtlik. Proovida tasub, aga pigem seltskondlikult.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Pudelil on teket: "Two years ago, a big cloud of sadness fell upon earth. We brewed a special brew, intending to release it when the world turned back to normal. It never came, but luckily beer festivals are back." Võiks järeldada, et õlu on pühendatud COVID-i kriisile. 

Proovitud partii: 681

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/sadness/

PS! Õlu kannab selles blogis järjekorranumbrit 1500.

Põhjala - Cellar Series - Disko

Nimi: Põhjala - Cellar Series - Disko
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 12,5%
Algvirde tihedus: 30,8°
Tüüp: BA Imperial Stout
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Martti!
Eelhäälestus: Seni pole veel kohanud Cellar Series sarja õlut, mis on pannud veidikenegi nina krimpsutama. Puhas maitseelamuste rivistus. Ehk siis ootan järjekordset elamust.
Värvus: Must.
Vaht: Veidi üritasin teda vahtu ajada, aga see oli üpris lootusetu. Eeldatavasti paks jook.
IBU: 30

Aroom: No aroom on külluslik. Suhkrusiirupid, kohvi, viskit ja šokolaadi. Maitsemeeled seavad end stardiasendisse. 

Maitse: Esimene tundmus, oo kui paks neste.  No ja see maitse šokolaadikook ploomimoosiga, mis on puistatus üle vanilje suhkruga ja biskviidi osa on immutatud viskis. Lihtsalt kuninglik. Nii suure kehaga, et lähedalt vaadates ääred ei paista. Langeb su peale nagu katusetäis sulalund vanalinna maja katuselt. Aga ta ei tee haiget, ta teeb mõnusa olemise. Üks neist kordadest, kus ei teki küsimust, et oli ta ikka vaadis või. Viski on sellele maitsele sellise mõnusa hame selga visanud, õhuline, aga konkreetne. See õlleke on lihtsalt kuninglik magustoit. Oivaline!!! 

Kokkuvõte: Taaskord Cellar Series kaitses nö. oma vapi au. Ehk siis ootuspäraselt on tegemist oivalise joogiga. Oma maitset, massi, magusust ja vaatki on oma selge templi kogu kremplile vajutanud. Toodetud on ta 2023, aga hetkel tundub, et säilimisruumi on küllaga. Sest ma eeldan, et hetkel pole ükski maitsenurk veel maha vanunud. Igatahes soovitan hankida ja proovida. Muidugi eeldusel, et teile magusad ja massiivsed Imperial Stoutid meeldivad.  

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Enda viski kogemuse on see jook omandanud Prantsusmaalt pärit viski vaatides.
Proovitud partii No: 591.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/cellar-series.html

Sori Brewing - Laudatur XIX (2019 Special release)

Nimi: Sori Brewing - Laudatur XIX (2019 Special release)
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 10,4%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Cognac BA Ale Blend
Hind: 3€ (Laomüük)
Eelhäälestus: Eelmine, mõned aastad tagasi proovitud XVIII Laudatur oli suurpärane jook. Antud hetkel on sellel joogil BB ligi aasta üle läinud, aga ma eeldan, et see pole talle suurt kahju teinud. Kui tegemist on Barley Wine-i ja Imperial Baltic Porteri seguga, no kas see saab halb olla? Kordan, eelmine oli oivaline.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Tekkis selline tubli kolmandik klaasi vahtu, aga see polnud väga püsiv. Hajus kiiresti kirmeks. 
IBU: ?

Aroom: See on joovastav. On tunda kohvi, alkoholi, mingit magusat suhkrusiirupit ja veidi burbooni. Paneb maitsemeeled stardivalmis. 

Maitse: Hmm, korra tekib tunne, et äkki on siiski teda ajahammas veidike purenud. Sõõmualguses on tunda üpris palju ülekarboniseeritust, ehk siis ta kiheleb veidi keele peal. Ka keha tundub õllel olema kiduram kui võiks eeldada. Maitses on ka mingi kerge hapukas joon. Maitse on veidi tagasihoidlikum kui eeldasin. Kuigi selles on kohvi ja mingi huvitav apelsinine joon. Ilmselt ikkagi ajahammas. Kuid sellest hoolimata on tegemist ikkagi mõnusa joogiga. Kuigi eeldan, et aeg on kurja röövlina osa maitsest kõrvale lohistanud. 

Kokkuvõte: Ehk siis, kui teil on keldrisse mõni selline seisma jäänud, siis minu soovitus on ta nüüd sistaks teha, sest mulle tundub, et aeg on talle veidikene halba teinud. Ta on endiselt igati meeldiv jook, aga miski pole päris õige. Kuigi minu eksemplar on vähemalt oma viimase eluaasta igati heades tingimustes veetnud. Aga mulle tundub, et mingi protsess on ta õhukeseks söönud. Kuigi endiselt on tegemist hea joogiga, siis meenutab ta kunagist meistersportlast, "vorm on kõikuv, aga klass on igavene." Hea sooritus, aga mitte kõige paremas vormis.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Proovitud partii 331.
Selles segus kasutatud Barley Wine ja Imperial Baltic Porter on vedelenud Heaven Hill Bourboni tünnides ja tundmatuks jääda soovivate konjaki tünnides.

Sõna laudatur tähendus?
Laudatur [-da:-] (ld), kiiduväärt; mõne maa ülikoolis eksamihinne (vastab „väga heale”); õppeaine ülemaste. (allikas: Eesti Entsüklopeedia)

PS! Koguaeg kapis teda nähes lugesin Laudatuur, mis on kuskilt eesti kultuuriloost pärit mõiste, aga ma ei mäleta millega seoses see oli. Esimese hooga kõlab nagu Vanamehega seoses, aga see oli varem.
PS2! Kui kirjutada googlesse lauda tuur siis esimene vaste on seoses Karmo Tüüriga. :)

Tootja infot: Koduleht enam õllede kohta infot ei evi.

Sori Brewing - Shadow Game VIII

Nimi: Sori Brewing - Shadow Game VIII
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 13,8%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Stout / Barrel Aged
Hind: 3€ (Laomüük)
Eelhäälestus: See on mul Shadow Game seeria õlledest kolmas proov, eelmised olid Shadow Game IV ja Shadow Game V. Talle on antud nime all lisa infoks, "Estonian Apples & Bison Grass Aged in Heaven Hill Bourbon barrel" no siin peaks taas olema ainult üks küsimus. Kui palju ma selle nautimise ajal mõmisen? Ehk siis ootan vägevat õlleelamust. Sisuliselt õlle katarsist.
Värvus: Must (aga üllatavalt läbipaistev.)
EBC: ?
Vaht: See õlu nüüd küll vahtu ei tahtnud minna. Veidi küll sundisin, aga ei midagi.
IBU: ?

Aroom: Valamise ajal kandus ninna veidi sellist õuna tunnet. Üle klaasi serva tundub see lihtsalt kuninglik magustoit. Jõuliselt magus, üpriski alkoholine ja mingi mõnusa uinutava karamellisiirupi nuiaga. Kuskil seal hulgas võib tajuda ka burbooni noote. Maitsemeeled lähevad stardipakule. 

Maitse: Jahaa! Konsistents on üllatavalt paks, kuigi värvus tekitas kahtlusi. Aga see maitse! Algab selle massiivse karamellisiirupiga, aga seejärel lööb maitse suus lahti nagu öökuninganna õis, ning seatt tuleb välja mõnus õunakook, kus on parajalt õunu, ohtralt kaneeli ning vaniljet ja kogu see ilu on valatud üle kergelt kakaod sisaldava vedela suhkruklasuuriga. Ning koogutüki kõrvale ilmub järelmaitses kerge tee burbooniga. Iga sõõmuga meenub üks Tartu kohviku koogi lett, mis asub Vabaduse puiestee ääres kaarsilla lähedal. Ma nüüd mõneks hetkes katkestan kirjutamise ja naudin seda jumalate jooki. 
No mis siin ikka kosta, oma kategoorias täielik tšempion. MAGUSTOIT! 

Kokkuvõte: Shadow Game :3 mina :3. Ehk siis mõlemad proovitud SG õlled on olnud täielikud sooritused ja mina sain punktid selle eest, et ma sain neid juues naudingu. Joon siin veel seda, nii palju kui teda klaasis alles on ja mõtlen, et «Oh ilus hetk, oh viibi veel!». Eha siin polegi midagi pikalt pläriseda, tuleb lihtsalt tõdeda, et täiuse lähedane õllesooritus, või suisa täiuslik. Ma täiusliku vekslit ei tahaks välja käia, sest siis võiks ju blogimise lõpetada. Üldiselt ma väldin asjadele panemast epiteeti "kõige", see on liiga lõplik ja lühinägelik ja täiuslik oleks ju kõige parem. Igatahes, kui teil veel varudes on siis nautige, poodide laoseisu ei oska kommenteerida. 

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Proovitud partii: 485H.

Antud õlu on varjus olnud aastakese Heaven Hill burbooni vaadis.
Kasutatud on piisonirohtu, mis kasvab Põhja-Ameerikas.
Kahjuks oli see minu varamu viimane Shadow Game, vahepealsed mängud jäid seega vahele.
Nende koduleht ei räägi kahjuks õlledest midagi. Ka e-poodi neil hetkel ei ole.

Tootja infot: Koduleht õllede kohta infot ei evi.

Lehe - Singularity

Nimi: Lehe - Singularity
Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: klaas 0,33L
Alkohol: 18,0%
Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Imperial Stout Barrel Aged
Hind: 6,44€ + pant
Eelhäälestus: Need Lehe väga kanged õlled kipuvad kokkuvõtteks ikkagi ka maitsvad olema. No ja vaadis aega veetnud Imperial Stout peaks olema ju kindlapeale minek. Ootan maiustust.
Värvus: Must.
EBC: ?
Vaht: Üritasin vahtu meelitada, aga ta väga ei tahtnud. Korra tekkis vahtu ja kadus kohe kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Juba valamise ajal lõi sõõrmed jõulist alkoholi hõngu täis. Nüüdki veidi eemal klaasis olles levib seda. Üle klaasiserva on see aroom massiivne. Magus, suhkrusiirupine, kergelt viskine ja päris tugevalt alkohoolne. Tekitab korraga huvi ning hirmu.

Maitse: Oh sa vana kalur! Kui kuradi paks konsistents, nagu siirupit jooks. Paks rammus ja õline. Algab maitse sellise raju magusa kohv ja suhkur pooleks tundega, kus lisaks on mingi terav hapukas nurk ka juures. See kohvisiirupimaitse komplekt hajub ja taustalt tuleb vastu tugev alkoholi tunnelm. Millel tekivad lõpufaasis ka kerged viski kõrvad. Meile pole teada antud, mis vaadis ta kogemusi omandamas käis, aga ma arvaks, et viski. Ehk siis sellel õllel on keha nagu Saturn, magusust, nagu kommivabrikus ja alkoholi nagu korralikus pulmas. Ma ütleks, et see on ülevõlli, aga samas ta nagu on nii kastist väljas, et võlliga kokkupuute punktid puuduvad. Hullumeelne, aga oma hulluses pagana põnev. Ma ei välista lõpuni, et see eliksiir võib kõiki haiguseid ravida. 

Kokkuvõte: Õllele on antud väga pretensioonikas nimi ja ma kaldun arvama, et see on ka ära täidetud. Stiili kohapealt on antud et Imperial Stout ma ütleksin, et see stiil on siin astmes kaks, ehk ruudus. See on hullunud vägevus. Ma ei oska seda kuidagi adekvaatselt kirjeldada, aga kindlasti tasub seda proovida. Iga lonksu järel tabad end mõttelt, et äkki sa jood mingi ülisalajase labori salajase katse produkti. Ega noh lõpuks tuleb tõdeda, et seda on raske kirjeldada, aga ilus tunnetada.  

Hinne: 5+

Huvitav fakt:  Meile polegi üteldud, mis vaadis see õlu on kogemusi kogunud.

Singulaarsus on füüsikaline hüpotees, mis tähendab punkti, kus aine tihedus on lõpmatult suur.

Pudelil on lõiguke Piibli uuest testamendist, Johannese ilmutusest: 

“It is done. I am Alpha and Omega, the beginning and the end. I will give unto him that is athirst of the fountain of the water of life freely.”

Revelation 21:6"

Proovitud partii: 619


Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/singularity/

Sori Brewing - Pareto 2017

Nimi: Sori Brewing - Pareto 2017
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 11,6%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Wee Heavy Aged in Port Wine Barrels / Untappd: Scotch Ale / Wee Heavy

Hind: 3€ (Laomüük)
Eelhäälestus: Antud õllestiil on mulle vägavähe tuttav. Üks õlu on siin blogis, mis sarnast liigitust kannab. Aga kuna tegemis on mingi erilise Limited Realease-iga, mida tasus vaadis hoida, siis ootan huvitavat kogemust. Õllel on küll parim enne juba möödas, aga sellise joogi puhul ei tohiks see olulist rolli mängida. Ehk siis ootan elamust.

Värvus: Pruunikasmust.
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks isukalt isegi rahuliku valamise juures.
IBU: ?

Aroom: Juba valades lõi õhu mingit alkohoolse joogi spetsiifikat täis. Üle klaasi serva võib tõesti portveini jälgi tajuda, korraks tekkis ka mingi viski tundmus, aga põhjalikumalt nuhutades on ikka selge veinivaadi spetsiifika. Selline hapukas ja kerge magusa tunnetusega. 

Maitse: Hohooo! Se on nüüd vägadi (tahtlik viga) huvitav jook. Algab selliselt kergelt hapukalt ja alkohoolselt, kahtlustaks nagu mingit odraveini, samas nurk on nagu mahedam. Ka see hapukus on kuidagi selge ja tugev, aga ei ole liiga intensiivne. Veinivaadi nüanss käib nagu ka pidevalt kaasas, mitte ei ilmne alles järelmaitses. Äärmiselt põnev õlu. Lihtsaid laagreid eelistavad õllesõbrad pööritaksid ilmselt selle õlle peale silmi. Aga mina rüüpan säravate silmadega. Hapukas, alkoholine, mingit teravilja spetsiifikat eviv ja  selget vaadi pitserit omav õlu. Põnev ja väga omanäolisel moel meeldiv.  

Kokkuvõte: Nii nüüd kui kirjeldus tehtud vaatasin, mida Karmo on arvanud. Erinevus on see, et tema proovis seda õlut päris värskelt ja ma ütleksin seda kirjeldust vaadates, et aeg on sellele õllele head teinud. Okei, on nüansse mis on vist kaotsi läinud, aga mitte midagi ebameeldivat ma küll ei suutnud tuvastada. Pigem on ajas lihtsalt see kaardipakk paremini läbisegatud. Igatahes kui te olete kuhugi sellise isendi alale pannud, ma eeldan, et praegu on täpselt see hetk kui ta ära tarbida. Wee Heavy / Scotch ALE stiil tuleb luubi alla võtta.

 
Hinne: 5

Huvitav fakt: Proovitud partii: 193.

Antud õlu on varjus olnud aastakese portveini vaadis.

Pareto printsiip on siis see klassikaline teooria, et asjad jagunevad 80-20 süsteemis. Näiteks et 80% maailma rikkust on 20% inimeste käes. jne. 

Nende koduleht ei räägi kahjuks õlledest midagi. Ka e-poodi neil hetkel ei ole. Ent ometi selle õlle kohta ma leidsin ühe lehe. Veebi lehitseja võib pidada seda ebaturvaliseks leheks. 

Tootja infot: https://soribrewing.com/sori/pareto2017

Sori Brewing - Shadow Game V

Nimi: Sori Brewing - Shadow Game V

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 13,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Stout / Barrel Aged
Hind: 3€ (Laomüük)
Eelhäälestus: See on mul Shadow Game seeria õlledest teine proov, eelmine oli Shadow Game IV. Tal on antud nime all lisa infoks, "Almond & Holmen Coffee Aged in Heaven Hill Bourbon barrel" no siin peaks taas olema ainult üks küsimus. Kui palju ma selle nautimise ajal mõmisen? Ehk siis ootan vägevat õlleelamust.

Värvus: Must 
EBC: ?
Vaht: See õlu nüüd küll vahtu ei tahtnud minna. No mis siis ikka. 
IBU: ?

Aroom: Üle klaasiserva voogab sellist mõnusat paksu Imperial Stouti aroomi. Mandleid, kohvi ja vaniljet. Paneb suu valmis haaramiseks.  

Maitse: Ohoo, maitse jookseb peale üpris terava ja kergelt hapuka ja alkoholise tundega, mille teiselainena jookseb peale müürina liikuv magusus koos koorma täie mandlitega. Jooks nagu vedelat marsipani, mida on segatud kohviga ja lisatud ka mõned piisad viskit. Ma julgen väita, et selles õlles on see burbooni vaat vajutanud oma selge pitseri. Lihtsalt oivaline magustoit, juues on pidevalt silmad suletud. Ma kujutan ette, et nii mõnedki võivad ütelda selle õlle kohta, et ta on liiga magus vms. Ma tõesti tunnistan, et ta on magus, aga nende maitsete kompotti sobib see raju magusus ideaalselt. Tegemist on ikkagi vedela maitsestatud martsipaniga. Meenub see ilus aeg kui Kalevi kommipoodides hakati müüma nn. kaalu martsipani. Ehk siis robustset pätsi, mis pole kujukeseks voolitud. neid olen ikka palju ära söönud. Imperial Stout, mis on vedel martsipan. Kuninglik magustoit. 

Kokkuvõte: Shadow Game :2 mina :2. Ehk siis mõlemad proovitud SG õlled on olnud täielikud sooritused ja mina sain punktid selle eest, et ma sain neid juues naudingu. Ma siin hakkasin vahepeal kartma, et ma olen liiga pirtsakaks läinud, et õlled ei tekita minus, ena seda Wow efekti. Aga asi polnud siiski minus. See on rajult magu õlu, aga ka väga mandline, mis teeb temast sisuliselt vedela martsipani. Mõnede või isegi paljude jaoks võib ta olla liiga magus, aga ma eeldan, et martsipanist lugupidavad inimesed oskavad ka seda õlut nautida. Alkoholi tundmuski on siin selgelt olemas, aga ka see sobib siia. Oivaline maiuspala.  

 
Hinne: 5+ 

Huvitav fakt: Proovitud partii: 485E.

Antud õlu on varjus olnud aastakese Heaven Hill burbooni vaadis.

Kasutatud on ka Põhja-Itaaliast pärit Holmen röstikoja Habit espresso kohviube.
Loodan, et mul on kastis veel mõni Shadow Game versioon. 

Nende koduleht ei räägi kahjuks õlledest midagi. Ka e-poodi neil hetkel ei ole.

Tootja infot: Koduleht õllede kohta infot ei evi.

Sori Brewing / Amager Bryghus - Livonian Crusade (Bourbon BA)

Nimi: Sori Brewing / Amager Bryghus - Livonian Crusade (Bourbon BA)

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 12,8%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Bourbon Barrel Aged Imperial Stout / Imperial Stout

Hind: 3€ (Laomüük)

Eelhäälestus: Taaskord Sorilt üks collaboration beer, mis on valminud koos Amageriga. Eesti õllesõber peaks Amageriga kursis olema küll. Mina olen. Kujunduseks on mingi vapp, ei tea kas koopia mingist reaalsest või puhas kujunduskunstniku fantaasia. No kõigi algsete parameetrite järgi peaks tegu olema millegi vägevaga. Ootan maiustust. 

Värvus: Must 
EBC: ?
Vaht: Õhuke kiht ilusat pruuni vahtu tekkis peale küll. Ja see püsib üllatavalt hästi.
IBU: ?

Aroom: Valamise ajal tuli ninna sahmakas alkoholi. Üle klaasi serva venib sõõrmetesse selline paks ja siirupiselt magus, kergelt kohvine, kergelt alkoholine küllus. Suu vajus vett täis.

Maitse: Oo jaa. Juba üle klaasiserva tunned kuidas see paks mass sulle huultele vajub. Ja siis pead teda klaasist suhu imema, sest ta ei taha hästi voolata. Kui hoiad teda suus oleks suu nagu masuuti täis. Maitses on pruuniks kõrvetatud suhkrusiirup segatud kerge sörtsu kohviga. Aga burbooni vaati mõjusid tuleb küll tikutulega taga otsida ja kui kogu kujutlusvõime tööle panna, siis leiab midagi ehk üles. Kui ta suus on siis saad aru küll, et ta on magus, aga ei tundu väga hull. Aga kui pärast huuli limpsid, saad aru, et tegu on väga magusa joogiga. Ta on massiivne nagu vana emaelevant. Samas maitses võiks nagu mingi nüanss rohkem olla. Aga ilmselt ongi eesmärk lihtsalt selle massiga sind oimetuks lüüa, et poleks rohkem mölisemist. Aga vägev õlu on ta kahtlemata. Massiivne Imperial Stout.

Kokkuvõte: No selline täiskuu suurune jurakas. Väga massiivne ja jõuliselt magus, aga kogu oma massiivsusega ka lummav. Kindlasti õlleke, mida tasub juua nii, et enne sõõmu võtmist hingad klaasist sissejuhatuseks aroomi alla. Muide tundub, et seda õlut tasub pigem soojemana juua, sest maitsed murduvad soojenedes rohkem lahti. Igatahes on tegemist meistriteosega. Mingi maitse nüanss jäi laest puudu. Aga see on oivaline, kui teil seda on siis soovitan koos sõpradega nautida, sest elamuse saab kätte väiksest kogusest ja jagatud rõõm on ju kahekordne rõõm.

 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Proovitud partii: 446.

Amager Bryghus pruulikoda asub loomulikult Taanis.
Õlu on kogemusi kogunud Heaven Hill burbooni vaatides. 

Veidi asja uurides ilmnes, et sellest õllest on ka variant, mis on teistsugustes vaatides viibinud. 

Pudelil tutvustav jutt: "In 1343, The Livonian Order fought a bloody battle against the Estonians at Sõjamae (The War Hill). Nearly 700 years later the Danish returned to that very hill, now home to Sori Brewing, carrying a beer recipe and an olive branch. Livonian Crusade is an alliance between Amager and Sori, a bold Imperial Stout aged in Heaven Hill Bourbon Barrels."

Tootja infot: Koduleht õllede kohta infot ei evi.

Sori Brewing - Conca D'oro 2016

Nimi: Sori Brewing - Conca D'oro 2016

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 11,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Stout / Barrel Aged

Hind: 3€ (Laomüük)

Eelhäälestus: Antud õlleke on siis de jure oma parim enne minetanud, aga ma usun, et de facto on ta veel igati heas joomise konditsioonis. Tegemist siis punaveini vaadis kogemusi omandamas käinud Imperial Stoutiga. Siin ei saa oodata muud kui maitseelamust.
Värvus: Must 
EBC: ?
Vaht: Veidi tuli survestada ja kerge pruun vahukiht tuli peale, aga vajus üpriski kiiresti laiali. 
IBU: 24 (Untappd)

Aroom: Aroomis seguneb imperial stout mõnusa punase veiniga ja see jõuab ninna enne kui klaas ninani jõuab. Üle klaasi serva jääb suhe samaks, lihtsalt Stout saab magusa iseloomu ja vein sellise kergelt kuiva punaveini tunnetuse ja selle kõige vahel vingerdab vanilje. 

Maitse: Esimese asjana tunned huulte vastas seda jõhkralt paksu konsistentsi. Võib ütelda, et suisa liimjat, huvitav, et ma ta üldse suutsin veidi vahule saada. Siis tuleb maitse suur oma suure ja rohmaka kehaga. Selles on kohv ja tume šokolaad veidi kakao kaunu ja sõrmeotsaga vaniljet. Siiski tekib tunne, et ilmselt on ikkagi aeg tal mõningad nurgad maha lihvinud, sest selliseid teravamaid tippe maitsel ei ole. Kõik on veidi ümmargune. Lõppmaitses keerleb punavein ümber kohvi. Igati mõnus täidlane ja raske sammuga Imperial Stout, olgugi, et mõned nurgad kaotanud. 

Kokkuvõte: Taaskord üks mõnus ja suuremõõtmeline Imperial Stout. Ent veidi on see tunne, et tegemist on Playboy kaanetüdrukuga, aga kümnend on 80-nendad. Sa näed, et ta on endiselt võluv naisterahvas, lihtsalt aeg on vajutanud oma märgi. Samas see on puhtalt prognoos, äkki ta oli algusest peale selliste pehmemate nurkadega. Igatahes, kui kellelgi on see veel seismas, siis ilmselt tasub ta ära mekutada. Paremaks ta ilmselt ei lähe.

 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Proovitud partii: 016.

Antud õlu on teeninud aega Candialle Chianti Classico punaveini vaatides.

Parim enne ajaks oli antud 2018 oktoober, aga üldiselt normaalselt hoiustatud impstoutidele selline aeg eriti palju kurja ei tee.
Nende koduleht ei räägi kahjuks õlledest midagi. Ka e-poodi neil ka ei ole.

Tootja infot: Koduleht õllede kohta infot ei evi.

Pühaste - Silver Series - Muda Bourbon / Maple Syrup BA

Nimi: Pühaste - Silver Series - Muda Bourbon / Maple Syrup BA

Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Klaas 0,33L (vahatatud kork)
Alkohol: 12,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: BA Imperial Stout

Hind: Sain hea hinnaga!
Eelhäälestus: Traditsiooniliselt lähen Pühaste Silver Series õllele vastu kui kuninglikule pidusöögile. Seni pole ükski hõbe silt veel latti kolistanud. Muda oli juba tavalises versioonis meeldiv õlleke, eks nüüd on lihtsalt nüansirohkem ja maitsvam. Ootan naudingut.  
Värvus: Must.
Vaht: Kuigi ta valamise ajal nagu vajus klaasi siis ometigi läks täitsa ilusti vahtu. Seda pruuni vahtu sai ligi veerand klaasi. Vajus ta küll üpris kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Aroom on esimese hooga üpris terav, selgelt on tunda burbooni nurkasid ja kõrbenud suhkrut, selle esimese okastraadiga seina taga keerleb aga tume must kohv. Kokkuvõtteks on ta üsna isuäratav.

Maitse: Esmalt pean mainima, et see klaasi vajumise mulje oli õige. Konsistentsilt on ta liim. Maitse algab magusmõrkjalt ja kergelt alkoholiselt. Ohtra suhkruga kohv, tilga viskiga. Siis hakkab see burboon veidi mõjule pääsema, aga vahtrasiirup sõidab tast teerulliga üle. Keskmaitse läheb ikka uljalt magusaks. Kui magus vajuma hakkab kerkib tuhast taas burboon. Ja lõppmaitses ongi selline magusamälestusega burbooni hõng. Nagu ma arvasin kuninglik magustoit. Magusat on ikka mitu ringi üle võlli, aga mulle meeldib. 

Kokkuvõte: Mudast on tehtud mudasiirup, aga põhimõtteliselt on kõik need andmed ka pudelipeal nimena kirjas. Eriti ilus on ka see vaskne pärlmutter vaha, millega kork on kaetud. Selle õlle viskoossus on selline, et ta klaasis lainetab ka teistmoodi. Ma arvan et see on üks magusaimaid Imperial Stoute, mida ma joonud olen ja ma olen joonud ikka päris magusaid. Kui teile tundub, et osad Imperial Stoutid on liiga magusad, siis see õlleke pole teie jaoks, aga Maiasmokad! Vaadake siia! See on nii magus, et võib serveerida ilmselt koos klaasi veega.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Õlleke on veetund aega vahtrasiirupi- ja burboonivaatides.

Võib olla, et kõige magusam õlu, mida olen proovinud.

Proovitud partii: 414.

Tootja infot: https://puhastebeer.com/tooted/silver-series/muda-bourbon-maple-syrup-ba

Lehe / Nöösker - Ööloom Bourbon BA

Nimi: Lehe / Nöösker - Ööloom Bourbon BA

Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: klaas 0,33L
Alkohol: 12,0%
Algvirde tihedus: 27,7P

Tüüp: Bourbon Barrel Aged Imperial Stout Braggot
Hind: 5,53€ (pant hinnas).

Eelhäälestus: Ma kahtlustan, et see on selle blogi esimene Braggot. Noh aga ehk on midagi põnevat kui ta väärib vaadis hoiustamist. Meeõlled mulle üldiselt meeldivad ja ImpStoudid meeldivad väga. Ootan õlleelamust.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Väga ilus pruun vahumüts tekkis poolde klaasi ja vajub normaalses tempos.
IBU: ?

Aroom: Aroomis on magusust, kerget kohvi, ka burbooni. Pikka otsimise peale leidsin mee ka üles. Aroom on massiivne ja isu tekitav.

Maitse: Konsistents on üllatuslikult väga vedel. Maitse esimeses osas on tugevalt alkoholi tunda, mis on segatud kohviga. Burbooni triip jookseb ka üpris selgelt keskmaitsest läbi. Aga see õlleke on kuidagi naljakalt kidura kehaga. Kas see mõdu lahjendab ta siis nii ära või? Välimuselt, aroomilt jms. on ta ju imperial stouti nägu, aga see kiitsakas keha ja vedel konsistents ajavad mul konspektid sassi. Muide mett on hästi õrnalt maitses tajuda. Väga omapärane ja täitsa hea, aga segadust tekitav. Ent ma arvan, et vigadeta, sest ma lihtsalt pole selle stiiliga varem kokku puutunud.    

Kokkuvõte: Üldiselt väga huvitav. Põhiline üllatus oli tema kiitsakas keha. Maitse on küll mitmekihiline ja tore, aga selles koosluses pääseb alkohol millegipärast hästi esile. Kõvad punktid tulevad sellise huvitava katsetuse eest, ma ei tea, et Eestis palju Braggoteid oleks tehtud. Kindlasti on tegemist proovimist vääriva õllega. Ma ise jään ikkagi eelistama Imperial Stoute ilma mõdu sekkumiseta. Aga põnev kogemus on ta kindlasti. 

Hinne: 4

Huvitav fakt: Braggot on siis selline segu stiil kus õlu kohtub mõduga (meeõllega). 
Partii number: 810
Õlleke on valminud koostöös Nöösker pruulikojaga, mis on keskendunud meeõlle valmistamisele.

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/%C3%B6%C3%B6loom/

Sori Brewing - Shadow Game IV

Nimi: Sori Brewing - Shadow Game IV
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 13,2%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Stout / Barrel Aged
Hind: 3€ (Laomüük)

Eelhäälestus: Shadow Game seeriaga polegi varem kokku puutunud. Tal on antud nime all lisa infoks, "Mexican Chocolate Cake Aged in Heaven Hill Bourbon barrel" no siin peaks olema ainult üks küsimus. Kui palju ma selle nautimise ajal mõmisen? Ehk siis ootan vägevat õlleelamust.
Värvus: Must 
EBC: ?
Vaht: Ma küll üritasin, aga vahtu ma teda ei saanud. Äkki on väga paks, kuigi valdes nagu ei tundunud. 
IBU: ?

Aroom: Aroom on sellisele mõnusale Impstoudile sobilik. Natuke alkoholine, jõhkralt magus, jõuliselt suhkrusiirupine, kergelt kohvine ja uimastav. Paneb süljenäärmed plõksuma. 

Maitse: Ah sa marupüss!!! Maitse algab nagu imperial stout ikka magusalt, röstiselt, veidi alkohoolselt, aga siis koorub sealt alt välja see mehhiklane, mõnusalt jõuline pipra särtsakas. See on nii lahe. Mulle sellised pipraõlled meeldivad. Seda pipart on siin ikka päris jõuliselt, olen saanud ka piprasemaid õllesid, aga see on ikka ka silmapaistvalt jõulise särtsakaga. Ainult vaat jääb veidi vaeslapse ossa, alguses teda natuke on ja siis keskel veel natuke, aga siis võtab pipar üle. Aga see terviklik keerutus on vägev. Hakkan poole klaasi peale jõudma ja silmalaud on juba kergelt higised. Oivaline kompott!

Kokkuvõte: Taaskord suurepärane sooritus. Ma sageli silte ei kirjelda kui just seal midagi erilist ei ole. Sellel etiketil pole ka midagi erilist selline valgel taustal kuldne kiri, esmapilgul tundub lihtne, aga täpsemal silmitsemisel näeb see väga peen ja kuninglik välja, selles on mingi Fabergé munade tunnetus. 

No ja pudeli sisus läheb asi aina paremaks. See õlu suutis mind nii positiivselt üllatada, kui ma lugesin sildilt Mexican Chocolate Cake, siis väike lootus käis peast läbi, et äkki on ka pipar mängus, aga väga ei lootnud ja ka aroom teda ei reetnud. Aga see tunne kui sa võtad suutäie head magusat Imperial Stouti ja korraga lööb suus pipra mõnus kuumus kirveldama, no see tunne on äge. Talve või sügise õluks oleks ta ideaalne. Aga ka pragu on ta perfektne.

 
Hinne: 5+ 

Huvitav fakt: Proovitud partii: 544.

Antud õlu on Teeninud aega aastakese Heaven Hill burbooni vaadis.
Tundub, et seda õllekest on mitu varianti välja antud. Varieerub kirjeldus pudelil ja alkoholi sisaldus.

Nende koduleht ei räägi kahjuks õlledest midagi. Ka e-poodi neil hetkel ei ole.

Tootja infot: Koduleht õllede kohta infot ei evi.

Sori Brewing - Hybrid Treats - Barrel Aged - Cinnamon Bun & Dark Roast Coffee

Nimi: Sori Brewing - Hybrid Treats - Barrel Aged - Cinnamon Bun & Dark Roast Coffee
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 12,0%

Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Barrel Aged Imperial Pastry Stout / Imperial Stout / Barrel Aged

Hind: 3€ (Laomüük)

Eelhäälestus: Eelmised Hybrid Treats seeria õlled on olnud maiuspalad. Antud isend on ka burbooni vaadis aega teeninud, järelikult võiks loota midagi ebamaist.  
Värvus: Must 
EBC: ?
Vaht: Ilus pruunikas vahu kiht tekkis kerge vaevaga, aga lahkus ummisjalu.
IBU: ?

Aroom: Valamise ajal keerles õhus kaneeli. Üle klaasiserva on see jook võimas. On magusust on kerge alkoholi triip, ka burbooni on tajuda, aga üllatuslikult kaneel klaasis väga pinnale ei kerkigi. Aga maitsemeeled seab see aroom valmis küll. 

Maitse: Esimene tundmus suus on ka küllaltki alkoholine, seda siis enne neelatamist. Maitses kerkib alkoholi vahelt üles mingi kuivatatud ploomide tunnelm. Kaneel on kuskil maitse vaheosas ja sedagi tausta tantsijana. Lõppmaitses kerkib esile viskine hõnngus. Konsistent ei olegi üleliia paks. Magusust on küllaldaselt, minu jaoks piisavalt. Ning nimes mainitud kohv ei pääse küll väga esile, ta on seal kuskil olemas, aga mitte nii jõuliselt nagu võiks silti lugedes eeldada. Korralikuks magustoiduks liigitub ta küll ideaalselt. Maitsekas ja piisavalt magus magustoit õlleke.

Kokkuvõte: Taaskord suurepärane magustoit. Pean muidugi tunnistama, et ootused olid eriti kõrgele kruvitud. Neid kõrgeid ootusi ta kahjuks ei ületanud, aga sellest hoolimata on tegemist põhimõtteliselt veatu vedela desserdiga. Miks põhimõtteliselt veatu? Sellepärast, et nimes esile toodud koostisosad maitses väga tooni ei andnud, aga tervikpildil polnud sellest hoolimata midagi viga. Õnneks on ka vaadis veedetud aeg oma pitseri maitsele vajutanud. Seega tippude hulka ta end murrab, aga minestusse viivat kogemust ma ei saanud. Muidugi olen mina ka väga rikutud maitsega, olen ennast laadsete hõrgutistega ära hellitanud.

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Proovitud partii: 617

Pugi peal on selline tekst: "A bourbon barrel-aged version! Breakfast for dessert? Or dessert for breakfast? Here at Sori we believe that mealtimes are an outdated social construct used to shame people who rightly wish to indulge their sweet tooth at any time of day. Don’t be afraid to get your fingers sticky, and dive into the decadent combo of creamy espresso and sweet, indulgent, bakery fresh cinnamon bun in the velvety goodness of this barrel-aged Imperial Pastry Stout."

Cinnamon Bun on siis tõlkes kaneelisai.

Nende koduleht ei räägi kahjuks õlledest midagi. Ka e-poodi neil hetkel ei ole.

Tootja infot: Koduleht õllede kohta infot ei evi.