Pühaste / Maltgarden - Distant Hum

Nimi: Pühaste / Maltgarden - Distant Hum

Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Klaas 0,33L

Alkohol: 13,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Stout
Hind: Pruulmeister saatis. Aitäh!
Eelhäälestus: Järjekordne Pühaste Collabrew, ehk koostöö õlu. Seni olen saanud tõdeda, et mitu pead on ikka mitu pead. Nüüd ootab ees üks tõsine Imperial Stout, mis on aetud tatrameega. Ilmselgelt on ootused kõrgel.
Värvus: Must
Vaht: Ilus tumedam pruun vahumüts tekkis ja kaob väga vaevaliselt. 
IBU: ?

Aroom: Valades lõi juba sellist rasket ja magusapoolset hõngu ninna. Klaasi omale lähemale tõstes kerkib sealt ka sellist magusat aroomi, et süljenäärmed pakatavad. Üle klaasiääre nuusutan mõnusat meekooki šokolaadiga, millel on laktoosised jäljed. 

Maitse: Esimene mõte on, vürtsikas. Konsistents polegi nii liimjas kui ma eeldasin. Kere on muidugi tüübile omaselt rohmakas nagu purjus maamats daamide seltskonnas. Ka magusust ei ole just ülemäära palju, aga see eelnevalt mainitud vürtsikas tunne on temas tore. Selline tunne, et sisse on segatud väike peotäis pipart. Muide veidi peale sõõmu jääb selline meekärje tunnelm kõrisse. Igati korralik jook. Pean tunnistama, et eeldasin selle kanguse ja mee kasutamise juures rohkem magusat. 

Kokkuvõte: Taaskord üks ülemise riiuli jook. Oma omapära saab ta kätte sellest vürtsikast tundest, mis ta suhu jätab. Mee kasutamise puhul magusat õlut eeldada oli muidugi mu isiklik mure. Aga see järel lainetus kui peale sõõmu läbi kõri hingata, mis toob esile selle kärjemee tunde on tore. Sellest ilmselt saavad aru pigem need, kes on oma elus kärjemett lutsutanud. Kindlasti on tegemist suurepärase joogiga, millel on oma eripära, aga päris pahviks ta mind ei löönud. Ma olen ka muidugi viimasel ajal liiga palju head õlut joonud. Selliste jookide probleem on see, et nad on nii kanged, et mitut järjest ei taha, aga lahjemat sellele ka peale ei sobi/taha juua. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Kasutatud on tatramett. Õlu on valminud koostöös Maltgarden pruulikojaga, mis asub Poolas. 

Proovitud partii: 418.

Tootja infot: https://puhastebeer.com/tooted/koostoo-olled-1/distant-hum

Black Star (Kodune käsitööõlu pruulmeister: Hardi Anton)

Nimi: Black Star (Kodune käsitööõlu pruulmeister: Hardi Anton)
Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 10,3%

Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Imperial Stout
Hind: Pruulmeister saatis. Aitäh!
Eelhäälestus: Selle meistri eelmiste õllede puhul olen saanud vaid valjuhäälset kiidulaulu laulda ja nüüd on ees üks mu lemmik õlletüüp. Latt on kõrgel.
Värvus: Must
EBC: 145
Vaht: Ilus pruun müts tekkis ja kahe sõrme paksuselt püsib hämmastava meelekindlusega. 
IBU: 75

Aroom: Mõnus magus aroom. Veidi kõrbenud aroonia moos ohtra suhkruga, mis on kaetud tumedašokolaadi klasuuriga.

Maitse: Konsistents on meeldivalt paks. Muide üllatab see, et polegi ülevõlli magus. Pigem on magusat hästi natukene, pigem isegi pole. Aga maitset on küll. Selline hästi tumeda röstiga kohv on see. Ka mõrkjust on normaalselt alles jäänud. Kuninglik jook. Ma tegelikult tunnen isegi veidi magusast puudust. Sest minu nägemuses võiks üks ideaalne Imperial Stout olla selline magustoidu laadne asi, aga see on puhtalt minu arvamus. Igal juhul on tegemist igati viisaka ImpStoutiga. No ja miski ei reeda maitses tema kodupruuli päritolu. Muide ka alkohol ei reeda ennast maitses. Aus Imperial Stout.

Kokkuvõte: Taaskord üks esmaklassiline kodupruul. Kui millegi üle nuriseda, siis vähese magususe üle (Mina 15 aasta tagant vaatab mind hämmeldusega ja küsib, "Kuidas saab õlu liiga vähe magus olla?" No kurat kui ma suudaks/oskaks kodus sellist õlut teha, siis  katel huugaks pidevalt. Okei, võib-olla siis kui elekter maksab 4000€ MWh teeksin väikese pausi. Seega kodused õllepruulijad, ma ei julgeks (enam) kunagi kasutada vabandust, "Ega kodus tehes ei saagi paremat." Konservist õlut tehes on loomulikult lagi ees, aga siin on ikka ilus kraam. Kiidan tegijat!

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Kiidan etiketil oleva info mitmekülgsuse eest. IBU ja EBC on mõlemad kirjas. 
Villitud 06.07.2022.
PS! Hindes on ka väike kodupruuli koefitsient sees. Väiketootja ImpSto poleks selle katse eest plussi juurde saanud.

Tootja infot: Kodulehte pole.

Argus - Light Beer Extra

Nimi: Argus - Light Beer Extra

Päritolu: Leedu (Volfas Engelman?) Turustaja: Lidl

Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Hele Lager
Hind: 0,89€ + pant
Eelhäälestus: Mind tabab mõningane argus kui laual on järjekordne Argus. No mida siit oodata on? Järjekordset maitsevaba Leedu laager õlut. Ei ole ootused väga kõrgel. 
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Normaalse mütsi tekitas ja mõningane vaht isegi säilib.
IBU: ?

Aroom: Lõhnab täiesti normaalse masslaagri moodi, on isegi humalat veidi tunda. Veidi nagu tavaline Tartu Alexander.

Maitse: Sõõmu alguses tundub maitset olema, aga keskosas kaob see maitse kuhugi ära. Lõppmaitses jääb suhu mõningane glükoosisiirupi maitse. Ka maitses on tal mõningast sugulust Tartu Sassiga, aga seda light kujul. Ilmselt palava päevaga kannatab teda isegi janu kustutamiseks kasutada. Aga ka masslaagrite hulgas on maitsvamaid. Tõsi, on ka kehvemaid. Miski peale selle siirupi tunde otseselt ei häirigi. Tinglikult joodav. 

Kokkuvõte: Peab tõdema et ootasin midagi hullemat. Selle õlle pärast poodi ilmselgelt minema ei hakka ja ka poes kohal olles teda väga kergekäeliselt korvi ei tõsta. Oleks ta veelodavam siis oleks kaalukas hinna aspekt juba mõtlemiskohaks. Üldjoontes on tegu siiski sellise hädapärast õllega.

Hinne: 3-

Huvitav fakt: Paljudes riikides on mingi reegel, et Light õlu on see, mille alkoholisisaldus on väiksem kui 4%. Antud hetkel on ainus light element maitse vähesus. 

Tootja infot: Keti õlu, toote leht puudub.

Pühaste - Poteito Potato

Nimi: Pühaste - Poteito Potato
Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 9,5%
Algvirde tihedus: 22P
Tüüp: Baltic Porter
Hind: 1,50€ Pant sees (Laomüügilt)
Eelhäälestus: Kartul kartulas, nagu mulle meeldib seda fraasi kasutada. Ilmselgelt on tegemist kuidagi kartulitega. Mis siin salata, Pühaste tumedad ei ole pettumust tekitanud, seega loodan seekikord naudingut.
Värvus: Must
Vaht: Ilus pruun vaht täitis valades ligi pool klaasi. Püsib ilusti.
IBU: ?

Aroom: Magus. Pudelil lubatud kardemon on hästi õrnalt taustal ka olemas. Ja kui kõvasti otsida võib leida ka midagi, mida võiks kartuliks pidada.

Maitse: Esimene taju on see, et keha on taaskord maadlejast karu oma. Maitses jääb selline suhu selline hõng, nagu kunagi oli vanaema juures maal, selles kapis, kus hoiti komme, küpsiseid ja kringli tegemiseks maitseaineid. Ilmselt see ongi see kardemon, aga ta on nii meeldivalt kohal, et sa tunned teda, aga ta ei soleeri, nagu osade belglast puhul. Ta istub seal nagu virtuoos orkestris, kelle mängu sa kuuled ära, aga ta pole esimene viiul. Nii meeldivalt tasakaalus. Üks asi tuleb veel meelde, köharohi Pertussiin nõukaajast. Seda on praegugi, aga ta pole enam nii magus. Või on siis lihtsalt magusat rohkem saada, siis pidi teesklema köha, et seda head nektarit saada. Jääb vaid kerge küsimus, "Kus kartul on?" Ilmselt põllul, sügis ju läheneb. Maitsev hõrgutis, nagu arvata oli.

Kokkuvõte: Tore, et ma seal laomüügil tagumisse nurka ka sukeldusin ja sellise toreduse sealt leidsin. Läheneva BB ja partii numbri (ja ka hinna) järgi võib eeldada, et see on juba veidi aega tagasi tehtud õlleke. Põhiliselt tahaksin välja tuua kardemoni, mis ei soleeri, aga on selgelt kohal. Maitsest lähtuvalt arvan, et aitab ka köha vastu. Selle õlle ainus probleem on see, et tahad teist veel. Õnneks tegelesin ma selle probleemiga preventiivselt.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Mõnus kardemoni tasakaal. Ta on vist teine kartuliga aetud õlu siin blogis.
Proovitud partii: 318.

Tootja infot: https://puhastebeer.com/tooted/hooajalised/poteito-potato

Argus - Unfiltered German style beer

Nimi: Argus - Unfiltered German style beer 
Päritolu: Leedu (Volfas Engelman?) Turustaja: Lidl

Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Hefeweizen (filtreerimata loomulikult)
Hind: 0,99€ + pant
Eelhäälestus: Arguse seeria pole seni naeratust näole toonud. Olgu, see Tšehhis toodetud oli isegi tegelikult täitsa joodav. Leedu nisuõlu on combo, mis teeb juba ette murelikuks. Aga keegi peab ju ennast ohvriks tooma ja neid üllitisi proovima. See väga plass kujundus, ei tekita ka just usaldust. 
Värvus: Uriinikollane (Kerge hägu)
EBC: ?
Vaht: Vahutas julgelt ja hoiab lõpu osas ka mingit kindlamat mütsikest peas.
IBU: ?

Aroom: Aroomis on tunda klassikaline Hefeweizeni pärm ja .... ja ongi kõik.

Maitse: Kuna ma eriline nisuka mees ei ole, siis ütleksin, et tavaline keskpärane nisuõlu. Meenutab meie suurtootjate esimesi nisuõlle katsetusi. Selline pärmine maitse ja taaskord ongi kõik. Lubatakse troopiliste puuviljade maitset, aga need on vist tootmises kõrvale pandud. Meenutab veidi alla keskmise tasemega saare koduõlut, sest seal neil on vähemalt kadakat või mingit nüanssi juures. Kehva lurr. 

Kokkuvõte: Latt oli juuniorite algkõrgusele sätitud, aga see tuli ikka maha ja läks suisa pooleks. Kuna ma pole eriline Hefeweizeni sõber ega asjatundja, siis ma hindest üks teda säästan, aga noh 98% kaubandusvõrgus saadaval olevast õllest oleks mul selle ees esimene valik.

Hinne: 2-

Huvitav fakt: Üle ootuste halb. Huvitav, miks peaks Hefeweizeni purgile eraldi kirjutama, et see filtreerimata on?

Tootja infot: Keti õlu, toote leht puudub.

Kroonpruul - Junipbeer (Käsitööõlu)

Nimi: Kroonpruul - Junipbeer (Käsitööõlu)

Päritolu: Eesti (Keila)

Taara: Klaas 0,33l
Alkohol: 5,8%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Juniper flavored IPA / IPA
Hind: Pruulmeister tõi sünnipäevaks.
Eelhäälestus: Selle meistri töödega olen hästi kursis. Hooti on olnud ärakukkumisi, aga on ka väga ilusaid sooritusi. Kadaka IPA, ootan mingit saare õlle tunnetust.
Värvus: Helepruun.
Vaht: Vahu müts on ilus ja  poole sõrme paksuselt püsib ilusti. 
IBU: 30

Aroom: Põhiliselt on aroomis humal tunda, aga kui hästi otsida, siis leiab ka veidi kadakat.

Maitse: Esmane taju on, et väga klaar õlleke on. Siis teine tunne on, et mõrudat on päris tublisti. Huvitav, kas kadakas keerab mõru maitse omaltpoolt peale? See mõru käib toredate lainetena, kõigepealt on sõõmu võttes tunda, siis maheneb, aga järelmaitses hakkab ennast jälle peale keerama. Päris saareõlle võbet sellel õllel ei ole, aga kerge kadaka vari lehvib ta peal küll. Täitsa mõnusalt joodav õlleke. 

Kokkuvõte: Kui eelmise proovitud Kroonpruuli puhul tundus, et meister on hakanud oma mojot jälle leidma, siis see õlleke süvendab seda veendumust. Taaskord kõvasti üle keskmise kodupruuli taseme õlleke. Selline väiketootjatega vabalt konkureeriv kvaliteet. Mõnusalt klaar ilma ühegi kulmukortsutajata ja toreda omapäraga õlleke. 

Hinne: 5-.

Huvitav fakt: Jook kannab seerianumbrit Kroonpruul #071. (Mai 2022)

Kasutatud on siis Topaz humalaid ja kadakamarju.
Kes ei tea siis Juniper on kadakas inglisekeeles.

Tootja infot: kroonpruul@gmail.com

Lihtne nisuõlu väikese õunaga (Kodune käsitööõlu, pruulmeister S. Vaask)

Nimi: Lihtne nisuõlu väikese õunaga (Kodune käsitööõlu, pruulmeister S. Vaask)
Päritolu: Eesti (Tallinn)

Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: ~5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Nisuõlu / Hefeweizen
Hind: Tänutäheks taara eest sain. Aitäh!
Eelhäälestus: Seni on see meister täitsa tublisid kodupruule teinud. Noh vähemalt need olid joodavad, mida olen saanud proovida. Nüüd on järg nisuka käes. Pole üldiselt selle liigi fänn, aga olen alati avatud üllatusteks, nagu Kriekiga juba suudeti selle meistri poolt pakkuda.
Värvus: Kuldne (Taaskord lõpuni klaar)
EBC: ?
Vaht: Tekkis selline ilus müts ja vajub meeldivalt rahulikult.
IBU: ?

Aroom: Valades oli juba tunda sellist veidi keemilist õuna. Üle klaasi serva meenutab ta pigem mingit õunasiidrit. Henry Westons või midagi. Pärmi oluliselt ei tunne, äkki polegi Hefewizen vaid mõni teine nisuõlle liik.

Maitse: Ka maitselt meenutab ta esimese hooga naturaalset õunasiidrit. Ent ka siin tekkib järelmaitses sellele õunale mingi keemia nüanss juurde. Mingit nisuõlle pärmi siin küll tunda ei ole. Pimetestis peaksingi teda pigem õunasiidriks, mõneks selliseks kallimaks, sest mida naturaalsem siider seda veidram maitse (vähemalt minu arust on see kolleratsioon selline). Igatahes kerge ja klaar jook, mida maitsejärgi mingiks kodupruul õlleks küll ei taipaks pidada. Üpris õrn õllekonservi komplekti maitse on see, mis teda reeta võib. Aga kodupruuli kohta väga tubli sooritus.

Kokkuvõte: Peab tõdema, et ka see õlleke oli pigem positiivne üllatus. Ehkki jah veidi klaasis soojenedes hakkas konservipruul ennast reetma. Aga selle konservi maitse peitmine nõuab ka juba oskusi. Nagu ütlesin, et pigem meenutas alguses puidust korgiga siidrit. See õlleke on muide pruulitud õunasiirupiga. Korralik kodupruul, aga ei midagi rabavat. Tubli sooritus ikka.

Hinne: 4-

Huvitav fakt: Esmamaitsmisel meenutas pigem siidrit. Nisuõlle kohta väga klaar.
Kõigil antud meistri pudelitel on ilus kujundatud silt. Kahjuks on see üks kõigi jaoks ja konkreetse õlle kohta infot ei evi. 
Etikett viitab ka Tallinna Tehnikaülikoolile (Täpsemini selle Akadeemilisele Naiskoorile) ja seda on tunda ka koostise kirjelduses. Nimelt esimene koostisosa on divesinikoksiid. :)

PS!  Korgile on kirjutatud N mitte Z. tänasel päeval on see täpsustus vist vajalik.

Tootja infot: Puudub.

Lehe - I Am What I Am

Nimi: Lehe - I Am What I Am

Päritolu: Eesti (Keila)

Taara: klaas 0,33L
Alkohol: 20%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Belgian Golden Very Strong ALE
Hind: Sain hea hinnaga.
Eelhäälestus: Õlu alkoholi sisaldusega 20%. Nii raju õllega pole ma varemalt kokku puutunud. Ka sellise Very Strong ALE tüübiga mitte. Veidi hirmutav on, aga ehk on ka hea.
Värvus: Pruun
EBC: ?
Vaht: 
IBU: ?

Aroom: No aroom on küll Belgian Strong ALE-i sarnane. Selline karamelline magus ja alkoholi puutega. 

Maitse: Esimene taju on, et see konsistents on üpris paks. Siis maitses nagu alkoholi ei tunnegi, aga järelmaitses tajud, et oled midagi päris alkohoolset lonksanud. Maitse meenutab ka Belgian Strong ALE-i, samasugune karamellisus ja laadne magusus, aga see tugev alkohol tundub ikkagi veidi liig olema. Maitses peidab see alkohol end hästi magusa taha. Ent see soe järeltundmus kõris reedab alkoholi kohaloleku. Mingi kerge selline veini ja konjaki vahepealne võbelus on sellel joogil. Ütleme nii, et huvitavalt joodav õlu.

Kokkuvõte: Seda tüüpi mürsuga kohtun esmakordselt, seega ei oska ma kindlat hinnangut anda tüübitruuduse kohta. Aga Belgian Strong ALE-i meenutab ta küll, seega võib uskuda, et suhteliselt adekvaatne. Aga mulle hakkab tunduma, et see alkoholi volüüm on siiski õlle jaoks liig. Kindlasti kiidan Lehe pruulikoda selle julge katsetuse eest. See võib olla ka hea õppematerjal oma teismelisele lapsele alkoholi ohtusid seletades, et olgu võtame ühe õlle. Ma usun, et noore puhta organismi laastab see väike õlleke korralikult ära. Täismehele sobib ilmselt unerohuks hästi. Üldiselt joodav, aga võib-olla et liiga ekstreemne. Selline "kiiresti pikali" õlu.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Partii nr. 595.
Tundub et peab kogu kodulehel olevat infot ka tsiteerima:
"I am what I am, and I do what I do. I expect nothing and accept everything.

Kas see on õlu? Võimalik. See on pärmiga kääritatud, linnastest veest ja humalatest jook.

Miks? Naturaalne kääritamine nii kangete õllede puhul loob palju unikaalseid aroome ja maitseid. Patt oleks seda kanti mitte uurida.

Kas see on tõesti strong Belgian golden ale? Tõenäoliselt mitte, aga see oli lähtepunkt.

Mida ma veel peaks teadma? See on väga kange õlu, parim on seda nautida nagu portveini - väikese klaasiga pika aja jooksul."

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/i-am-what-i-am/