Põhjala - Cellar Series - Moonlit Nights

Nimi: Põhjala - Cellar Series - Moonlit Nights

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 12,0%
Algvirde tihedus: 29,6°
Tüüp: BA Salted Caramel Strong ALE / Strong ALE
Hind: 4,89€ + pant
Eelhäälestus: Põhjala Cellar Series on kvaliteedi märk. Strong ALE on ka stiil, mis mulle meeldib ja eriti veel vaadi mekutisena. Ootan maitseelamust.
Värvus: Must.
Vaht: Veidi üritasin teda vahtu ajada, aga see oli üpris lootusetu. Korra kirme tekkis aga kadus kohe.
IBU: 20

Aroom: Valades immitses ninna veidi alkoholine tundmus. Üle klaasiserva on selline mõnus massiivne aroom. Siin on magusat siirupit, kerge martsipani tundmus ja veidi rosinaid. Tekitab isu küll.  

Maitse: Esimene tundus on see, et konsistents on väga massiivne ja liimjas. Sõõmu alguses tekib suus kohe selline mõnusalt magus olemine, seal on nagu kuivatatud ploome pruunistatud suhkrut. Lonksamise järel hakkab suus see maitse rahulikult veel avanema, komponendid jäävad samaks, aga kogu kooslus muutub mõnusalt sametiseks, magusaks ja kergelt alkoholiseks. Terviklikult on see taas üks õlu, mida lonksates suled silmad ja lihtsalt naudid. Huvitaval kombel see sool maitses väga tooni ei anna, ilmselt on lihtsalt maitsetugevdajana komplektis ja on õigesti mõõdetud. Väga mõnus mekutamise õlu, mille massiivsus ja magusus pole liiga suured, vaid mõnusalt mõõdukad. Samas saab iga väikese sõõmukesega maitsenaudingu. Veidi rohkem soenedes saab aru, et tegemist on ikkagi Strong ALE-iga, mitte Imperial Stoutiga. Kuigi siin on ka Stouti tunnetust. Igatahes on ta maitseelamus! 

Kokkuvõte: Taaskord Cellar Series kaitses nö. oma vapi au. Ehk siis ootuspäraselt on tegemist oivalise joogiga. Kuigi tegemist on Strong ALE-ga, siis pimetestis võiks jääda mulje, et see võiks olla Imperial Stout. Aga ühed maitsvad mõlemad. Igatahes on tegemist igati nauditavava õllega ja saan vaid rõõmuga tõdeda, et mul on teda veel. Huvitaval kombel on antud infoks, et ta on tammevaadis olnud, aga kes seal vaadis varem oli pole teada antud, äkki on tegemist vaatide korduva taaskasutusega? Igatahes soovitan seda mõnusat maitseküllast õlut proovida.

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Põhjala on teinud lõpuk olulise muudatuse ja BB (parim enne) on nüüd prinditud etiketile, mitte pole pudelil nagu varem, kust oli sellest väga raske aru saada, eriti pikalt seisnud õllede puhul, just täna keldrit sorteerides kirusin seda.
Proovitud partii No: 682.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/cellar-series.html

Shepherd Neame - Bishops Finger

Nimi: Shepherd Neame - Bishops Finger
Päritolu: UK (Inglismaa, Kent)

Taara: Klaas 0,5L (Läbipaistev)
Alkohol: 5,4%
Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Kentish Strong ALE / Strong ALE  Undappt: Bitter - Extra Special / Strong (ESB)
Hind: Sain hea hinnaga.
Eelhäälestus: Viimati sai proovitud selle pruulikoja Spitfire nimelist õlut, mis oli üldiselt joodav. Eks näis, kuidas see piiskopi sõrm siis on. Ehk isegi parem. Ehkki 5,4% alkoholi  tundub Strong ALE määratluseks kuidagi vähe.  

Värvus: Merevaik.
EBC: ?
Vaht: Väga seda mütsi ei kasvatanud ja vajus kiirelt laiali.
IBU: Nende oma skaalal 4/5

Aroom: Karamell ja veidi otra. Üldiselt mahe.

Maitse: Üldiselt selline klaar ja mõrkja poolne. Värvi poolest ootaks midagi keerulisemat, aga ta on küllaltki lihtne brittide janukustutaja. Ehkki see mõrkjus on omamoodi täitsa veetlev. Ning see üldine klaar maitsepilt meeldib mulle ka. See võiks olla masslaagrile meeldiv vaheldus, sest laagri kulistajad peaks ka sellega hakkama saama. Normaalne õlleke. 

Kokkuvõte: Taaskord üks lihtsa poolne ja konkreetne õlleke. Mõrkjust on mõnusalt rohkem kui keskmisel masslaagril, kuigi see karamelline aroom ja värv võivad õlle tavakasutaja alguses ettevaatlikuks teha, siis maitse peaks olema enamusele sobiv. Ehk mingi väike uks kus suuremasse õllemaailma sisse piiluda, või nö. esimene trepiaste.

Hinne: 4

Huvitav fakt: Nimi Bishops Finger (piiskopi sõrm) pärineb sõrmekujulistest teetähistest palverännaku teel, mis viisid Thomas Becketi hauakambrini, Canterbury katedraalis. 
Muide antud õlu on üks vanimaid pudelisse villitud õllesid Inglismaal, teda on toodetud alates 1958. aastast.

Tootja infot: https://www.shepherdneame.co.uk/beer/bishops-finger

SNCO - R44

Nimi: SNCO - R44

Päritolu: Eesti (Keila)

Taara: Klaas 0,33L

Alkohol: 6,5%

Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Strong Scotch ALE
Hind: 2,00€ 
Eelhäälestus: Strong ALE või päris hea jook olla. Tundub, et tegemist on väikestviisi jõulu õllega.
Värvus: Teepruun.
EBC: ?
Vaht: See vaht kappas küll päris suure kiirusega minema.
IBU: ?
Aroom: Aroomist võib tabada põhiliselt pärmi. Jah, muud väga midagi, lasteaias pakutud pärmijook tuli meelde.
Maitse: No õnneks maitses see pärm ei lammuta. Muuhulgas ka muidu problemaatiline kihin pole selles õlles segamas. Muus osas on maitse aga üpriski tagasihoidlik. Esimese asjana meenutab ta mingit kergema maitsega meeõlut kus in kerge pärmi puudutus. No iseenesest täiesti joodav, aga üpriski igav. Mingi oma nägu tal on ja suuremad vead puuduvad, ilmselt mu enda ootused olid liiga kõrgel. Maitsevääratusi pole, aga pole ka ühtegi eriskummalist nüanssi. Tubli, aga igavavõitu.

Kokkuvõte: Ma arvan, et see on vist SNCO värskeim nimetus. Mitu varasemat viga on suudetud eemaldada ja on proovitud ka põnevat tüüpi. Mul vist polegi siin varem ühtegi Scotch ALE-i. Õlleke on korralik, aga ma millegipärast ootasin rohkem erilisust. Igatahes usun, et härrad on õigel teel. Kehva see õlleke kindlasti ei ole.

Hinne: 4

Huvitav fakt: Pudelil tekst: "Jõuluvana ametlik maaletooja Robinson R44 toob vaiksed jõulud ja meeleoluka aastavahetuse."
Hetkel on SNCO pruulikoda vist ainus, mille kogu sortiment on praegu (detsember 2020) läbi proovitud.
Noh kodulinna värk. Igatahes soovitan Keilas nende õlletuba külastada. Joodavad õlled ja meeldivad inimesed. Õlle kohapealt ütleksin spordimehe sõnadega, "See on nüüd hea koht, kust edasi minna." 

Tootja infot: https://sncopruul.ee/toode/r44/

Van Steenberge - Gulden Draak - Brewmaster (Limited Edition 2018)

Nimi: Van Steenberge - Gulden Draak - Brewmaster (Limited Edition 2018)

Päritolu: Belgia (Ertvelde)

Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 10,5%
Algvirde tihedus: 23 ° Plato
Tüüp: Belgian Strong ALE/ Barrel Aged

Hind: sain soodsalt ühe kinkekarbi.
Eelhäälestus: Eelmised kuld Draakonid on meeldivad olnud.
Värvus: Kuldpruun.(Merevaik)  
EBC: ?
Vaht: Kadus üpris kiirelt.
IBU: ?
Aroom: Aroomi poolest on ka need Draakonid vennad. Magus ja karamelline aroom. Viskivaat ennast aroomis väga ei reeda.
Maitse: Nii ongi. Draakonid on selged vennad. Täpsemini Classicu erimid. Vaid mõni karv näos eristab neid. Ka tema on selline mahlane ja avara maitsega. Tugevalt karamelline meldivalt magusa tooniga, aga see BA aspekt on küll väga tagasihoidlik. Alkoholi võib ka maitses tajuda, aga see on isegi pigem tore. Eks need kuldsed Draakonid ole kõik normaalsed õlled. Sellised kanged Belglased.

Kokkuvõte: See lisa väärtus, mida peaks vaadis hoidmine Gulden Draak - Classicule andma on pea olematu. Aga õlu on endiselt hea. Mõnus kehakas, puuviljane ja karamelli kastmes.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Ka see õlu on võitnud ka palju auhindu. Proovitud õlleke oli toodetud 2018 aastal. Aastal 2020 tehtud variant on võitnud kuldmedali, aga minu proovitud variant kõigest pronksi.

 

Tootja infot: https://www.guldendraak.be/en/the-beer/gulden-draak-9000-quadruple

Brewdog - Abstrakt AB:20

Nimi: Brewdog - Abstrakt AB:20

Päritolu: Šotimaa (Ellon)
Taara: Klaas 0,375L (šampusepudel)
Alkohol: 14,2%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: BarleyWine, (RateBeer määrab: Strong ALE - American)
Hind: Sõber andis! Aitäh, Hillep!
Eelhäälestus: No see on ikka väga eksklusiivne õlleke. Täpselt sobib õlleks number 900.
Värvus: Mustjaspruun.
EBC: ?
Vaht: Ei tekkinud.
IBU: ?
Aroom: Selline magus, rammus ja alkohoolne. Pigem meenutab mingit Imperial Stouti. Üldiselt lõhnab ikkagi nagu magustoit.
Maitse: No tõesti on dessert. No maitseb nii, et peab olema kindlasti patune. Rammus, magus joovastav, kerge alkoholi noodiga. See on õlu, mida võtad pisikeste sõõmudega ja iga kord sulged silmad. No on ikka hea küll. Barleywine olen vähe proovinud, tundub ka huvitav. Muide mu nina ei petnud, seda ongi segatud Imperial Stoutiga. No see on lihtsalt oivaline!

Kokkuvõte: Äärmiselt mõnus mekutamise jook. Kannab oma elitaarse oleku ja välimuse välja küll. Rikas ja magus jook. See, et ta Imperial Stoutiga segatud on, annab lisa mahtu maitsesse. Lihtsamad õllejoojad ei pruugi sellest kuninglikust magustoidust aru saada. Aga tõelised õllesõbrad naudivad teda magustoiduna.

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Iga pudel kannab järjekorra numbrit. Proovitud isend oli 35684 of 45800.  

Tootja infot: Pudelil toodud aadress www.abstrakt.com annab vea teate.

Tootja on andnud sellise kirjelduse: Brewdog on selle õllega loonud endapoolse tõlgenduse Itaalia Tiramisu magustoidust. Inglise odravein, mis on pruulitud kaeralinnaste, kohvi ja piimaga ning omakorda segatud rummivaadis laagerdunud imperial stoutiga.

Lisainfoks võib lugeda siit: https://blog.brewdog.com/usa/blog/abstrakt

See oli minu blogis õlu numbriga 900. 
See võib olla väike samm inimkonnale, aga suur samm minu maksale.

Delirium - Black Barrel Aged (Limited Edition 2019)

Nimi: Delirium - Black Barrel Aged (Limited Edition 2019)

Päritolu: Belgia (Melle)

Taara: Klaas 0,75L (šampuse pudel)
Alkohol: 11,5%
Algvirde tihedus: Pole anetud

Tüüp: Belgian Strong Dark ALE
Hind: Sõber kinkis sünnipäevaks! Aitäh, Martti!
Eelhäälestus: Eelmine Delirium oli täitsa tore maitsmine. see näeb isegi elitaarsem välja. No ja barrel aged võib ka pigem head tähendada.
Värvus: Kuldne (kaldub veidi merevaigule)
EBC: ?
Vaht: Hoiab väärikalt mütsi peas.
IBU: ?
Aroom: Viskivaati on tugevalt tunda ja puuvilju, ning sõrmeotsaga pärmi.
Maitse: Sõõmu algus on mahlane ja siis sõidab kohe kohale viski vaat. Väga tugevalt viskipärase maitsega. Pole varemalt nendes "barrel aged" jookides seda vaati nii selgelt tundnud. No põhiline karakter ongi viski oma. Ka alkoholi on seeläbi ilmselt tugevamalt tunda. Puuviljamaitse käib selle viskiga käsikäes. Väga põnev jook. 

Kokkuvõte: Kui tahate tunda ühte korraliku viskivaadis tõmmanud õlle maitset, siis pöörduge koheselt selle õlle poole. Vähem harjunud keele võib see ära ehmatada. Just see tugevalt viskine maitse. Ega igal õllel pole tootja poolt maitse ja ka aroomi kirjeldusse märgitud "alcohol". No see on kindlasti põnev õlleke.   

Hinne: 5-

Huvitav fakt: See õlleke on vedelenud 9 kuud viskivaadis ja  seal saavutanud oma maitse. See on tõesti midagi teistsugust. Kingitud hobuse suhu ei vaadata ja ega ma pahapärast, aga selle õlle  hind pole mingi 3,50...

Tootja infot: https://www.delirium.be/en/beers/delirium-black-en

Delirium - Tremens

Nimi: Delirium - Tremens

Päritolu: Belgia (Melle)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 8,5%
Algvirde tihedus: Pole anetud
Tüüp: Belgia Ale / Strong ale
Hind: Sain hea hinnaga kinkepaki. Koos klaasiga.
Eelhäälestus: Mul üks Deliriumi pudelike ootab veel garaažis. Aga tegemist on esmakokkupuutega. Pudel näeb välja mõnevõrra pidulik ja elitaarne.
Värvus: Kuldne (kaldub veidi merevaigule)
EBC: 7,5
Vaht: Väga väärikalt hoiab mütsi peas.
IBU: 24,5
Aroom: Pärmiga pikitud puuviljad. Aroomis oleks nagu ka nisu, aga etikett seda tundmust ei toeta.
Maitse: Maitse järgi oleks ka esimene arvamus nisu, aga muus osas selline Belgia Blond nagu nad on.  Meeldivalt mahlane/puuviljane ja kergete pärmi märkidega. Täiesti normaalne Belgia blond. Isegi see strong pole maitses kuidagi tunda, sest alkohol ennast ei reeda. Mõnusalt joodav õlu. 

Kokkuvõte: Kuigi välimus oli pidulik siis maitse mind selles lõpuni ei veennud, aga igati korralik õlu on ta siiski. Kuigi ma pole suurem Belgia õllede fänn, võin seda ilma igasuguse ninakrimpsutamiseta juua. See belglaste pärmi kohaolek pole päris minu tassike teed. Kuna ta siin väga ei soleeri ja kõik on heas tasakaalus on tegemist mõnusa õllega. Ütlen ausalt pärast seda nagu lihtsat laagrit järgmiseks juua ei taha. 

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Delirium tremens ehk joomahullus on alkoholismi puhul esinev võõrutusseisund. 
Pudel on värvitud heledaks ja see jätab mulje, nagu oleks pudel keraamiline. (savi vms.)

Tootja infot: https://www.delirium.be/en/beers/delirium-tremens