Perlenbacher - Strong

Nimi: Perlenbacher - Strong

Päritolu: Saksamaa (Frankfurt)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 7,9%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Strong Lager / Lager

Hind: 1.29€ + pant
Eelhäälestus: See on siis Lidl kauplustes pakutava Perlenbacher õlle perekonna kolmas liige. Need tavalised laager õlled neil on isegi joodavad, loodan et see joodavus laieneb ka sellele õllele. Ehkki kange laager õlle puhul võib see minna ka teisiti. 
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks ilusti ja seda vahtu sai ligi pool klaasi, veidi tempokamalt vajus vaht veerandi klaasini ja edasi vajus rahulikumalt.
IBU: ?

Aroom: Aroom on üpris viljane (loe: linnaseline). Ja õige kerge puuviljane magus joon on ka temas sees.

Maitse: Maitse kaldub ka sinna magusa poole, aga antud hetkel see mind väga ei rõõmusta. Maitses on selline magus veidi käärinud õuna mahla joon. Peab tõdema, et tegu on ikka üpris viletsa õllega. Magus ebameeldiva maitsega ja kange. No vot see on vist klassikaline "parmukas". Sest mulle tundub, et normaalse maitsemeelega inimene ei suuda seda küll endale rindu tõmmata. Päris ebameeldiv vedelik.

Kokkuvõte: No see on nüüd küll üle pika aja üks ilge läga. Olen kahe vahel kas kangutada ta hambad ristis sisse või valada kraanikaussi. Õudse maitsega ja kange hele õlu. Päris suur hulk vett on lihtsalt ära raisatud. Muidugi võib olla, et ma olen muutunud õllesnoobiks, aga siis tahakski näha, et keegi ütleb selle kohta normaalne õlu. Ma tõesti ei usu, et keegi ütleks selle kohta hea. Minu isiklik soovitus kõndige sellest kaarega mööda. Ja kui keegi soovibki mingit halba õlut siis pöörduge minu poole ma võin teile paremaid halbu õllesid soovitada.

Hinne: 1

Huvitav fakt: Ilmselgelt on toodetud reinheitsgeboti silmas pidades.

Ma arvan, et see on kõige õudsem õlu, mille ma olen Lidlist ostnud ja ma olen sealt varemalt ka mitu päris viletsat ostnud.

Tootja infot: Konkreetne toote koduleht puudub.

Purtse - Siidisuka Cherry

Nimi: Purtse - Siidisuka Cherry
Päritolu: Eesti (Purtse)
Taara: plekk 0,33L
Alkohol: 5,5%

Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Cherry Sweet Stout / Sweet Stout
Hind: 2.99€ + pant
Eelhäälestus: See originaalne Siidisuka oli/on ikka väga hea õlleke. Loodan, et nüüd on talle veel mingi meeldiv vint peale keeratud. Üllatuslikult on alkoholi sisaldus ligi kraadi võrra langenud. Ent usun, et sellest hoolimata on tegu maitsva õllega.
Värvus: Must
Vaht: Kerge pruunikas vahuviirg tekkis kergelt, aga kadus metsiku kiirusega.
IBU: ?

Aroom: Juba valades hakkas ninna kerget kirssi immitsema. Üle klaasiserva polegi see kirss nii domineeriv pigem hoopis kadunud. Üle klaasiserva on tunda laktoosi ja tumedat šokolaadi, millel on kirsitükid sees.

Maitse: Esimese asjana võib tajuda, et konsistents on väga vedel. Maitse ise algab üpris kohviselt, aga keerab üsna kiirelt magusaks ja mõnusalt kergelt kirsiseks. Mulle väga meeldib, et see kirss siin ei karju nagu näiteks Kriekide puhul, kus on see isegi pigem häiriv. Üldpilt on üpris siidine ja mõnus, millel on kerge hapukas toon, mida loob kirss. Maitsed on kenasti tasakaalus. Järelmaitses on miski, mida ma nimetaksin kirsitubakaks. Igati mõnus lonksamise õlu. 

Kokkuvõte: Minu arust igati adekvaatne kerge sweet stout. Maitset on piisavalt kuigi alkoholi pole üleliia palju. Ka lubatud kirss on komponendina ilusasti kohal, aga ta ei röögi liigselt maitses vaid annab enda kohalolekust soliidse peanõksuga märku. Suvel sattusin ka Purtse pruulikoda külastama ja peab tõdema, et toredad inimesed ilmselt teevadki head õlut, nagu minu paljud kogemused on näidanud. Mulle tundub, et originaal Siidisukale jääb ta siiski pisikese sammukese alla, aga kuna see algupärand oli ka väga hea, siis pole kaotus suur. Tõesti meeldiv rahuliku mekutamise õlu.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: 
Purgil on sama tekst, mis algupärasel Siidisukal, aga toome ta veelkord ära:  "1930ndatel tuli Kohtla-Järve põlevkivitehase direktor töölt koju. Pani nahkportfelli nurka ja keeras riigivanema portree näoga seina poole. Tõmbas jalga linnapreili peened siidisukad, pani rahvaviiside plate peale ja hakkas peegli ees puusi hööritama. Las mees teeb, mis mees tahab. Meile meeldib metsikult." 
Jääb vaid tõdeda, et mulle meeldib ka.
Üllatuslikult pole selle õlle kirjeldust nende kodulehel.
Proovitud partii: 23046

Tootja infot: Toode puudub kodulehel.

Lehe - Old Sneaky

Nimi: Lehe - Old Sneaky
Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: klaas 0,33L
Alkohol: 16,0%
Algvirde tihedus: Pole antud

Tüüp: Imperial Old ALE Rum BA / Old ALE

Hind: 7,40€ + pant
Eelhäälestus: Võiks arvata, et tegu on mingi tõsise mürsuga. Kangust on kamaluga, ehk on samaväärselt ka maitset. Vaadimõlgutisel võiks ju olla. Ootan pidulikku maitseelamust.
Värvus: Pruunikasmust
EBC: ?
Vaht: Ei õnnestunud teda vahtu meelitada, kuigi pingutasin.
IBU: ?

Aroom: Veidi nina klaasiserva poole viies lööb sõõrmeisse tugev rummile omane magushapukas kõrbenud suhkrusiirupi ja alkoholi aroom, millel on kergelt mandli laadne serv. Aroom lubaks küllaltki magusat jooki. 

Maitse: Oh sa püha püss, on küll magus ja hapukas ja alkoholine. Konsistents on ka paks kui liim. Maitses on esimene iseloomulik toon mingi marja siirup, meenutab kangesti aroonia mahla, aga võib ka olla hoopis mustsõstar. Oma üldiselt maitsepildilt kvalifitseerub see pigem mingiks magusaks napsiks. Aroonia/mustsõstra liköör või midagi sellist. Väga raske jalaga jook, astudes lendab tal jala alt lund kahele poole laiali. Niivõrd magus, et ma olen kindel, et sellega annab tapeeti panna. Alkoholi on ka ikka väga selgelt maitses tunda, aga otseselt ta ei häiri, sest nagu mainitud, võib teha näo, et tarbid hetkel hoopis likööri. Aga üldiselt on maitset ikka täie toruga ja ta on üle võlli magus, kuid õnneks mulle sellised väärakad meeldivad. Põnev napsulaadne õlu.

Kokkuvõte: Mulle tundub, et õlle nimest on üks sõna puudu jäänud, "bastard". Sest taolise lisaliite puhul ma tõlgiksin selle nime "Vana Salakaval Raibe." Karta on, et tegemist on ühesalakavala joogiga. Magus nagu nagu Julia Robertsi naeratus, aga samm on raske nagu kõrgema matemaatika doktoritöö. Ning ma kahtlustan, et kui neid mingi kolm tükki sisse keerutada siis hommikul on ikka väga keeruline olla. Kuid kõigest hoolimata on see "Vana Salakaval" oivaline mekutamis objekt. Selle tugeva alkoholi tundmuse ja magususe tõttu jääks pimetestis tema sugulus õllega vaid aimatavaks. Kergelt libisev, raskejalaga talvenaps. Sobib suurepäraselt sõpradega koos, väikestest klaasikestest proovimiseks.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Partii nr. 889.

Huvitav, miks Lehe paljusid oma pika säilimisajaga BA õllede pudelikorke ei vahata? Kas tõesti vaid majanduslikel kaalutlustel. Müügi perspektiivis lisaks see küll atraktiivsust.
Antud isendi BB on aastal 2027.  

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/oldsneaky/

Põhjala - Cosy Nights

Nimi: Põhjala - Cosy Nights
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 8%
Algvirde tihedus: 24°
Tüüp: Vanilla Porter / Porter
Hind: 2,69€ + pant

Eelhäälestus: Porter on Põhjala tehtud, see peaks ju suht kindlapeale minek olema. Ehk siis ootan mõnusat maitsekat porterit. Üteldakse veel, et tegu on talvise vanilliporteriga.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Et teda vahtu saada tuli ikka veidi meelitada. Siis tekkis kerge pruunikas vahu kihike, aga kadus ta üpris kiiresti.
IBU: 30

Aroom: Aroom on mõnusalt kohvine ja vanilli äärisega. Meeldivalt isuäratav.

Maitse: Ka konsistents on mõnusalt liimjas. Milline maitse magus šokolaadine ja kergelt vanilline. Ma kartsin, et tavalise (mitte imperial) porteri puhul on magusust tagasihoidlikumalt, aga siin on seda ikka üsna tublisti. Täiesti mõnus mekutamise õlu. Juba suus tunned seda magusust, mis keerab siis veidi šokolaadiseks järgneb vanilli triip ja siis keeratakse suhkrut veel peale. Kindlasti leidub palju õllenautlejaid, kes seda õllekest ehk liigagi magusaks peavad, aga mina nende hulka ei kuulu. Üle keskmise magus talvine porter.    

Kokkuvõte: Minu jaoks on taaskord kõik tingimused täidetud. Hea mekutamise õlu. Nagu juba viitasin, siis mõned võivad seda ehk liiga magusaks pidada, aga minu jaoks on tegemist just sellise toreda magustoiduga ja seda alla 10% alkoholisisalduse juures. Kui üldse millegi üle silmi pööritada, siis ühe detaili üle etiketi kujunduses. Pildil on kolm paljast meest radikal kuivavaid trussikuid ootamas ja  keskmine on meie poole anfass. Ning tema jalgevahele on tehtud mingi sota-puta. No ma ei tea, kas ei osatud mingit kunstilist lahendust siis sinna leida või. aga noh, see on tegelikult tühiasi. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Proovitud partii: 454. 

Kujunduse on teinud Fred Kotkas.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/specials.html

Lehe - May The Sunflower Seeds Grow

Nimi: Lehe - May The Sunflower Seeds Grow
Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: plekk 0,33L
Alkohol: 7,0%
Algvirde tihedus: 17,5P
Tüüp: Foreign Stout
Hind: 2,90€ + pant
Eelhäälestus: Praegusel ajal on Ukrainale viitavat õlut kuidagi üllas juua. No ja võiks ju ka loota, et tegemist on ühe mõnusa ja huvitava Stoutiga, ikkagi päevalille seemned. Ootan mõnusat õllekest.
Värvus: Must.
EBC: 64
Vaht: Ilusa pruunika vahumütsi saamiseks tuli teda veidi tagant sundida ja ka siis ei läinud vaht ülekäte. Vajus see vaht aga üpris kiirelt, jääb loota, et see viitab paksule konsistentsile. 
IBU: 30

Aroom: Aroomis on selgelt päevalilleseemneid tunda. Selline kerge halvaa viide on joogil. Veidi on ka päevalilleõli tunnetust.

Maitse: Huuli puutudes võib kohe esimese linnukese kasti ära teha, konsistents on tummine. Ka maitses on üpris tugev halvaa värelus, aga eks meie kandis kipuvad päevalille seemned sageli halvaa koostises olema. Sellelt pinnalt ootaksin isegi magusamat jooki. Sellist vedelat halvaad, aga magusat on selles õlles üpris tagasihoidlikult. tegelikult see polegi väga paha, sest 7% alkoholi sisalduse juures on siin maitset ja rammusust kõvasti.  Maitse on põhiolemuses meeldivalt sametine ja päevalill sobib sellesse kooslusesse väga ilusti, on selgelt olemas, et omapära anda, aga ei muutu tüütavaks. Meeldiv tummine stout.

Kokkuvõte: Lubati päevalilleseemne Stouti ja toodi ka väga soliidselt kohale. Minusugune maiasmokk oleks muidugi nautinud magusamat varianti sellest. Tegelikult ma kujutan ette, et sellest võiks ju mingi imperial variandina  ühe korraliku sõjatapperi saada, mida ma kindlasti ostaksin. Aga ka antud variandis on tegemist igati meeldiva õllega. Maitseküllane ja mõnusalt rohmakas. Millegipärast meenus, kuidas ühe jaanitralli teise päeva hommikul valmistas ühe sõbrantsi isa pohmasalatit, mis oli toorsalat segatud tugevamaitselise päevalille õliga, see pagan sobis sellesse hetkesse nagu rusikas silmaauku. Meeldiv õlleke. Слава Україні!  

Hinne: 5

Huvitav fakt: Partii nr. 773.
Õllenime taustainfo, „Take these seeds and put them in your pockets so at least sunflowers will grow when you all lie down here,“ on Ukraina vanaproua poolt öeldud lause agressorriigi sõdurile, mis on saanud vastupanu üheks sümboliks. Muide päevalill on Ukraina rahvuslill.

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/sunflower/

Humalakoda - Kuuse Willem

Nimi: Humalakoda - Kuuse Willem
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 4,2%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Spurce Tip-Carrot Beer (Kuusevõrse-porgandi õlu) / Undappt: Traditional ALE
Hind: Sõber tõi. Aitäh, Sass!
Eelhäälestus: Kerge kuuseõlu võiks ju meeldiv mekkida. Siia blogisse on sattunud varemalt vaid üks Lehe ja Humalakoja koostöö õlu India Pioneeride Laager,  mis oli väga hea. Ehk siis lootust heaks õlleks on küllaga. Muide mulle nüüd menus, et ma olen seda õllekest kunagi vaadist joonud. Võis olla mõned aastad tagasi Haapsalu Kuursaalis.
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks mõõdukalt, aga see vaht mis tekkis püsib täitsa ilusti.
IBU: ?

Aroom: Aroom on mõrkjashapukalt humalane, veidi võib ju mingit kuuse spetsiifikat ka leida, aga selleks peab hästi otsima. Aga lonksamise soovi tekitab küll.

Maitse: Maitsegi on üldpildis mõrkjas ja tundub alul veidi üheplaaniline, ent järelmaitses kargab välja esmalt kuusk ja seejärel juba mingid õrnad porgandi noodid. Järelmaitse on tervikuna selline vaigune ja jörm. Laias laastus igati joodav õlu, aga kuhugi lemmikute hulka ta küll ei trügi. Aga mõrkjama õlle austajatel tasub seda proovida küll.

Kokkuvõte: Normaalne, selline küllaltki mõrkjas ja vaigune õlleke. Oma nägu on tal kindlalt olemas ja sõltub juba joojast, kas see nägu ka sobib või mitte. Igav ta oma olemuselt ei ole. Ma täpselt ei tea, mida võiks see traditional ALE määratlus tähendada, ilmselt on selles liikumisvabadust piisavalt, seega õlletüübile kohane olemine pole keeruline. Lõplikult ei välista, et kohtun selle õllega veel, aga spetsiaalselt teda otsima ei lähe. Aga kui ta kuskil jälle vaadist jookseb, siis võtan vist küll.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Õlu on valminud koostöös Tallinna Ülikooli ajaloolastega. 
Proovitud partii: 207
Õllele on välja mõeldud tore lugu, mis on ka pudelile trükitud:
"KuuseWillem on noor lõbus hunt, kes januneb uute seikluste järele. Avastav ja teadmishimuline hunt elab Eesti metsas, sügaval kuusetihnikus, kus loodushuvilised on teda aeg-ajalt märganud. Agronoomiharidusega KuuseWillemil on kodus suur juurviljapõld, kus kasvavad mahlakad porgandid. Nendest valmivad kõiksugu hõrgutised ning ka õlu. Ükspäev kukkus valmiva porgandiõlle sisse puu otsast kuusevõrseid. KuuseWillem maitses huvitavat segu ja tormas koheselt pruulikööki uut laari keetma. Sestpeale on kõik hallivatimehele külla juhtunud loodusnautlejad pudelikese kaasa saanud. Head maiku peab jagama! KuuseWillem pärineb baltisaksa suguvõsast ja tänaseni kokkab ta esivanemate retseptiraamatu järgi, mis pärineb aastast 1805.

Tootja infot: https://humalakoda.ee/pruulikoda