Nurme - Atkin Rowanson

Nimi: Nurme - Atkin Rowanson
Päritolu: Läti (Riia)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 10%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Stout
Hind: 5,10€
Eelhäälestus: Nurme õlut pole väga palju varem joonud. Antud Imperial Stout oli ka viimasena poodi alles jäänud ja enam teda ei toodeta. Loodan, et ajahammas pole teda palju purenud ja saan ikkagi õlleelamuse.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Tekkis kerge beežvahumüts ja vajub üpris rahulikult.
IBU: ?

Aroom: Aroom on väga mõnus ja magus. Siin on vaniljet, kohvi ja veidi röstitud linnaseid.

Maitse: Maitse algab üpriski hapukalt ja vajub siis kohviseks. Magusust on maitses tunduvalt vähem kui oli aroomis. Ma eeldan, et aastad on teda õhemaks lihvinud. See hapukus on ikka päris üllatavalt suur, ma siiski eeldan, et see ei tule ajast soojal poe letil. Pigem on see selline Soome kohvi hapukus. Siiski on ka mingil määral magusust huultel sõõmu järel tunda, ent kergelt. Hee hapukus teeb ka kogu maitsepildi kitsamaks. Ent sellegi poolest on tegemist toreda ja omanäolise õllekogemusega.

 
Kokkuvõte: Peab nentima, et antud Imperial Stout ei astunud mulle raske ja suhkrust kleepuva saapaga näkku. Pigem oli see soome kohvist läbikäinud jooksuking. Oleks tahtnud seda õlut värskena proovida, ehk oleks olnud tummisem, ent tore kogemus ikka. Kahju, et seda enam ei toodeta.

Hinne: 4+

 
Huvitav fakt: Mingil hetkel lugesin uudist kuidas mingi avalikuelutegelane hakkas mingi pruulikojaga kohut käima, sest nimi viitas tema nimele. Äkki see on üks põhjustes, miks seda õlut enam ei toodeta.

Õlle pruulimisel on lisatud pihlakaid ja kõrvitsat.
Antud õllel oli ka BB juba paar aastat möödas.


Tootja infot: Nende koduleht on väga infovaene ja õllede kohta infot ei evi.

Põhjala - Tiramisu Bänger

Nimi: Põhjala - Tiramisu Bänger
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 12,5%
Algvirde tihedus: 30.3°
Tüüp: Imperial Stout
Hind: 2,99€ + pant
Eelhäälestus: Põhjala bängerid on alati head ja Cocobänger suisa üks mu lemmikuid. Nimi juba lubab magustoitu. Mis siis muud kui see magustoit vastu võtta.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Ilusat pruuni vahtu tekkis ligi pool klaasi ja vajub see üllatavalt rahulikult.
IBU: 40

Aroom: Ohohoo, see aroom on mõnus. Magus, šokolaadine ja veidi mõrkjas. Käivitab süljenäärmed. 

Maitse: Esimene sõõm ja... Jah, see on magustoit. Algab maitse magusmõrkjalt ja vaniljeselt, siis  vajub kohviseks, ent sellesse kohvi on keegi sortsu kanget rummi valanud, see rumm ei anna endast märku küll maitsega, aga sooja alkoholi palanguga. Õlu, mida on võimatu lonksata lahtiste silmadega. Võtad sõõmukese naudid maitsete karuselli neelatad ja siis lihtsalt istud ja naudid, nagu mingi laksu all tüüp. Selline on üks õige Imperial Stout, suur, magus, raske ja mahedalt alkoholine. Täiuslik magustoit.

Kokkuvõte: Mis ma siin ikka oskan kosta, lihtsalt vägev! Õlu mida tuleb nautida vaikuses ja rahus, sest sa lihtsalt tahad põgeneda kogu ümbritseva eest nii, et jäävad eksisteerima vaid sina ja see õlu. Kõik muu tundub sellel hetkel ebaoluline. See on taas üks Imperial Stout, mis on minu kaardil ideaalile väga lähedal. Ma vist kunagi olen teda proovinud ka vanemas variandis, aga siis ta oli mõned nurgad kaotanud, ent vähem kui aasta vanusena on ta oivaline. Võta endale see hetk, võta endale see õlu ja lihtsalt naudi. Selle õlle ainus viga on see, et järgmiseks õlleks ei oska midagi (muud) tahta.

Hinne: 5++

Huvitav fakt: Minu poolt proovitud õlledest, millel on bänger nimes oli see viies kui ma ei arvesta Cocobängeri BA versiooni. 
Proovitud partii: 857. BB on antud 28. aastani, aga soovitan tarbida võimalikult värskelt.
PS! Ma vist pole vahepeal kiitnud Põhjala värskendatud veebilehte. See on väga informatiivne ja hea!

Tootja infot: https://www.pohjalabeer.com/et/beer/tiramisu-b%C3%A4nger

Põhjala - Cellar Series - Cocobänger BA

Nimi: Põhjala - Cellar Series - Cocobänger BA

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 13,0%
Algvirde tihedus: 31°
Tüüp: Barrel Aged Imperial Stout with Coffee and Coconut / Imperial Stout
Hind: Sain kunagi ammu soodsalt.
Eelhäälestus: Põhjala ja Cellar Series ei vaja ilmselt pikemat tutvustamist. Samas tavaline Cocobänger on üks minu põhilisi Impstoute, mida ma ikka aeg-ajalt ostan. Kindlasti ka üks lemmikutest. Ning kui see veel on tehtud vaadihoidisena, no siin ei tohiks eksimise võimalust olla. Ootan kuninglikku magustoitu.
Värvus: Must.
Vaht: Proovisin, mis ma proovisin, ega ta vahtu ei kipu minema.
IBU: 35

Aroom: Aroom on selgelt kohvine ja suhkrusiirupine, siis luurab seal taga kookos ja kõige tipus jookseb viski terav liin. Suu valgub vett täis.

Maitse: Esimene tundmus kui puudutab huuli, bituumen. Niivõrd paksu konsistentsiga. Maitse kerib lahti kõigepealt kohvi, mis on ohtra suhkruga ja seejärel tuleb kohe viski keerutus järgi, terav, soe ja alkoholine. Ilmselt vist aeg on kookose olemasolu maitses maha keeranud (BB oli 2023 juuni), veidi teda küll on aga tavapärasega võrreldes pea olematult. Mõjub nagu üks suur ja paks lambanahkne kasukas, mis vajub sulle peale ja sina vajud ta alla, on raske ent mõnus ja soe. Seda kisselli peaks nautima pisikese teelusikaga ja mitmekesi. Ehk siis kuigi on ta oma eeldatavast algmaitsest ühtteist kaotanud on ta endiselt kuninglik magustoit.   

Kokkuvõte: Iga aastaga saab aina selgemaks, et isegi kui õlu on tehtud säilitamiseks, siis mingil hetkel hakkab ta oma nüansse kaotama. Ilmselt väga nurklikud viljaveinid muutuvad ajas veidi mõnusamalt ümaraks. Kui sa aga oled teravate elamust otsingul, siis tuleb tarbida õlled varakult. Antud õlu on endiselt suurepärane, aga ma kardan, et varem oli ta veel võimsam. Lihtsalt oli jäänud liiga kauaks kappi õiget hetke ootama. No ja keldris peaks ka vähemalt üks veel olema. Ent kokkuvõtlikult on ta nagu üks Imperial Stout peab olema, ent ma eeldan, et ta on veidi kaotanud oma kookose nägu. Nauding on ta sellegipoolest endiselt.

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Seisnud on ta ameerika rukkiviski vaatides.
Vaha oli jõudnud korgi ümber juba pudenevaks muutuda.
Huvitaval kombel oli sellel pudelil õnneks BB ja muu info säilinud. BB on 15.06.2023, ehk siis minu 42. sünnipäeval oleks olnud tagumine aeg ta avada.
Proovitud partii No: 165.

Enam teda ei toodeta. Kas ma olen juba Põhjala uut kodulehte kiitnud? Ilmselt olen, aga teen seda veel. Ka see õlu, mis on tootmisest maas on nende kodulehel leitav. Kummardus!

Tootja infot: https://www.pohjalabeer.com/et/beer/cocob%C3%A4nger-ba

Põhjala - Banoffe Bänger

Nimi: Põhjala - Banoffe Bänger
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 12,5%
Algvirde tihedus: Pole teada
Tüüp: Imperial Stout
Hind: 5,20€ + pant
Eelhäälestus: Põhjala Bängerid on alati olnud bängerid. Minu lemmik neist on Cocobänger, mida olen aja jooksul ära joonud mitu kasti. Mis siis muud kui loota järjekordset bängerit!
Värvus: Must.
Vaht: Vahtu ei tekkinud. Ilmselt paks kui öö.
IBU: 30

Aroom: Aroom on hõljub kohale esmalt läbi küllaltki tugeva alkoholi siis tuleb sinna suhkrusiirup, kohv ja lõpuks ka mingi huvitav suitsune turba joon. Maitsemeeli käivitab see tugevalt.

Maitse: Huuled puutusid vastu seda ollust ja korraks käis peast läbi "tapeediliim", seda siis konsistentsi poolest. Oh jah, taaskord täielik magustoit. No kui sa teed koogist inspireeritud õlle, siis mida ikka oodata. Magus jahe vedelkaramell, kohv, vaniljesuhkur... Kangastub mõne peene Tartu kohviku koogikeste lett, mille taga on mesimagusa naeratusega kaunis kohvikupreili, sa tajud, et kõik su ümber on selge patt ja sa sukeldud rõõmuga pattu. Minu vaimusilmas on maitses antud kook palju pruunikam kui tegelik banoffe ja nüüd jõuavad minuni ka koogis olevad banaanid. Taaskord selline õlu, et võtad sõõmu, suled silmad ja lased neil maitsetel ennast rändama viia. Meisterlik magustoit. 

Kokkuvõte: Järjekordne Bänger, mis on bänger. Võimsalt kolossaalne magustoit, mis kannab suu kaasa, ja paneb mõneks hetkeks unustama maailma su ümber. Oled ainult sina ja see maitse, mis on nagu madu paradiisiaias, kes soovib su patuteele viia. Oivaline magustoit, mille olemust on raske sõnades edasi anda, seda peab proovima. 

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Parim enne oli kuu aega tagasi, aga ma ei usu neid.
Proovitud partii No:4X8 (Keskmine number on hävinenud.)
Kahjuks on Põhjala kodulehe uuendamisega kadunud sealt ka nende õllede ajalugu, ehk õlled, mida enam ei toodeta. Väga kahetsusväärne lugu, eriti just hoidiste puhul. Kui inimesed otsivad keldrist välja mõne vanuri ja mõtlevad veidi talle kõrvale lugeda, siis enam ei õnnestu. Loodan, et see viga kunagi parandatakse.

Tootja infot: Kahjuks koduleht enam ei kuva tootmisest maas olevaid õllesid, ehk ajalugu. 

Põhjala - Cellar Series - Strudel Stout

Nimi: Põhjala - Cellar Series - Strudel Stout
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 11,5%
Algvirde tihedus: 29,3°
Tüüp: Barrel Aged Imperial Stout with Apple and Cinnamon / Imperial Stout
Hind: Ostsin nii ammu, et tšekk on kaotsi läinud.
Eelhäälestus: Põhjala ja Cellar Series ei vaja ilmselt pikemat tutvustamist. Kui õlle nimi on Strudel Stout, no mis seal siis ikka oodata on, eks ikka vedelat magustoitu.
Värvus: Must.
Vaht: Tekkis Kerge vahukiht, aga vajus kiirelt, aga ega magustoit peagi vahutama.
IBU: 30

Aroom: Aroomis hüppab esimesena ninna konjak ja siis järgneb see meelas patuorg.  Põhiliselt on tunda massilist suhkrusiirupit ja siis veidi tumedat šokolaadi. Huvitaval kombel kaneel ja õunad endast eriti aroomis märku ei anna, aga kui pingsalt otsida, siis leiab kaneeli üles. 

Maitse: Ka maitses on esimene mõte, et alkoholine. Konsistents on mõnusalt paks. Pagan, mulle tundub, et ta on hetkel veel natukene külm, sest nüansse tundub vähe olema. See mõnus paks ja magus üldolemus on olemas, aga õuna ja kaneeli napib. Samas mõtlen, et peaks messingust pudeliavaja välja vahetama, käed lõhnavad vaskselt. No ega see soojenemine pole teda ka seni palju päästnud. Endiselt domineerib  maitses ja kogu meeleolus alkohol ja seda tugevalt konjakise tundega. No siin on veidi karamellitud suhkrut, aga õun seal sees jääb kadunuks ja kaneeli ka nagu on aga seda pole puistatud nagu vanaema oma õunakoogile, vaid veidi koonerdades. Magustoit ta on ja äärmisel juhul isegi struudel, aga anonüümseks jääda sooviva õunaga. Ent naudingut ei kärbita, taaskord üks mõnus talvine mekutamise õlu. 

Kokkuvõte: Igaks juhuks vaatasin üle BB kuupäevani on veel ligi aasta. Mõnus rahulik metsikult magus ja pööraselt mõnus ta ju on, aga maitseteravikke lootsin rohkem leida. Ning nagu juba mainisin, siis üllatavalt selgelt kerkib maitses esile alkohol. Mina teda reeglina väga teravalt ei taju. Muus osas on ta ikkagi kindlapeale minek. Sellised õlled on ainukesed asjad, mis panevad veidi talve ootama. Siis saab jälgida lume aeglast langemist ja tajuda kuidas see õlu sulle sama aeglaselt ja meeldivalt peale vajub. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Konjaki vaatide päritolu ei täpsustata, küll aga uhkustatakse, et olid XO konjaki vaadid. 

Vaha oli jõudnud korgi ümber juba veidi pudenevaks muutuda.

Huvitaval kombel oli sellel pudelil õnneks BB ja muu info säilinud. BB on 04.10.2026.
Proovitud partii No: 452.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/cellar-series.html

Lehe / Nöösker - Ööloom Mezcal BA

Nimi: Lehe / Nöösker - Ööloom Mezcal BA

Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: klaas 0,33L
Alkohol: 12,0%
Algvirde tihedus: 27,7P
Tüüp: Mezcal Barrel Aged Imperial Stout Braggot
Hind: 5,53€ (pant hinnas).
Eelhäälestus: Olen varemalt proovinud sisuliselt sama õlut, mille ainuke vahe oli selles, et eelmine oli käinud kogemusi omandamas burbooni vaadis (Ööloom Bourbon BA) ja see on Mezcali omas. Kuid õlle partii on iseenesest sama. Eelmine oli meeldiv, aga jäi veidi kõhnaks, vähemasti minu ootustele ta ei vastanud, oht on sellega sama, lihtsalt on lootust, et vaadi nüanss on teine. Ootan mõnusalt joodavat õlut. 

Värvus: Must

EBC: ?
Vaht: Väga ilus beežikas ja madal vahumüts tekkis, ent vajus küllaltki kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Valades jõudsid ninna mezcali alkohoolsed noodid. Üle klaasiserva on taaskord see aroom isuäratav, siin on kerget kohvi, mandleid ja veidike alkoholi. 

Maitse: Mul on tunne, et mingi ime läbi on selle looma kere veidikene matsakam, kui burbooni vaadis olnu oma. Maitsegi on suurema kiirusega rünnakule asuv. Algab kergelt suhkruse kohviga, millel on õhuke mesine pael ümber, siis kerkivad esile mõningad mõrkjad noodid ja mõningane vürtsikus ja siis valgub suhu alkoholi tunne ja see on päris jõuline. Pärast esimest lonksu läks kõri soojaks, nagu oleks teinud väikese napsaka, mitte rüübanud õllesõõmu. Mõnikord ei tekita isegi kangemad õlled sellist tunnet. Aga üldpilt on tegelikult väga meeldiv. Ning kuigi on sama partii õlu, siis mõjub palju tummisemana kui burbooni vaadis olnu. Meeldiv ja maitseküllane braggot. 

Kokkuvõte: Tegelikult ma olen ikkagi hämmingus, kuidas saab olla et väidetavalt ühest partiist pärit õlled, mis on vaadis aega teeninud mõjuvada nii erinevalt ja ma ei räägi siin maitse nüanssidest, vaid ka konsistentsist ja terviklikust mõjust. Igatahes nii see on. Eriti kui veel silmas pidada, et aeg võiks mängida ju esimesena proovitud õlle kasuks. Tuleb lihtsalt tõdeda, et õlu on müsteerium, aga antud õlu on meeldiv müsteerium. Vaikselt mõtlen, et peaks veel mõne soetama. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Braggot on siis selline segu stiil, kus õlu kohtub mõduga (meeõllega).
Partii number: 810
Õlleke on valminud koostöös Nöösker pruulikojaga, mis on keskendunud meeõlle valmistamisele.

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/%C3%B6%C3%B6loom/

Tuletorn / Tuju - Fudge Fandango: Tar Tango

Nimi: Tuletorn / Tuju - Fudge Fandango: Tar Tango
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 13,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Pastry Stout
Hind: Pruulikoda andis. Aitäh!
Eelhäälestus: Järjekordne blogikülaline Tuletorn pruulikojalt ja sedakorda on  tegu nn. collabrew, ehk koostööõllega. Õlu on siis koos Soome Tuju pruulikojaga tehtud ja muuhulgas sisaldab Soome tõrva maitset, lisaks veel vaarikaid ja Madagaskari vaniljet. No kõlab igal juhul huvitavalt. Ootan põnevat ja magusat õlleelamust. 
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: No üritasin teda vahtu meelitada, aga tema ei läinud. Ilmselt väga tihke konsistentsiga. 
IBU: ?

Aroom: Valades hüppas ninna vaarika noote ja meelde tuli kunagine Kalevi Vaarikanäts. Üle klaasiserva on see kompott, aga hoopis põnevam. Vaarikat on küll, ent reaalselt on ka tõrv seal aroomis olemas, meenuvad kohe tõrvatud puusuusad ja tõrvatud aiavärav maal. Lisaks on siin veel magusaid komme, vaniljet ja isegi apelsine. No see hull segu teeb küll väga ootusärevaks.  

Maitse: Esimene sõõm, või isegi amps, sest konsistents on niivõrd tihke. Kõigepealt on veidi plastmassised vaarikad ja siis päris jõuline vanilje laine, aga seal vahepeal keerleb jahutatud sulatõrv. Päriselt, need esimesed sõõmud võtavad mõtlikuks, aga seda kõige paremas mõttes. Lihtsalt lonksad ja siis "kuulad" neid maitseid. Magusust on selles õlles jõuliselt ja ka mingit vürtsikust. See tunnetus, kuidas antud õlleke sinusse vajub mõjub oma liikumise stiililt ennast kohapeal ümber pööravat väga suurt kaubalaeva. Sa tajud, et ta liigub, aga see on väga aeglane, ent võimas liikumine. Mõtlen, et ilmselt see tõrv muudab need vaarikad natuke keemilisteks. Samas on purgil kirjas, et kasutatud on looduslikke ekstrakte, seega ekstrakti taga võib ka asi olla. Igatahes on tegemist suurte saabastega raskelt astuva õllega. Raskelt magus ja vaarikane, ning kergelt tõrvane magustoit.

Kokkuvõte: Kui sa loed koostisest, õigemini juba nimest, sõna tõrv, siis ootadki midagi massiivset ja venivat. Ning seda ta on, ta vastab eksimusteta stiilile Imperial Pastry Stout. Ainukeseks miinuspoole kriipsukeseks jääb see, et need vaarikad mõjuvad veidi keemiliselt, aga ülejäänu on lihtsalt üks kolossaalselt suur magustoit. Varemalt seostus mulle õlle ja tõrva sümbioosiga Anderson's - Tõrv sai teoks, mis minu maitse jaoks oleks võinud magusam olla, ent sellele vaatamata oli igati meeldiv õlu. Antud õlle puhul nüüd magususe puuduse üle küll kurta ei saa, pigem lööb ta suhkru seieri punasesse ja seda isegi minu jaoks. Ent mõnusas seltskonnas mekutamiseks on ilmselt üks selline õlu ideaalne. Raskejalgne (ent siiski mitte rasedatele) magustoit. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Kuna pruulikoda on väike siis on väiksed ka partiid.
Pruulikoda Tuju, kellega see õlu koos on tehtud, asub Soomes Lappenranta linnas.
Fudge on muide selline kommilaadne toode, mida valmistatakse suhkrust, piimast ja võist. 
Huvitaval kombel on nende kodulehel sellel õllel ka eesti keelsel versioonil ainult inglise keelne tekst.
Proovitud partii: A029

Tootja infot: https://tuletorn.beer/et/products/fudge-fandango-tar-tango-tuju-collaboration

Brewdog - Paradox Heaven Hill

Nimi: Brewdog - Paradox Heaven Hill

Päritolu: Šotimaa (Ellon)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 15,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Barrel Aged Imperial Stout
Hind: Sain hea hinnaga komplektis. 
Eelhäälestus: Varem olen Brewdogi karpi toitud õlledest proovinud õlut Dog C, mis oli suurepärane. Ma eeldan, et antud õlleke läheb kuhugi sarnasesse kanti. Ootan maiustust.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Isegi 30 sentimeetri kõrguselt valades ei tekkinud kübekestki vahtu.
IBU: 70 (Untappd)

Aroom: Valades lõi juba sõõrmed tugevalt alkoholi, milles võis ära tunda burbooni, täis. Üle klaasiserva, on alkoholi tunduvalt vähem ja seal on hoopis vanilje ja šokolaad. Lõhnab küll magustoiduselt. Ja tekitab ootusi.

Maitse: Maitse on küllaltki mahe, ma eeldan, et siin on ka natuke sellega pistmist, et parim enne oli tal aasta tagasi. Ehk siis nurgad on ümaraks vajunud. Ent hetkel on ta selline sametine, endiselt küllaltki magus ja julgelt vaniljene. Burbooni puudet võib ka kergelt aimata, ent mitte väga tugevalt. Maitsel on ka sees mingi triip, mis mõjub veidi kohatuna, see on nagu mingi asi maitseaine kapist, mis on seal liiga kaua seisnud. Või siis nõukaaegne huulepulk. Muide ta korraks ilmub väga selgelt ja kohe kaob. See on nagu möödaminnes tehtud suudlus, elatunud daamilt. Proovi, mis sa proovid, aga sõrme ei suuda peale panna, mis see täpselt on. Aga kõigest hoolimata on tegemist endiselt väga väärika joogiga. Selles on suursugusust ja elegantsi. Ja muidugi tuntavalt palju alkoholi. Kuid kokkuvõtvalt peab tõdema, et see on üks vägev jook, ma eeldan, et üle 10 aasta vana ja endiselt väärikas.   

Kokkuvõte: Punkt üks, ma tean et on äge hoida õlut pikalt keldris ja oodata õiget hetke, aga enamjaolt ta ikkagi hakkab oma nägu kaotama. Seega hoiustage, aga pidage piiri. Üldiselt on sellised õlled suurepärased ka peale seda kui on suure osa oma näost kaotanud. Ka antud õlu on endiselt suurepärane, lihtsalt, ma mõtlen, et kui oleks temaga kohtunud värskena, oleksin ilmselt täielikult sillas olnud. Igatahes on see hea õlleke ja kui teil on ta kuskil riiulil aega parajaks tegemas, siis nüüd on ilmselt see tagumine aeg. Nautige elu kuni teda on!

Hinne: 5

Huvitav fakt: Ma eeldan,  et ta on pruulitud 2014 ja parim enne oli 2024. Partii number on: 079. Ma ei leidnud selle õlle kohta Brewdogi lehelt absoluutselt mingit infot , ei retsepti, ega ka midagi muud. 

Pudelil ja karbil on väga toredad tekstid. 

Tootja infot: Ei suutnud leida ühtegi viidet.

PS! Eile lahkus üks väga äge inimene Kairi Kaia Truusa, tema oli õllebaari Koht perenaine. Tal on minu arust palju teeneid Eesti õllekultuuri arendamises. Minu sügav kummardus sinu ees, Kairi Kaia!

Tuletorn / Moersleutel - Kirju Koer

Nimi: Tuletorn / Moersleutel - Kirju Koer

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 11,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Pastry Stout
Hind: Pruulikoda andis. Aitäh!
Eelhäälestus: Teine blogikülaline Tuletorn pruulikojalt ja sedakorda nn. collabrew, ehk koostööõlu. Mäletan kui lastesaates "Kõige Suurem Sõber" anti selle koogi retsept ja seejärel sai Kirjust Koerast sage hitt sünnipäevadel. Nüüd on ta tulnud meie juurde Imperial Stoutina, ootan vägevat magustoidu elamust, sest ImpStoutid ju mulle meeldivad..
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Ta lihtsalt venis purgist välja seega vahtu ei tekkinud.
IBU: ?

Aroom: Juba valamisel hüppas ninna mõnusaid koogiseid noote. Üle klaasiserva... Ah sa vana kurat!! Ongi kirjukoer, kakao, apelsini sukaad, marmelaad  ja küpsised Kõik on olemas! Pisar kipub silma ja suu läheb vett täis, ning maitsemeeled valmistuvad hüppeks.

Maitse: Oo milline mõnusalt paks konsistents! Maitse algab magusalt marmelaadiselt, oleks nagu apelsin ja sinna libiseb juurde mõnus kakao ääris, ning lõppu on riputatud ka veidi purustatud maapähkleid. OIVALINE! Nagu oleks Kirju Koer ära mikserdatud veidi siirupit ja rummi lisatud ja siis purki pandud. Vähe sellest, et ta maitsev on, ta on ka väga nostalgiline. Võtad sõõmu, suled silmad ja lased maitsetel ennast tagasi lapsepõlvemaadele viia. Isegi mina võin tunnistada, et ta on magus kui kurat, aga mina vaid noogutan selle peale rahulolevalt. Kordan, OIVALINE!

Kokkuvõte: No ega.. No mis ma... No kuidas...  Ühesõnaga see on nii vägev elamus, et seda ei saa ühe sõnaga kirjeldada. Lubatakse kooki vedelal kujul, muide kooki mis on pigem kuivema struktuuriga ja tehaksegi ära. See meenutab päriselt kooki nimega Kirju Koer ma isegi lähen nii kaugele ja väidan, et see on maitselt lähemal, kui samanimelised Kalevi kommid. Juba aroom on üksühele, no pluss natuke alkoholi. Seda lihtsalt peab proovima!

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Kuna pruulikoda on väike siis on väiksed ka partiid. 

Purgil on tähis, "Parimad Eesti Joogid 2024 Võitja". (Ma ei imesta)
Pruulikoda Moersleutel, kellega see õlu koos on tehtud, asub Hollandis Alkmaari linnas.

Huvitaval kombel on nende kodulehel sellel õllel ka eesti keelsel versioonil ainult inglise keelne tekst.

Proovitud partii: A016

Tootja infot: https://tuletorn.beer/et/products/kirju-koer-moersleutel-collaboration

Põhjala - Cellar Series - Disko

Nimi: Põhjala - Cellar Series - Disko
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 12,5%
Algvirde tihedus: 30,8°
Tüüp: BA Imperial Stout
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Martti!
Eelhäälestus: Seni pole veel kohanud Cellar Series sarja õlut, mis on pannud veidikenegi nina krimpsutama. Puhas maitseelamuste rivistus. Ehk siis ootan järjekordset elamust.
Värvus: Must.
Vaht: Veidi üritasin teda vahtu ajada, aga see oli üpris lootusetu. Eeldatavasti paks jook.
IBU: 30

Aroom: No aroom on külluslik. Suhkrusiirupid, kohvi, viskit ja šokolaadi. Maitsemeeled seavad end stardiasendisse. 

Maitse: Esimene tundmus, oo kui paks neste.  No ja see maitse šokolaadikook ploomimoosiga, mis on puistatus üle vanilje suhkruga ja biskviidi osa on immutatud viskis. Lihtsalt kuninglik. Nii suure kehaga, et lähedalt vaadates ääred ei paista. Langeb su peale nagu katusetäis sulalund vanalinna maja katuselt. Aga ta ei tee haiget, ta teeb mõnusa olemise. Üks neist kordadest, kus ei teki küsimust, et oli ta ikka vaadis või. Viski on sellele maitsele sellise mõnusa hame selga visanud, õhuline, aga konkreetne. See õlleke on lihtsalt kuninglik magustoit. Oivaline!!! 

Kokkuvõte: Taaskord Cellar Series kaitses nö. oma vapi au. Ehk siis ootuspäraselt on tegemist oivalise joogiga. Oma maitset, massi, magusust ja vaatki on oma selge templi kogu kremplile vajutanud. Toodetud on ta 2023, aga hetkel tundub, et säilimisruumi on küllaga. Sest ma eeldan, et hetkel pole ükski maitsenurk veel maha vanunud. Igatahes soovitan hankida ja proovida. Muidugi eeldusel, et teile magusad ja massiivsed Imperial Stoutid meeldivad.  

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Enda viski kogemuse on see jook omandanud Prantsusmaalt pärit viski vaatides.
Proovitud partii No: 591.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/cellar-series.html

Sori Brewing - Shadow Game VIII

Nimi: Sori Brewing - Shadow Game VIII
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 13,8%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Stout / Barrel Aged
Hind: 3€ (Laomüük)
Eelhäälestus: See on mul Shadow Game seeria õlledest kolmas proov, eelmised olid Shadow Game IV ja Shadow Game V. Talle on antud nime all lisa infoks, "Estonian Apples & Bison Grass Aged in Heaven Hill Bourbon barrel" no siin peaks taas olema ainult üks küsimus. Kui palju ma selle nautimise ajal mõmisen? Ehk siis ootan vägevat õlleelamust. Sisuliselt õlle katarsist.
Värvus: Must (aga üllatavalt läbipaistev.)
EBC: ?
Vaht: See õlu nüüd küll vahtu ei tahtnud minna. Veidi küll sundisin, aga ei midagi.
IBU: ?

Aroom: Valamise ajal kandus ninna veidi sellist õuna tunnet. Üle klaasi serva tundub see lihtsalt kuninglik magustoit. Jõuliselt magus, üpriski alkoholine ja mingi mõnusa uinutava karamellisiirupi nuiaga. Kuskil seal hulgas võib tajuda ka burbooni noote. Maitsemeeled lähevad stardipakule. 

Maitse: Jahaa! Konsistents on üllatavalt paks, kuigi värvus tekitas kahtlusi. Aga see maitse! Algab selle massiivse karamellisiirupiga, aga seejärel lööb maitse suus lahti nagu öökuninganna õis, ning seatt tuleb välja mõnus õunakook, kus on parajalt õunu, ohtralt kaneeli ning vaniljet ja kogu see ilu on valatud üle kergelt kakaod sisaldava vedela suhkruklasuuriga. Ning koogutüki kõrvale ilmub järelmaitses kerge tee burbooniga. Iga sõõmuga meenub üks Tartu kohviku koogi lett, mis asub Vabaduse puiestee ääres kaarsilla lähedal. Ma nüüd mõneks hetkes katkestan kirjutamise ja naudin seda jumalate jooki. 
No mis siin ikka kosta, oma kategoorias täielik tšempion. MAGUSTOIT! 

Kokkuvõte: Shadow Game :3 mina :3. Ehk siis mõlemad proovitud SG õlled on olnud täielikud sooritused ja mina sain punktid selle eest, et ma sain neid juues naudingu. Joon siin veel seda, nii palju kui teda klaasis alles on ja mõtlen, et «Oh ilus hetk, oh viibi veel!». Eha siin polegi midagi pikalt pläriseda, tuleb lihtsalt tõdeda, et täiuse lähedane õllesooritus, või suisa täiuslik. Ma täiusliku vekslit ei tahaks välja käia, sest siis võiks ju blogimise lõpetada. Üldiselt ma väldin asjadele panemast epiteeti "kõige", see on liiga lõplik ja lühinägelik ja täiuslik oleks ju kõige parem. Igatahes, kui teil veel varudes on siis nautige, poodide laoseisu ei oska kommenteerida. 

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Proovitud partii: 485H.

Antud õlu on varjus olnud aastakese Heaven Hill burbooni vaadis.
Kasutatud on piisonirohtu, mis kasvab Põhja-Ameerikas.
Kahjuks oli see minu varamu viimane Shadow Game, vahepealsed mängud jäid seega vahele.
Nende koduleht ei räägi kahjuks õlledest midagi. Ka e-poodi neil hetkel ei ole.

Tootja infot: Koduleht õllede kohta infot ei evi.

Lehe - Singularity

Nimi: Lehe - Singularity
Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: klaas 0,33L
Alkohol: 18,0%
Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Imperial Stout Barrel Aged
Hind: 6,44€ + pant
Eelhäälestus: Need Lehe väga kanged õlled kipuvad kokkuvõtteks ikkagi ka maitsvad olema. No ja vaadis aega veetnud Imperial Stout peaks olema ju kindlapeale minek. Ootan maiustust.
Värvus: Must.
EBC: ?
Vaht: Üritasin vahtu meelitada, aga ta väga ei tahtnud. Korra tekkis vahtu ja kadus kohe kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Juba valamise ajal lõi sõõrmed jõulist alkoholi hõngu täis. Nüüdki veidi eemal klaasis olles levib seda. Üle klaasiserva on see aroom massiivne. Magus, suhkrusiirupine, kergelt viskine ja päris tugevalt alkohoolne. Tekitab korraga huvi ning hirmu.

Maitse: Oh sa vana kalur! Kui kuradi paks konsistents, nagu siirupit jooks. Paks rammus ja õline. Algab maitse sellise raju magusa kohv ja suhkur pooleks tundega, kus lisaks on mingi terav hapukas nurk ka juures. See kohvisiirupimaitse komplekt hajub ja taustalt tuleb vastu tugev alkoholi tunnelm. Millel tekivad lõpufaasis ka kerged viski kõrvad. Meile pole teada antud, mis vaadis ta kogemusi omandamas käis, aga ma arvaks, et viski. Ehk siis sellel õllel on keha nagu Saturn, magusust, nagu kommivabrikus ja alkoholi nagu korralikus pulmas. Ma ütleks, et see on ülevõlli, aga samas ta nagu on nii kastist väljas, et võlliga kokkupuute punktid puuduvad. Hullumeelne, aga oma hulluses pagana põnev. Ma ei välista lõpuni, et see eliksiir võib kõiki haiguseid ravida. 

Kokkuvõte: Õllele on antud väga pretensioonikas nimi ja ma kaldun arvama, et see on ka ära täidetud. Stiili kohapealt on antud et Imperial Stout ma ütleksin, et see stiil on siin astmes kaks, ehk ruudus. See on hullunud vägevus. Ma ei oska seda kuidagi adekvaatselt kirjeldada, aga kindlasti tasub seda proovida. Iga lonksu järel tabad end mõttelt, et äkki sa jood mingi ülisalajase labori salajase katse produkti. Ega noh lõpuks tuleb tõdeda, et seda on raske kirjeldada, aga ilus tunnetada.  

Hinne: 5+

Huvitav fakt:  Meile polegi üteldud, mis vaadis see õlu on kogemusi kogunud.

Singulaarsus on füüsikaline hüpotees, mis tähendab punkti, kus aine tihedus on lõpmatult suur.

Pudelil on lõiguke Piibli uuest testamendist, Johannese ilmutusest: 

“It is done. I am Alpha and Omega, the beginning and the end. I will give unto him that is athirst of the fountain of the water of life freely.”

Revelation 21:6"

Proovitud partii: 619


Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/singularity/

Sori Brewing - Shadow Game V

Nimi: Sori Brewing - Shadow Game V

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 13,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Stout / Barrel Aged
Hind: 3€ (Laomüük)
Eelhäälestus: See on mul Shadow Game seeria õlledest teine proov, eelmine oli Shadow Game IV. Tal on antud nime all lisa infoks, "Almond & Holmen Coffee Aged in Heaven Hill Bourbon barrel" no siin peaks taas olema ainult üks küsimus. Kui palju ma selle nautimise ajal mõmisen? Ehk siis ootan vägevat õlleelamust.

Värvus: Must 
EBC: ?
Vaht: See õlu nüüd küll vahtu ei tahtnud minna. No mis siis ikka. 
IBU: ?

Aroom: Üle klaasiserva voogab sellist mõnusat paksu Imperial Stouti aroomi. Mandleid, kohvi ja vaniljet. Paneb suu valmis haaramiseks.  

Maitse: Ohoo, maitse jookseb peale üpris terava ja kergelt hapuka ja alkoholise tundega, mille teiselainena jookseb peale müürina liikuv magusus koos koorma täie mandlitega. Jooks nagu vedelat marsipani, mida on segatud kohviga ja lisatud ka mõned piisad viskit. Ma julgen väita, et selles õlles on see burbooni vaat vajutanud oma selge pitseri. Lihtsalt oivaline magustoit, juues on pidevalt silmad suletud. Ma kujutan ette, et nii mõnedki võivad ütelda selle õlle kohta, et ta on liiga magus vms. Ma tõesti tunnistan, et ta on magus, aga nende maitsete kompotti sobib see raju magusus ideaalselt. Tegemist on ikkagi vedela maitsestatud martsipaniga. Meenub see ilus aeg kui Kalevi kommipoodides hakati müüma nn. kaalu martsipani. Ehk siis robustset pätsi, mis pole kujukeseks voolitud. neid olen ikka palju ära söönud. Imperial Stout, mis on vedel martsipan. Kuninglik magustoit. 

Kokkuvõte: Shadow Game :2 mina :2. Ehk siis mõlemad proovitud SG õlled on olnud täielikud sooritused ja mina sain punktid selle eest, et ma sain neid juues naudingu. Ma siin hakkasin vahepeal kartma, et ma olen liiga pirtsakaks läinud, et õlled ei tekita minus, ena seda Wow efekti. Aga asi polnud siiski minus. See on rajult magu õlu, aga ka väga mandline, mis teeb temast sisuliselt vedela martsipani. Mõnede või isegi paljude jaoks võib ta olla liiga magus, aga ma eeldan, et martsipanist lugupidavad inimesed oskavad ka seda õlut nautida. Alkoholi tundmuski on siin selgelt olemas, aga ka see sobib siia. Oivaline maiuspala.  

 
Hinne: 5+ 

Huvitav fakt: Proovitud partii: 485E.

Antud õlu on varjus olnud aastakese Heaven Hill burbooni vaadis.

Kasutatud on ka Põhja-Itaaliast pärit Holmen röstikoja Habit espresso kohviube.
Loodan, et mul on kastis veel mõni Shadow Game versioon. 

Nende koduleht ei räägi kahjuks õlledest midagi. Ka e-poodi neil hetkel ei ole.

Tootja infot: Koduleht õllede kohta infot ei evi.

Seven Island Brewery - Pastry Series - Gimme Smores

Nimi: Seven Island Brewery - Pastry Series - Gimme Smores

Päritolu: Eesti (Tallinn) / Kreeka (Korfu)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 11,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Stout with Toasted Marshmallows, Cocoa and Graham Crackers/ Imperial Stout
Hind: 1€ (Laomüük)

Eelhäälestus: Järjekordne õlleke, mille Sori on pruulinud Seven Island Brewert-le. Ning taaskord on kirjeldus raju magustoit. Eks siis tuleb seda magustoitu oodata.
Värvus: Must 
EBC: ?
Vaht: Vahtu ei kippunud ta üldse minema ja kerge pruunikas vahukiht, mis tekkis, kadus väga kiiresti. Ehk viitab see taas paksule konsistentsile.
IBU: 40 

Aroom: Aroom on tõepoolest magustoit. Vanilje, maasikad, kakao ja vahtrasiirup. Hingematvalt magus. 

Maitse: Kui see esimene puude vastu huuli toimus tajusin kohe, et tegu on väga paksu vedelikuga. Maitse algab laus suhkruga, sellele lisandub kohvi ja lõppu tuleb veel siirupist magusust. See on tõesti rajult magus õlu, see hakkab isegi minu kõrget magusataluvust proovile panema. Iga lonksu ajal mõtled, et see sisaldab vist rohkem kaloreid kui šokolaadikreem. Need lisamaitsed on muidugi toredad, aga see raju magusus on raske, väga raske. Õlu, mis on nagu elu meepotis. Magus ja lämmatav.

Kokkuvõte: Üldiselt tore õlu, aga ma olen leidnud vist ühe harva õlle, mille magusus on liig isegi minu jaoks. Maitse on muidugi tore, aga see magus vajub kaljuseinana peale. Ilmselt suurepärane õlu, mida mitme pealises seltskonnas testida, sest ühes purgis on teda oma võimsuse tõttu palju. Hea, aga liiga massiivne. Proovida tasub kindlasti.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Selle puhul on tegemist tellitud õllega. Sest kujunduslikul osal pole ühtegi viidet Sori Brewingule, samas tootjana on ainult Sori kirjas.  Proovitud partii: 609.

Purgil on koostisosad ka eesti keeles, ent tegu on veidi vigase keelekasutusega, näiteks ükskoostisosa on "vahtokolm".

Tootja infot: https://sevenislandbrewery.com/beer/gimme-smores/?v=969321a0f3fc

Sori Brewing / Amager Bryghus - Livonian Crusade (Bourbon BA)

Nimi: Sori Brewing / Amager Bryghus - Livonian Crusade (Bourbon BA)

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 12,8%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Bourbon Barrel Aged Imperial Stout / Imperial Stout

Hind: 3€ (Laomüük)

Eelhäälestus: Taaskord Sorilt üks collaboration beer, mis on valminud koos Amageriga. Eesti õllesõber peaks Amageriga kursis olema küll. Mina olen. Kujunduseks on mingi vapp, ei tea kas koopia mingist reaalsest või puhas kujunduskunstniku fantaasia. No kõigi algsete parameetrite järgi peaks tegu olema millegi vägevaga. Ootan maiustust. 

Värvus: Must 
EBC: ?
Vaht: Õhuke kiht ilusat pruuni vahtu tekkis peale küll. Ja see püsib üllatavalt hästi.
IBU: ?

Aroom: Valamise ajal tuli ninna sahmakas alkoholi. Üle klaasi serva venib sõõrmetesse selline paks ja siirupiselt magus, kergelt kohvine, kergelt alkoholine küllus. Suu vajus vett täis.

Maitse: Oo jaa. Juba üle klaasiserva tunned kuidas see paks mass sulle huultele vajub. Ja siis pead teda klaasist suhu imema, sest ta ei taha hästi voolata. Kui hoiad teda suus oleks suu nagu masuuti täis. Maitses on pruuniks kõrvetatud suhkrusiirup segatud kerge sörtsu kohviga. Aga burbooni vaati mõjusid tuleb küll tikutulega taga otsida ja kui kogu kujutlusvõime tööle panna, siis leiab midagi ehk üles. Kui ta suus on siis saad aru küll, et ta on magus, aga ei tundu väga hull. Aga kui pärast huuli limpsid, saad aru, et tegu on väga magusa joogiga. Ta on massiivne nagu vana emaelevant. Samas maitses võiks nagu mingi nüanss rohkem olla. Aga ilmselt ongi eesmärk lihtsalt selle massiga sind oimetuks lüüa, et poleks rohkem mölisemist. Aga vägev õlu on ta kahtlemata. Massiivne Imperial Stout.

Kokkuvõte: No selline täiskuu suurune jurakas. Väga massiivne ja jõuliselt magus, aga kogu oma massiivsusega ka lummav. Kindlasti õlleke, mida tasub juua nii, et enne sõõmu võtmist hingad klaasist sissejuhatuseks aroomi alla. Muide tundub, et seda õlut tasub pigem soojemana juua, sest maitsed murduvad soojenedes rohkem lahti. Igatahes on tegemist meistriteosega. Mingi maitse nüanss jäi laest puudu. Aga see on oivaline, kui teil seda on siis soovitan koos sõpradega nautida, sest elamuse saab kätte väiksest kogusest ja jagatud rõõm on ju kahekordne rõõm.

 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Proovitud partii: 446.

Amager Bryghus pruulikoda asub loomulikult Taanis.
Õlu on kogemusi kogunud Heaven Hill burbooni vaatides. 

Veidi asja uurides ilmnes, et sellest õllest on ka variant, mis on teistsugustes vaatides viibinud. 

Pudelil tutvustav jutt: "In 1343, The Livonian Order fought a bloody battle against the Estonians at Sõjamae (The War Hill). Nearly 700 years later the Danish returned to that very hill, now home to Sori Brewing, carrying a beer recipe and an olive branch. Livonian Crusade is an alliance between Amager and Sori, a bold Imperial Stout aged in Heaven Hill Bourbon Barrels."

Tootja infot: Koduleht õllede kohta infot ei evi.

Sori Brewing - Conca D'oro 2016

Nimi: Sori Brewing - Conca D'oro 2016

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 11,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Stout / Barrel Aged

Hind: 3€ (Laomüük)

Eelhäälestus: Antud õlleke on siis de jure oma parim enne minetanud, aga ma usun, et de facto on ta veel igati heas joomise konditsioonis. Tegemist siis punaveini vaadis kogemusi omandamas käinud Imperial Stoutiga. Siin ei saa oodata muud kui maitseelamust.
Värvus: Must 
EBC: ?
Vaht: Veidi tuli survestada ja kerge pruun vahukiht tuli peale, aga vajus üpriski kiiresti laiali. 
IBU: 24 (Untappd)

Aroom: Aroomis seguneb imperial stout mõnusa punase veiniga ja see jõuab ninna enne kui klaas ninani jõuab. Üle klaasi serva jääb suhe samaks, lihtsalt Stout saab magusa iseloomu ja vein sellise kergelt kuiva punaveini tunnetuse ja selle kõige vahel vingerdab vanilje. 

Maitse: Esimese asjana tunned huulte vastas seda jõhkralt paksu konsistentsi. Võib ütelda, et suisa liimjat, huvitav, et ma ta üldse suutsin veidi vahule saada. Siis tuleb maitse suur oma suure ja rohmaka kehaga. Selles on kohv ja tume šokolaad veidi kakao kaunu ja sõrmeotsaga vaniljet. Siiski tekib tunne, et ilmselt on ikkagi aeg tal mõningad nurgad maha lihvinud, sest selliseid teravamaid tippe maitsel ei ole. Kõik on veidi ümmargune. Lõppmaitses keerleb punavein ümber kohvi. Igati mõnus täidlane ja raske sammuga Imperial Stout, olgugi, et mõned nurgad kaotanud. 

Kokkuvõte: Taaskord üks mõnus ja suuremõõtmeline Imperial Stout. Ent veidi on see tunne, et tegemist on Playboy kaanetüdrukuga, aga kümnend on 80-nendad. Sa näed, et ta on endiselt võluv naisterahvas, lihtsalt aeg on vajutanud oma märgi. Samas see on puhtalt prognoos, äkki ta oli algusest peale selliste pehmemate nurkadega. Igatahes, kui kellelgi on see veel seismas, siis ilmselt tasub ta ära mekutada. Paremaks ta ilmselt ei lähe.

 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Proovitud partii: 016.

Antud õlu on teeninud aega Candialle Chianti Classico punaveini vaatides.

Parim enne ajaks oli antud 2018 oktoober, aga üldiselt normaalselt hoiustatud impstoutidele selline aeg eriti palju kurja ei tee.
Nende koduleht ei räägi kahjuks õlledest midagi. Ka e-poodi neil ka ei ole.

Tootja infot: Koduleht õllede kohta infot ei evi.

Pühaste - Silver Series - Muda Bourbon / Maple Syrup BA

Nimi: Pühaste - Silver Series - Muda Bourbon / Maple Syrup BA

Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Klaas 0,33L (vahatatud kork)
Alkohol: 12,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: BA Imperial Stout

Hind: Sain hea hinnaga!
Eelhäälestus: Traditsiooniliselt lähen Pühaste Silver Series õllele vastu kui kuninglikule pidusöögile. Seni pole ükski hõbe silt veel latti kolistanud. Muda oli juba tavalises versioonis meeldiv õlleke, eks nüüd on lihtsalt nüansirohkem ja maitsvam. Ootan naudingut.  
Värvus: Must.
Vaht: Kuigi ta valamise ajal nagu vajus klaasi siis ometigi läks täitsa ilusti vahtu. Seda pruuni vahtu sai ligi veerand klaasi. Vajus ta küll üpris kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Aroom on esimese hooga üpris terav, selgelt on tunda burbooni nurkasid ja kõrbenud suhkrut, selle esimese okastraadiga seina taga keerleb aga tume must kohv. Kokkuvõtteks on ta üsna isuäratav.

Maitse: Esmalt pean mainima, et see klaasi vajumise mulje oli õige. Konsistentsilt on ta liim. Maitse algab magusmõrkjalt ja kergelt alkoholiselt. Ohtra suhkruga kohv, tilga viskiga. Siis hakkab see burboon veidi mõjule pääsema, aga vahtrasiirup sõidab tast teerulliga üle. Keskmaitse läheb ikka uljalt magusaks. Kui magus vajuma hakkab kerkib tuhast taas burboon. Ja lõppmaitses ongi selline magusamälestusega burbooni hõng. Nagu ma arvasin kuninglik magustoit. Magusat on ikka mitu ringi üle võlli, aga mulle meeldib. 

Kokkuvõte: Mudast on tehtud mudasiirup, aga põhimõtteliselt on kõik need andmed ka pudelipeal nimena kirjas. Eriti ilus on ka see vaskne pärlmutter vaha, millega kork on kaetud. Selle õlle viskoossus on selline, et ta klaasis lainetab ka teistmoodi. Ma arvan et see on üks magusaimaid Imperial Stoute, mida ma joonud olen ja ma olen joonud ikka päris magusaid. Kui teile tundub, et osad Imperial Stoutid on liiga magusad, siis see õlleke pole teie jaoks, aga Maiasmokad! Vaadake siia! See on nii magus, et võib serveerida ilmselt koos klaasi veega.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Õlleke on veetund aega vahtrasiirupi- ja burboonivaatides.

Võib olla, et kõige magusam õlu, mida olen proovinud.

Proovitud partii: 414.

Tootja infot: https://puhastebeer.com/tooted/silver-series/muda-bourbon-maple-syrup-ba

Sori Brewing / Sofia Electric Brewing - Electric Cake

Nimi: Sori Brewing / Sofia Electric Brewing - Electric Cake
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 11,0%
Algvirde tihedus: Pole antud

Tüüp: Banitsa Imperial Stout / Imperial Stout

Hind: 2€ (Laomüük)

Eelhäälestus: Taaskord Sorilt üks collaboration beer, mis on valminud koos Sofia Electric Brewing-uga. Kujunduski on väga särtsakas ja metallne. Õlleke on tehtud Bulgaaria mee, Eesti õunte ja kreeka pähklitega. See kõlab tõesti koogi moodi ja eeldatavalt magusa koogi moodi. Ootan maiustust. 

Värvus: Must 
EBC: ?
Vaht: Pidi teda ikka veidi meelitama, et vahtu saada, aga lõpuks läks ilusti. Kuna pruunikas vahumütsike tekkis ja ei kiirustagi lahkumisega.
IBU: ?

Aroom: Juba valamise ajal hiilis ninna õunakoogi tundmust. Selline värskete õunte ja kaneeli( ilmselt mõtlesin ise juurde) tunne. Üle klaasiserva nuusutades... Ohohohooo, no kohe saab maiustada! Ka üle klaasiserva on õunu ja kaneeli ja kohvi ja mandleid ja veidi mett... Süljenäärmed tukslevad valuliselt. 

Maitse: Huultele langeb raske mass, nagu kurvika pruuni tüdruku suudlus. Seejärel läheb suus lahti maitsetemöll. Algab maitse mõrkjasmagusalt ja kohviselt, mõrkjust annab ilmselt veidi juurde ka kreeka pähkel ja magusas pooles on kerge õunaveini tunnetus, seejärel saab magusus veidi sõnaõigust juurde, aga mõrkjus jääb ka kergelt mängima. Keskosa ongi umbes nagu veidi panni külge kõrbenud õunakoogi põhi, osa suhkrut on muutunud karamelliks ja osa on päris ära põlenud. See õlleke kiigub magusa ja mõrkja piiril nagu kaunis köietantsija, kord kaldub veidi ühele poole siis jälle veidi teisele poole, aga kogu aeg on ilus vaadata. Ma eeldan, et ta IBU number oleks päris kõrge. Aroomi järgi eeldasin, et maitses on rohkem õuna, aga on ainult viited ja mett nagu polekski. Aga tervik on kuninglik. Iga sõõmu ajal sulgen silmad. Oivaline!

Kokkuvõte: Taaskord võib tõdeda, et väga edev etikett pudelil ei jäänud laeks, vaid oli alles algus. See on tõeline magustoit magusa ja mõrkja vahel balansseeriv hõrgutis. Mõrkjat on üpris palju, aga ka magusat on kuhjaga ja nad ei trügi vaid lubavad teineteisel kordamööda oma etteasted ära teha. Nagu mingi tantsu väljakutse "battel". Mingil hetkel hoidsin klaasi käes ja lihtsalt vangutasin pead. Ei oskagi nagu muud lisada. Kuninglik!

 

Hinne: 5+ 

Huvitav fakt: Proovitud partii: 649.

Valmistamisel on kasutatud Bulgaaria mett, Eesti õunu ja kreeka pähkleid.
Sofia Electric Brewing pruulikoda asub loomulikult Bulgaarias Sofias. 

Silt on prinditud sellisele nö. laser paberile, mis tundub hõbedane, aga erinevate nurkade all muudab värvi.

Nende koduleht ei räägi kahjuks õlledest midagi. Ka e-poodi neil ei ole.

Tootja infot: Koduleht õllede kohta infot ei evi.

Lehe / Nöösker - Ööloom Bourbon BA

Nimi: Lehe / Nöösker - Ööloom Bourbon BA

Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: klaas 0,33L
Alkohol: 12,0%
Algvirde tihedus: 27,7P

Tüüp: Bourbon Barrel Aged Imperial Stout Braggot
Hind: 5,53€ (pant hinnas).

Eelhäälestus: Ma kahtlustan, et see on selle blogi esimene Braggot. Noh aga ehk on midagi põnevat kui ta väärib vaadis hoiustamist. Meeõlled mulle üldiselt meeldivad ja ImpStoudid meeldivad väga. Ootan õlleelamust.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Väga ilus pruun vahumüts tekkis poolde klaasi ja vajub normaalses tempos.
IBU: ?

Aroom: Aroomis on magusust, kerget kohvi, ka burbooni. Pikka otsimise peale leidsin mee ka üles. Aroom on massiivne ja isu tekitav.

Maitse: Konsistents on üllatuslikult väga vedel. Maitse esimeses osas on tugevalt alkoholi tunda, mis on segatud kohviga. Burbooni triip jookseb ka üpris selgelt keskmaitsest läbi. Aga see õlleke on kuidagi naljakalt kidura kehaga. Kas see mõdu lahjendab ta siis nii ära või? Välimuselt, aroomilt jms. on ta ju imperial stouti nägu, aga see kiitsakas keha ja vedel konsistents ajavad mul konspektid sassi. Muide mett on hästi õrnalt maitses tajuda. Väga omapärane ja täitsa hea, aga segadust tekitav. Ent ma arvan, et vigadeta, sest ma lihtsalt pole selle stiiliga varem kokku puutunud.    

Kokkuvõte: Üldiselt väga huvitav. Põhiline üllatus oli tema kiitsakas keha. Maitse on küll mitmekihiline ja tore, aga selles koosluses pääseb alkohol millegipärast hästi esile. Kõvad punktid tulevad sellise huvitava katsetuse eest, ma ei tea, et Eestis palju Braggoteid oleks tehtud. Kindlasti on tegemist proovimist vääriva õllega. Ma ise jään ikkagi eelistama Imperial Stoute ilma mõdu sekkumiseta. Aga põnev kogemus on ta kindlasti. 

Hinne: 4

Huvitav fakt: Braggot on siis selline segu stiil kus õlu kohtub mõduga (meeõllega). 
Partii number: 810
Õlleke on valminud koostöös Nöösker pruulikojaga, mis on keskendunud meeõlle valmistamisele.

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/%C3%B6%C3%B6loom/

Sori Brewing - Shadow Game IV

Nimi: Sori Brewing - Shadow Game IV
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 13,2%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Stout / Barrel Aged
Hind: 3€ (Laomüük)

Eelhäälestus: Shadow Game seeriaga polegi varem kokku puutunud. Tal on antud nime all lisa infoks, "Mexican Chocolate Cake Aged in Heaven Hill Bourbon barrel" no siin peaks olema ainult üks küsimus. Kui palju ma selle nautimise ajal mõmisen? Ehk siis ootan vägevat õlleelamust.
Värvus: Must 
EBC: ?
Vaht: Ma küll üritasin, aga vahtu ma teda ei saanud. Äkki on väga paks, kuigi valdes nagu ei tundunud. 
IBU: ?

Aroom: Aroom on sellisele mõnusale Impstoudile sobilik. Natuke alkoholine, jõhkralt magus, jõuliselt suhkrusiirupine, kergelt kohvine ja uimastav. Paneb süljenäärmed plõksuma. 

Maitse: Ah sa marupüss!!! Maitse algab nagu imperial stout ikka magusalt, röstiselt, veidi alkohoolselt, aga siis koorub sealt alt välja see mehhiklane, mõnusalt jõuline pipra särtsakas. See on nii lahe. Mulle sellised pipraõlled meeldivad. Seda pipart on siin ikka päris jõuliselt, olen saanud ka piprasemaid õllesid, aga see on ikka ka silmapaistvalt jõulise särtsakaga. Ainult vaat jääb veidi vaeslapse ossa, alguses teda natuke on ja siis keskel veel natuke, aga siis võtab pipar üle. Aga see terviklik keerutus on vägev. Hakkan poole klaasi peale jõudma ja silmalaud on juba kergelt higised. Oivaline kompott!

Kokkuvõte: Taaskord suurepärane sooritus. Ma sageli silte ei kirjelda kui just seal midagi erilist ei ole. Sellel etiketil pole ka midagi erilist selline valgel taustal kuldne kiri, esmapilgul tundub lihtne, aga täpsemal silmitsemisel näeb see väga peen ja kuninglik välja, selles on mingi Fabergé munade tunnetus. 

No ja pudeli sisus läheb asi aina paremaks. See õlu suutis mind nii positiivselt üllatada, kui ma lugesin sildilt Mexican Chocolate Cake, siis väike lootus käis peast läbi, et äkki on ka pipar mängus, aga väga ei lootnud ja ka aroom teda ei reetnud. Aga see tunne kui sa võtad suutäie head magusat Imperial Stouti ja korraga lööb suus pipra mõnus kuumus kirveldama, no see tunne on äge. Talve või sügise õluks oleks ta ideaalne. Aga ka pragu on ta perfektne.

 
Hinne: 5+ 

Huvitav fakt: Proovitud partii: 544.

Antud õlu on Teeninud aega aastakese Heaven Hill burbooni vaadis.
Tundub, et seda õllekest on mitu varianti välja antud. Varieerub kirjeldus pudelil ja alkoholi sisaldus.

Nende koduleht ei räägi kahjuks õlledest midagi. Ka e-poodi neil hetkel ei ole.

Tootja infot: Koduleht õllede kohta infot ei evi.