A. Le Coq - Väike Sass

Nimi: A. Le Coq - Väike Sass
Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 4,8%
Algvirde tihedus: 10,5% P
Tüüp: Lager
Hind: 1,25€ + pant
Eelhäälestus: Alexander on saanud omale väikese venna. Lustiline on see, et purgi kujunduses pannakse kohe oma siseriiklikule konkurendile mõnuga puid alla(Tekst allpool). Väites, et Sass on ikka etem nimi kui näiteks Karl. Alexandrit kannatab saunaõlleks hooti juua küll, ehk on väikevennas veel mingid lisanüansid. Ootan joodavat masslaagrit. 
Värvus: Heledam kuldne.
EBC: 5,1
Vaht: Tekkis tubli kolmandik klaasi seda vahtu, aga üpris kiirelt jäi sõrmepaksune kiht alles.
IBU: 17

Aroom: Laagrile omaselt tagasihoidli aroom, aga suurele Sassile omaselt on see mingi spetsiifiline plastiliini nüanss ka siin olemas. 

Maitse: Ka maitse on suure vennaga sarnane, humalane ja aroomis mainitud plastiliinise lisavarjundiga. Ilmselt veidi lahjem virre ja madalam alkoholisisaldus põhjustavad ka selle, et maitse on tavalisest Alexandrist pisut mahedam. Mitte oluliselt mahedam, aga siiski pisut. Lihtsalt joodav masslaager, näiteks sauna kõrvale. Lihtne ja pretensioonitu. 

Kokkuvõte: Selle õlle kasuks räägivad tore reklaamtekst ja veidi madalam alkoholisisaldus, muus osas pole olulist vahet võrreldes õllega Alexander. Joodav masslaager. Stiili ja isegi oma õlleperekonna võbet tabab hästi. Lihtsal joodav masslaager.

Hinne: 4

Huvitav fakt: Kui mu arvepidamine paika peab siis see on Alexander õllede perekonna kaheksas liige. 
Purgil on tekst: "Kui Sass sündis, tahtis isa talle algul nimeks panna Karl. Ema sakutas isa tutist ja saatis ta kukele. Lapsukesele sai nimeks Sass. Tunduvalt originaalsem ja rokkivam kui see teine nimi." Ehk siis lugeja ilmselt aimab, et siin on viiteid konkurendile rohkem kui üks. 
Tervitan oma head sõpra Sassi!

Tootja infot: https://www.alecoq.ee/toode/vaike-sass/

Saku - Rubiin

Nimi: Saku - Rubiin

Päritolu: Eesti (Saku)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Brown ALE
Hind: 1,75€ + pant
Eelhäälestus: Näib, et Saku on tulnud välja uue vääriskivide nimedega õllede seeriaga, kapis on mind ootamas veel Safiir. Katsetamine on alati kiiduväärt. Esimesed partiid kipuvad Sakul parimad olema, seega lootus on kõrgel. Samas ei tea, kas tegu on britisaartepärase või belgiapärase Brown Alega. Esimene pole päris minu teema, teine pigem meeldiks. Igatahes ootan joodavat õlut.
Värvus: Kastanpruun.
EBC: ?
Vaht: Tekkis kahe sõrme jagu vahtu, aga kadus väga kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Aroom on pigem karamelline, aga mitte pärmine, seega pole ilmselt tegu belgiapärase Brown ALE-iga. Samas nina on hetkel veidi lõkkesuitsune. Aga see karamelline hõngus on täitsa veetlev. Tekitab huvi lonksata küll.

Maitse: No ma olen nüüd kahevahel. Iseloomu on tal rohkem kui britipärasel, aga pärmi on törts vähem kui belglasel. Ehk siis maitses on meeldiv pärmivarjund, päris palju karamelli ja lõppu keerutab veel mingi puuviljase nüansi ka. Täiesti korralik õlleke. Aga järelmaitses on üllatavalt palju alkoholi tunnetus, kuigi alkoholi ju väga palju ei ole. Aga masstootja kohta igati tunnustavat noogutust vääriv õlu. Vähemasti esimese partii juures. 

Kokkuvõte: Kui masstootja suudab valmistada sellist õlut ja seda kvaliteeti ka säilitada, siis mina olen rahul. A. Le Coq on juba teinud oma hooajalise seeria, millest kaks õlut mulle väga meeldivad. Kui hetkel olev kvaliteet püsib, siis võib ka sellest õllest kujuneda üks arvestatav variant lihtsalt joomise õlle sektoris. Tegu siis pigem belgiapärase Brown ALE õllega, aga samas mahedam, aga näiteks Newcastle Brown Ale-st on tal rohkem iseloomu. Ilmselt selline fusion Brown Ale. Saab kindlasti ka paremini, aga ka sellel pole viga. Loomulikult ei maksa otsida siit väiketootja kvaliteeti, aga vahe pole suur.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Ilmselt on Sakul käsil oos vääriskivinimedega ALE õllede sari. Väga kiiduväärt algatus. 
Vanemale generatsioonile seostub nimi Rubiin pigem peediveiniga. 

Tootja infot: Hetkel veel antud toode kodulehel puudub. 

Nopri - Muu Õlu

Nimi: Nopri - Muu Õlu
Päritolu: Eesti Turustaja: Nopri (Rõuge Vald) / Tootja: Käbliku (Kanepi Vald)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 5.0%
Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Tume laager / Dark Lager
Hind: Jõuluvana tõi. Aitäh!
Eelhäälestus: Nopri pole nagu osa õlleturust, aga Käblikul seevastu on seal kindel koht. Tume laager (UnT. andmetel), millele on lisatud kasesiirupit. Huvitav, ma ei kujuta ette, kuidas see kasemahl peaks maitses esile pääsema? Loodan normaalset tumedat laagrit.
Värvus: Mustjaspruun
EBC: ?
Vaht: Tekkis mingi kahe sõrme jagu vahtu, millest pool kadus ummisjalu joostes ja teine pool tugevalt kiirustades.
IBU: 25

Aroom: Aroom on keskeltläbi tume laager. Veidi röstine ja kergelt karamelline. 

Maitse: Ka maitselt on tegu täiesti keskeltläbi tumeda laager õllega. Selline mahe ja kergelt röstine. Karamell maitses väga suurt osa ei saa, on seal kuskil kaugel taustal. Kui räägitakse kasemahla siirupist siis otsid ju maitses sedagi. Võib-olla lõppmaitses nagu oleks midagi puiset, aga see võib olla ka soovmõtlemine. Igati korralik ja üllatustevaba tume laager. 

Kokkuvõte: Stiili tabab see õlleke korralikult, aga kasesiirup näib minu meelest siin lihtsalt raiskamine. Samas annab see põhjuse Nopril seda ikkagi enda omaks pidada. Üldiselt ma kiidan sellist ettevõtmist, et üks äge piimatalu on soovinud ka oma tootevalikusse õlle lisada ja ikkagi mingi omapoolse knihviga. Samas oleks mingi laktoosiküllane Stout olnud äkki kohasem. Ehk siis ideena suurepärane, õllena korralik, aga ei midagi meeldejäävat.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Pruulimisel on siis kasutatud Nopri kasesiirupit.

Purgi kujundusel on küll lehm, aga pole mingit viidet kasele. Samas kujunduse loojal on õlletööstuse jaoks sobilik perekonnanimi, Pint.

Tootja infot: https://nopripood.ee/products/tume-kasitooolu-muu-5

Tuletorn / Moersleutel - Kirju Koer

Nimi: Tuletorn / Moersleutel - Kirju Koer

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 11,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Pastry Stout
Hind: Pruulikoda andis. Aitäh!
Eelhäälestus: Teine blogikülaline Tuletorn pruulikojalt ja sedakorda nn. collabrew, ehk koostööõlu. Mäletan kui lastesaates "Kõige Suurem Sõber" anti selle koogi retsept ja seejärel sai Kirjust Koerast sage hitt sünnipäevadel. Nüüd on ta tulnud meie juurde Imperial Stoutina, ootan vägevat magustoidu elamust, sest ImpStoutid ju mulle meeldivad..
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Ta lihtsalt venis purgist välja seega vahtu ei tekkinud.
IBU: ?

Aroom: Juba valamisel hüppas ninna mõnusaid koogiseid noote. Üle klaasiserva... Ah sa vana kurat!! Ongi kirjukoer, kakao, apelsini sukaad, marmelaad  ja küpsised Kõik on olemas! Pisar kipub silma ja suu läheb vett täis, ning maitsemeeled valmistuvad hüppeks.

Maitse: Oo milline mõnusalt paks konsistents! Maitse algab magusalt marmelaadiselt, oleks nagu apelsin ja sinna libiseb juurde mõnus kakao ääris, ning lõppu on riputatud ka veidi purustatud maapähkleid. OIVALINE! Nagu oleks Kirju Koer ära mikserdatud veidi siirupit ja rummi lisatud ja siis purki pandud. Vähe sellest, et ta maitsev on, ta on ka väga nostalgiline. Võtad sõõmu, suled silmad ja lased maitsetel ennast tagasi lapsepõlvemaadele viia. Isegi mina võin tunnistada, et ta on magus kui kurat, aga mina vaid noogutan selle peale rahulolevalt. Kordan, OIVALINE!

Kokkuvõte: No ega.. No mis ma... No kuidas...  Ühesõnaga see on nii vägev elamus, et seda ei saa ühe sõnaga kirjeldada. Lubatakse kooki vedelal kujul, muide kooki mis on pigem kuivema struktuuriga ja tehaksegi ära. See meenutab päriselt kooki nimega Kirju Koer ma isegi lähen nii kaugele ja väidan, et see on maitselt lähemal, kui samanimelised Kalevi kommid. Juba aroom on üksühele, no pluss natuke alkoholi. Seda lihtsalt peab proovima!

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Kuna pruulikoda on väike siis on väiksed ka partiid. 

Purgil on tähis, "Parimad Eesti Joogid 2024 Võitja". (Ma ei imesta)
Pruulikoda Moersleutel, kellega see õlu koos on tehtud, asub Hollandis Alkmaari linnas.

Huvitaval kombel on nende kodulehel sellel õllel ka eesti keelsel versioonil ainult inglise keelne tekst.

Proovitud partii: A016

Tootja infot: https://tuletorn.beer/et/products/kirju-koer-moersleutel-collaboration

Tanker - Vabariigi Rüübe

Nimi: Tanker - Vabariigi Rüübe

Päritolu: Eesti (Jüri)
Taara: plekk 0,44L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: pole antud
Tüüp: Pihlaka Õlu / Laager - Other (UT)
Hind: 2.19€ + pant
Eelhäälestus: Tankeril on tore komme Vabariigi aastapäeva paiku välja tulla eriõllega. Meenuvad kohe Mu Isamaa 99/100 ja Oo Mu Eestimaa. See on siis järjekordne selles reas. Sedakorda siis pihlakaga tehtud õlu. No tuleb oodata ehk midagi põnevat.
Värvus: Kuldne, kerge kaldumisega oranži poole.
Vaht: Vahtu tuli umbes kahe sõrme jagu, aga veidi kiirustades vajus kirmeks.
IBU: 15

Aroom: Aroom on minu meelest humalasem kui ühel laagerõllel kipub olema. Pigem arvaks, et tegu on ikka pigem mingi ALE õllega. Kerge mõrkjas pihlaka noot nagu oleks ka tunda, aga seda võib ka mu aju juurde mõelda.

Maitse: Tohohh, see on täitsa huvitav. Maitse algab selliselt mõnusalt mõrkjalt ja pihlakaselt. Samas küllaltki klaarilt. Ning maitse edenedes omab ta täitsa ehtsat pihlakamarja efekti, just nimelt see kuidas see mõrkjus suus kujuneb. Samas ei saa ütelda, et see mõrkjus kuidagi ülekäte läheks. Selline meeldiv sordiini all pihlakate söömise kogemus. Täiesti omanäoline ja pigem huvitavalt meeldiv. Pihlakamõrkjas õlu.

Kokkuvõte: Purgikujundusel sööb suitsupääsuke pihlakamarju ja seda moodi tunne see on tõesti. Ka tekitab see maitse mõttelise selle eluga meie kodumaal. Täitsa hea, kuigi mõrkjust on ka omajagu hulgas. Mul ei tule nagu ette, et oleksin varem pihlakaga tehdud õlut saanud, aga ma leian, et pihlakamarjad sobivad õlle sisse hästi. Tuna tootja pole mingit ametlikku tüübimääratlust meile andnud, siis ma arvaks, et tegu on Fruited ALE-iga. Igatahes omanäoline ja proovimist vääriv.

Hinne 5-

Huvitav fakt: Ilmselt esimene õlu pihlakamarjadega, mida olen proovinud. 
Proovitud partii: 01 8829? Veidi keeruline on aru saada.


Tootja infot: https://tanker.ee/brand/tanker/

Tuletorn - Hoa Hoa Hoa

Nimi: Tuletorn - Hoa Hoa Hoa
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk  0,44L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: IPA
Hind: Pruulikoda andis. Aitäh!
Eelhäälestus: No ma pruulikojas sain teda veidi maitsta ka ja oli nagu täitsa maitsev. Ehk siis kui mu mälu mind ei peata saan mõnusat IPA-t mekutada.
Värvus: Oranžikas kollane.
EBC: ?
Vaht: Tekkis selline kahesõrme jagu vahtu, aga hajus kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Juba valades lõi ninna sellist puuviljast humala lõhna. Üle klaasi serva on aroom väga mahlane, selline troopiline segumahl humalaga.  Tekitab isu küll.

Maitse: Ka maitse on tugevalt troopiline. Väga mõnusalt mahlane ja värskendav. Ma maitsepoolest liigitaksin ta pigem NEIPA-ks, seda just tänu sellisele mahlasele olemusele, muide ka Untappd nõustub selle liigitusega. No ja mulle üldiselt sellised mahlased humalased IPA-d väga meeldivad. Seega võingi asja kokku võtta ühe sõnaga, Maitsev!

Kokkuvõte: Kui mu teele jääks rohkem selliseid mahlaseid häguseid IPA-sid, oleks mul rõõm suur. Kuna ka pruulikojas toimetasid sellised rõõmsa olemisega inimesed, siis need vist kehva õlut ei oskakski teha. Ning seal pruulikojas pannakse ka rõhku vee kvaliteedile ja ma usun, et ka see mängib siin tugevalt rolli. Ühesõnaga kui teile meeldivad IPA-d mille nimes on Hazy või New England, siis soovitan seda õlut proovida. Mõnus mahlapomm. 

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Kuna pruulikoda on väike siis on väiksed ka partiid. Purgil on kiri "Külma aega natuke troopikat - IPA pruulitud Nectaron, Riwaka, Nelson Sauvin ja Krush humalatega" Pruulimisel on kasutatud ka granadilli püreed ja apelsinikoori. 
Proovitud partii: A031

Tootja infot: https://tuletorn.beer/et/products/hoa-hoa-hoa

Käbliku - Vanaema Väike Rabarbar

Nimi: Käbliku - Vanaema Väike Rabarbar

Päritolu: Eesti (Kanepi vald)
Taara: plekk 0,44L
Alkohol: 3,5%
Algvirde tihedus: pole antud
Tüüp: Baked Berliner Weisse
Hind: 8€  (Kohas)
Eelhäälestus: Käbliku satub teenimatult harva mu õlleklaasi. Peab midagi selles suhtes vist ette võtma. Berliner Weisse pole küll stiil, mis mulle väga meeldiks, aga ka sellel stiilil on omad üllatajad olemas. Seega ootan sellist hapukat üllatust.
Värvus: Helekollane
EBC: ?
Vaht: Korraks tekkis ilus kolme sõrme paksune vahumüts, aga kadus kiirelt olematuks.
IBU: 10

Aroom: Aroom lubab julgelt haput. Selline tõsine terav hapukus, kus võib ka rabarberi ära tunda.

Maitse: Kusjuures see hapukus ei üritagi sulle kirsadega näkku hüpata. Et jääb ikka sinna berliini valge aladele, et ei kisu Souriks ära, ehkki aroom seda väitis. Sisuliselt olematu karboga, et jääb mulje mingi rabarberi mahla joomisest. Lõppmaitses murdub sealt hapuka mahla küljest lahti mingeid viiteid humalale. Väidetavalt on kasutatud ka kaneeli ja vaniljet, aga need maitses väga mõjule ei pääse. Üpriski omanäoline on ta küll, aga minule mingit elamust siiski ei paku. Klaar ja rabarberi maitseline Berliner Weisse.

Kokkuvõte: No stiili ta minu nägemuse järgi tabab, aga mulle isiklikult elamust ei suutnud pakkuda. Tore ja omanäoline ta on, aga miski ei pannud mind ohoo ütlema. Mõõdukalt hapukas ja kehalt väga kerglane. Ilmselt suudaks seda juua inimesed, kes üldiselt õlut ei joo. Mina temaga ilmselt uuesti ei kohtu.

Hinne: 3+

Huvitav fakt: Proovitud partii: 469.
Taaskord on purgil ka tore kujundus, mille on loonud: Elise Nigul.
Purgil on ka tore tutvustav tekst. "Vanaema armastusega pruulitud maitsva koogitüki nimel on ka kõige suurem ja taltsutamatum metslane valmis olema tubli. Ulakad barbarid peavad aga kadedusega pealt vaatama."

Tootja infot: https://kabliku.com/

Iļģuciema - Rīgas Alus

Nimi: Iļģuciema - Rīgas Alus
Päritolu: Läti (Riia)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 4,8%
Algvirde tihedus: 12%
Tüüp: Pilsner / Lager
Hind: 1,79€ + pant (Lätis)
Eelhäälestus: Huvitav õlleke, selle pruulikoja toodanguga pole ma varem kokku puutunudki. Huvitaval kombel, on tal ka Eesti pandi tähis, huvitav, kas teda võiks ka mõnes eesti poes kohata? Tegemist on siis pilkuga, loodan, et joodavaga.

Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Täitsa kena  kolme sõrme paksune mütsike tekkis ja mingi osa seisab väga soliidselt.
IBU: ? 

Aroom: Juba valades oli tunda sellist robustsemat humalat. Üle klaasiservagi on selline, mõnus nõukaaegne õlle lõhn. 

Maitse: Maitse on ka selline nõukaaegset kraami meenutav. Selline huvitav herneste taoline element on maitses. Peab tõdema, et omamoodi võluv. Ilmselt just see retro tunnetus. Andsin isale proovida ja ta pidas seda ka joodavaks. Selline vanakooli pilsner, natuke robustne, ent huvitavalt joodav.

Kokkuvõte: Täitsa põnev pilet nõukaaega. Seda võib ilmselt tõesti klassikaliseks pilsneriks pidada. Kindlasti soovitan seda proovida neil, kelle õllekogemused juba nõukaajal alguse said. Mina isiklikult muutusin õllelegaalsesks alles taasiseseisvumise järel, aga selles aroomis on midagi tuttavlikku, mida tundsin suguvõsa saunaõhtutel. Huvitav ja küllaltki lihtsasti joodav.

Hinne: 4

Huvitav fakt: Igaks juhuks kirjutan õlle nime ka Eesti tähtedega, et otsingust lihtsam leida oleks, Ilguciema - Rigas Alus. Toodab seda siis selline firma nagu SIA Ilgezeem. 

Tootja infot: https://ilgezeem.lv/klasiskais-alus/

Põhjala - Baltic Porter Day 2025

Nimi: Põhjala - Baltic Porter Day 2025
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 11%
Algvirde tihedus: ?
Tüüp: Imperial Baltic Porter
Hind: 2,49€ + pant
Eelhäälestus: 2023. aasta versioon oli väga meeldiv jook. Ning tegelikult ma seda olen ka juba klaasikese Kohas mekutanud, et nüüd tuleb päris test. Oli nagu tuntud headuses. Ehk siis ootan ühte Imperial Porteri elamust.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Väga kergelt ei kippunud ta vahtu minema ja kui lõpuks sai kerge pruuni vahu kihi peale, siis see kadus kiirelt. 
IBU: ?

Aroom: Aroom algas magusalt, ent peale mõnda hingetõmmet hakkas ikkagi kohv ülemvõimu näitama. Must kohv kerge kõrbenud suhkruga, et see suhkur pole liialt magus. Meeleline ja meeldiv.

Maitse: Hehee, aga maitse on vastupidiselt ootustele esmasõõmul küllaltki magus. Loomulikult on ka konsistents meeldivalt jämedajooneline. Algab maitse magusa ja veidi kõrbenud suhkrusiirupiga ja selle taustalt roomab välja aromaatne must kohv. Üllatuslikult on ka alkoholi kohalolu üpris palju maitses tunda. Ent selgi korral on tajuda maitses pidulikkust. Ta astub su kõrist alla rahulikul ja elegantsel sammul, viibates minekupealt seljataha käega. Mõnusalt rammus ja aeglaselt nauditav õlu. Suurepärane Imperial Baltic Porter.

Kokkuvõte: Kõik oligi nii, nagu arvata võis. Põhjala meistrid on taaskord valmis teinud ühe piduliku Imperial Baltic Porteri. Võib-olla on ta törtsuke magusam kui üks IBP tavaliselt, aga minu meelest tabab ta stiili filigraanselt. Maitse on magus ja kohvine, aga mitte väga jõuliselt üle võlli. Poole klaasipealt võtsin kõrvale vürtsika lihasnäcki ja see toimib hästi. Tõstab magusat veelgi esile. Ning kindlasti ei tasu teda juua liiga külmalt. Igatahes soovitan proovida. Igati korralik ja nauditav mekutamise jook. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Balti Porteri päeva tähistatakse alates 2016. aastast ja see on jaanuari kolmas laupäev, ehk siis liikuv püha. Muide Baltic Porter day tähistamine sai alguse Poolast. Samas rahvusvaheline Porteri päev on 10. oktoober.
Õlle pruulimisel on kasutatud harilikku lõhnheina. 
Proovitud partii: 728.  BB on antud 27. aastani.
Huvitaval kombel, pole toodet veel kirjeldatud kodulehel, aga ma eeldan, et see varsti jõuab sinna, seega lisan lingi.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/specials.html

Purtse - Unicorn Tears

Nimi: Purtse - Unicorn Tears
Päritolu: Eesti (Purtse)
Taara: plekk 0,33L
Alkohol: 4,6%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Rose water Pale ALE
Hind: 1.99€ + pant
Eelhäälestus: Purtse on üldiselt suhteliselt kindel kvaliteedimärk. Samas on antud õlu valminud koostöös Pudel Baariga, seega võib see küsimusi tõstatada. Ent ikkagi loodan meeldivat kerget õlut.
Värvus: Helekollane (õrn hägu)
Vaht: Tekkis umbes kahe sõrme jagu vahu, aga see kadus üpris kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Aroomist eritub tõest sellist kerget roosivee lõhna. Meenuvad nõukaaegsed naiste parfüümid. Lisaks magushapukale roosile on ka veidi humalaid tunda.

Maitse: Pean tunnistama, et aroomi järgi arvasin, et see õlu on hapukam. Kuid tegelikult on põhiolemus selline kerge Pale ALE, millele on lisatud selline kerge lilleline nüanss. Võin ütelda, et see omapära on pigem meeldiv. Ta ei kipu maitses soleerima, aga on siiski selgelt tunda. Võiks ütelda, et lisamaitse on põhimaitsega suurepärases tasakaalus. Tegu on siis sellise hea kerge januõllega, millel on selgelt tuntav ja meeldiv isikupärane vigur juures. Tore maitsestatud Pale ALE. 

Kokkuvõte: Esmalt võin tõdeda, et ta vastab minu arusaamale Pale ALE õllest ja see lisa nüanss on väga orgaaniliselt maitse sisse sobitatud. Kerge veidi magusa varjundiga joomise õlu. Võib fantaseerida küll, et umbes nii võiksid maitseda ükssarviku pisarad. Leian, et see sobib suurepäraselt ühe õllebaari majaõlleks, mida ta ka on. Täitsa proovimist vääriv katsetus.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Tegemis on siis Pudel Baari majaõllega.
Purgil on ka tore tekst, aga millegipärast on see vaid inglise keeles. Tekst räägib, et purk võib sisaldada ehtsaid ükssarviku pisaraid ja kõik sõltub vaid sellest, kas sa usud. Lisaks on olulise punktina välja toodud, et ühelegi ükssarvikule pole liiga tehtud selle õlle pruulimise käigus. 
Proovitud partii: 24052

Tootja infot: Toode puudub kodulehel.

Anderson's - Hopswagen

Nimi: Anderson's - Hopswagen

Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: plekk 0,33L
Alkohol: 4,4%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: APA /American Pale ALE
Hind: 1,59€ + pant
Eelhäälestus: Purgil olev kiri lubab kerget puuviljast õlut. Alkoholi sisaldus viitab kergele küll ja ehk on puuviljane ka siis ma oleks täitsa rahul. Väike humala joon võiks ju ka olla. Ootan kerget puuviljast õlut.
Värvus: Oranžile kaduv kuldne.
EBC: ?
Vaht: Ku8igi õlu on mitu nädalat rahulikult külmikus vedelenud, siis avades tahtis purgist veidi plehku panna. Mitte suures kohuses, aga purgipealse lõi vahtu täis. Sellega seosnevalt tekkis valades ligi kaks kolmandiku klaasi vahtu. Aga lahkus see vaht tublisti kiirustades.
IBU: ?

Aroom: Aroom on küllaltki kerge on sellist seebilõhnalist humalat ja ka puuviljade algeid. Virsiku ja ananassi viited. 

Maitse: Esimene mõte on, et tõesti kerge. Teine mõte, et vist mingi kotermann on sisse pääsenud, sest õlu on mingil määral ülekarboniseeritud. Suus hoides kihiseb liiga palju. Neid puuvilju võib ju maitsest otsimise teel leida, aga nad on väga väikesed. Sellised puuvilja mudelid 1:43. Aga peale selle kihina pole selles õlles otseselt midagi valesti, lihtsalt ühtegi üllatusmomenti ei ole. Liiga lihtne ja liiga kerge, ent joodav. 

Kokkuvõte: Ega APA stiilina ongi reeglina selline anonüümkiri ise endale, seega võib ütelda, stiili on tabatud. Tekib muidugi küsimus, et kas see karbo pull on tervel partiil. Üldiselt on tegemist hästi kerge ja ka lihtsalt joodava õllega, mille joomine ei tohiks olla kaelamurdev ülesanne, masslaagri joojale. Laiemate kogemustega õllesõbra võib see jook veidi nõutuks jätta. Proovida kindlasti võib, aga ei pea.

Hinne: 4-

Huvitav fakt: Proovitud õlu oli partiist 000247.
Omab Vegan märgist.


Tootja infot: On saadaval vaid e-poe link.

Tanker - Wanderwild

Nimi: Tanker - Wanderwild
Päritolu: Eesti (Jüri)
Taara: Klaas 0,375L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: pole antud
Tüüp: Wild Sour ALE
Hind: 1.99€ + pant
Eelhäälestus: Tankeri need mitte mass õlled on ikkagi üldiselt ju meeldivad olnud. Sourid pole küll päris minu rida, aga ka selles stiilis leidub meeldivaid üllatusi. Loodan, et üllatun meeldivalt.  
Värvus: Pruun nagu kali.
Vaht: Väga nagu ei tekkinudki ja kui tekkis, siis kohe kadus.
IBU: ?

Aroom: Aroom on selline raskelt hapukas, selline mitte terav, aga selline ümaram. Pohla võib sealt leida, aga pigem meenutab isegi jõhvikat. Ka mingisugune rukki tunnetus on olemas. tundub põnev.

Maitse: Maitse on ikkagi päris jõuliselt hapukas, esimese sõõmu peale võtab välimised silmanurgad veidi võbelema. Teine sõõm, HAPU! Meenutab sellist raskel ajal tehtud punasesõstra mahla, kuhu suhkrut pole palju pandud, muide ka maitse poolest meenutab punasesõstra mahla. Oh kurinahk, ta on ikka jõuliselt hapu. Iga sõõmu järel tõmbab näo krimpsu ja silmad vee äärele. Tõsiste Souride puhul on see pull, et  hapu tuleb oma teerulliga ja midagi muud nagu ei saagi tunda. Samas see jõhker hapukus on omamoodi võluv. Kuusevõrseid ma ei suuda maitsest üles leida. Kokkuvõtlikult jõuliselt hapu, ent huvitavalt omapärane. 

Kokkuvõte: Ütleme nii, et see Wild Sour ALE, mis on tüübiks antud, on metsikult täpne. Sest see õlu on metsikult hapu eil. Nagu juba ülal ütlesin, siis see õlu on jõhkralt hapu ja marjane, aga muud sellest välja ei suuda lugeda. Ma eeldan, et veendunud souride sõbrale on see maiuspalaks. Lihtsamate õllede joojad pigem pööritavad selle peale silmi. Mina tõden, et omapärane, aga pigem ma teist korda teda ei osta. 

Hinne 4+

Huvitav fakt: Õlle tegemisel on kasutatud siis pohlamarju, kuusevõrseid ja rukist. 
Koduleht on neil millegipärast hetkel katki, õllede kohta infot ei näita. 

Tootja infot: https://tanker.ee/brand/tanker/

Valmiermuiža - Abbey ALE (Klostera alus)

Nimi: Valmiermuiža - Abbey ALE (Klostera alus)
Päritolu: Läti (Valmieramuiža)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 6,7%
Algvirde tihedus: 16,6%
Tüüp: Abbey ALE
Hind: 2,79€ + pant (Lätis)
Eelhäälestus: Ma pole mingi Valmiermuiza õllede oluline fänn, aga viimati proovitud Amber Lager oli täiesti meeldiv õlu. Abbey sõnaga tuleb meelde kunagine Saku Abbey õlu, mis oli täitsa tore ja omanäoline. Antud hetkel ootan siis midagi belgiapärast.
Värvus: Merevaik
EBC: 25
Vaht: Tekkis selline pool klaasi vahtu, aga vajus üpris kiiresti üpris õhukeseks.
IBU: 15

Aroom: Aroom on pärmine küll ja üpriski belgiapäraselt. Selline pärmi ja karamelli segu.

Maitse: Ka maitse on küllaltki belgialaadne ja pärmisuunitlusega. Maitses on ka mingi põnevam terav nurk sees. Mulle tundub, et see võib tulla sellest, et kasutatud on ainult otra ja puudub klassikaline belglastele omane nisu. Väidetavalt peaks see õlleke ka koriandrit sisaldama, aga seda tuleb küll maitsest tikutulega taga otsida. Samas kui mõnes Belgia õlles karjub ta nii, et kopsutükke lendab. Muidugi võin ma tunnistada, et ega ma temast puudust ei tunne. Aga üldiselt ma võin tõdeda, et oodatud belgiapärast maitset evib ta küll. Mõnus selline pärmi ja karamelli segune, nagu ka aroom lubas. Igati nauditav kloostri õlu, mis ei ole trappist. :)

Kokkuvõte: Taaskord tuleb tõdeda, et antakse lubadus ja kantakse ka auga välja. Loed pudelilt "Abbey" hakkad mõtlema pärmist ja kergest magusast ja kui maitsed, siis ongi nii. Ma viimastel kuudel olen täheldanud, et ilmselt hiilib mingi belgiapäraste õllede periood ligi. Igatahes antud õlu liigitub mul küll Valmieramuiža valikust lemmikute väiksesse gruppi. Soovitan proovida.

Hinne: 5.

Huvitav fakt: Humalad: Tettnanger Tettnang. 

Belgiapärane õlu, mis ei sisalda nisu. 

Pudelil on välja toodud ka igakülgne info.

Tootja infot: https://valmiermuiza.lv/en/products/valmiermuizas-klostera-alus?_pos=1&_sid=6ae0c8bd1&_ss=r

Põhjala - Cellar Series - Disko

Nimi: Põhjala - Cellar Series - Disko
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 12,5%
Algvirde tihedus: 30,8°
Tüüp: BA Imperial Stout
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Martti!
Eelhäälestus: Seni pole veel kohanud Cellar Series sarja õlut, mis on pannud veidikenegi nina krimpsutama. Puhas maitseelamuste rivistus. Ehk siis ootan järjekordset elamust.
Värvus: Must.
Vaht: Veidi üritasin teda vahtu ajada, aga see oli üpris lootusetu. Eeldatavasti paks jook.
IBU: 30

Aroom: No aroom on külluslik. Suhkrusiirupid, kohvi, viskit ja šokolaadi. Maitsemeeled seavad end stardiasendisse. 

Maitse: Esimene tundmus, oo kui paks neste.  No ja see maitse šokolaadikook ploomimoosiga, mis on puistatus üle vanilje suhkruga ja biskviidi osa on immutatud viskis. Lihtsalt kuninglik. Nii suure kehaga, et lähedalt vaadates ääred ei paista. Langeb su peale nagu katusetäis sulalund vanalinna maja katuselt. Aga ta ei tee haiget, ta teeb mõnusa olemise. Üks neist kordadest, kus ei teki küsimust, et oli ta ikka vaadis või. Viski on sellele maitsele sellise mõnusa hame selga visanud, õhuline, aga konkreetne. See õlleke on lihtsalt kuninglik magustoit. Oivaline!!! 

Kokkuvõte: Taaskord Cellar Series kaitses nö. oma vapi au. Ehk siis ootuspäraselt on tegemist oivalise joogiga. Oma maitset, massi, magusust ja vaatki on oma selge templi kogu kremplile vajutanud. Toodetud on ta 2023, aga hetkel tundub, et säilimisruumi on küllaga. Sest ma eeldan, et hetkel pole ükski maitsenurk veel maha vanunud. Igatahes soovitan hankida ja proovida. Muidugi eeldusel, et teile magusad ja massiivsed Imperial Stoutid meeldivad.  

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Enda viski kogemuse on see jook omandanud Prantsusmaalt pärit viski vaatides.
Proovitud partii No: 591.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/cellar-series.html

Lielvārdes - Tradicionālais

Nimi: Lielvārdes - Tradicionālais

Päritolu: Läti (Liepaja)
Taara: klaas 0,5l
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: 11,9%
Tüüp: Lager
Hind: 1,85€ + pant (Lätis)
Eelhäälestus: Lielvardes pruulikojast on aegade jooksul erinevaid katsetusi proovitud, ükski pole nagu röökivalt halb olnud. Samas meenuvad põnevad katsetused nagu Kõrvitsa Ale ja Mustsõstra Stout. Antud hetkel loodan siis normaalset laager õlut ja siingi on kasutatud lisaks odrale ka nisu linnaseid. Ehk on huvitav.
Värvus: Heledam kuldne
EBC: 6
Vaht: Tekkis mingi kolmandik klaasi vahtu, aga pool sellest kadus kiirustades ülejäänu püsib paremini.
IBU: 17

Aroom: Tagasihoidlik, ent veidi tugevam kui keskmisel laager õllel. Tunda on odralinnaseid ja mõrkjat humalat. 

Maitse: Võtad nagu lonksu ja ei oskagi kirjeldada. Esimene mõte on, et maitse on olemuselt klaar. Keha on selline kergema poolne. Maitse esimene pool on naga selge lihtne laager, aga teises pooles viskab sellise kerge magusale kalduva joone sisse, ma eeldan, et seda teeb nisu. Aga üldjoontes selline mõnus klaar laager, mis omab väikest lisa knihvi, seega positiivne. Vaimustusest just päris ei röögi, aga noogutan tunnustavalt. Igati joodav laager.

Kokkuvõte: Masslaagrina on tegemist igati eeskujuliku isendiga. Maitse on klaar ja omab veel väikest nisuga tehtud lisa vimkat. Hinnaklass pole ka liiga hull, seega täiesti tore õlleke. Ma ei kujuta täpselt ette kui suur see pruulikoda on, aga mul on jäänud mulje, et läti põhilistes poekettides on ta igal pool esindatud. Seega väga väike ei saa olla. Ehk siis ma eeldan, et liigitamine masslaagriks ei ole vale. Soovitan täitsa proovida.

Hinne 4+.

Huvitav fakt: Olen sellelt pruulikojalt varemalt juba kuute õlut proovinud, aga traditsionaal polnud veel mu teele sattunud. Kasutatud humalad Magnum, Spalter Select ja Amarillo. Linnastena on kasutatud nii otra kui ka nisu.

Tootja infot: https://lielvardesalus.lv/en/produkti/lielvardes-tradicionalais-2/

Malduguns - Cilpa

Nimi: Malduguns - Cilpa

Päritolu: Läti (Rauna)

Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 5,3%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Pale ALE
Hind: 3,29 + pant (Lätis)
Eelhäälestus: Üllatavalt pole see minu esimene kokkupuude Malduguns õllega. Nende Brown ALE oli täitsa joodav jook. Ehk on antu õlu paremgi. Etiketi kujundus on ju äge. Ootan head Pale ALE-i.
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Tekkis kena kolmandik klaasi vahtu, aga vajub veidi kiirustades.
IBU: ?

Aroom: Aroom on humalane, veidi tsitruseline, puuviljane ja veidi seebine. 

Maitse: Maitse on üldjoontes mõrkjas. Küllatki humalane, maitses on ka tunda tsitrust ja mingit muud vilja, ma ütleks et melonit. Ehk siis on maitses ka mahlasust, aga see võitleb mõrkjusega ja pigem jääb alla. Maitse on küllaltki mitmenäoline , aga mingit suurt elamust ta siiski ei paku. Vigu tal ka ei ole ja kiituseks võib ütelda, et Pale ALE kohta on tal üllatavalt palju humalat. Normaalne õlu.

Kokkuvõte: Esimese hooga hakkas ta mulle poes näppu ilmselt ägeda kujunduse tõttu. Fakt, et tegu on Pale ALE-ga tõmbas ootusi enne avamist veidi maha, aga võib siiski ütelda, et tegemist on sellise veidi humalasema pale alega. Igatahes viga tal pole, aga mingit võimsat elamust ta ka ei pakkunud. Lisaks oli ka hind üpris kõrge. 

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Õlle nimi Cilpa on tõlkes Silmus.

Kasutatud humalad: Colombus, Centennial, Chinook, Cascade ja Citra.  
Kodulehel on vaid e-pood ja sealt mingit olulist lisainformatsiooni ei leia.

Tootja infot: Eksisteerib ainult e-pood.

Mönchshof - Bockbier

Nimi: Mönchshof - Vollmundiges Bockbier

Päritolu: Saksamaa (Kulmbach - Baieri liidumaa)
Taara: Klaas 0,5L (patentkorgiga)
Alkohol: 6,9%
Algvirde tihedus: 16,3%
Tüüp: Bock
Hind: Jõuluvana tõi. Aitäh!
Eelhäälestus: Eelmised proovitud Mungahoovi õlled ei jätnud erilist muljet. Sedakorda on siis tegu Bockiga, ehk see aitab.
Värvus: Kastanpruun.
EBC: ?
Vaht: Tekkis selline kahe sõrme paksune kiht, aga kadus päris kärmelt.
IBU: ?

Aroom: Tagasihoidlik ja karamelline. 

Maitse: Ma ütleksin nii, et ta maitseb umbes nagu välja näeb. Ehk siis karamell linnased on värvi ja ka maitset piisavalt andnud. Maitse kaldub siis üpriski magusa suuna peale. Alkoholi ka maitse ei reeda. Ma julgen väita, et küllaltki keskelt läbi Bock ta on. Selline kergelt karamelliselt magus ja pehme rösti hamega. Stiilipuhas ja lihtsalt joodav Bock. 

Kokkuvõte: Võib tõdeda, et tegemist on stiilitruu Bock õllega, mida on kerge juua. Kergelt magus ja röstine. Selged vead puuduvad, mingi omapära sammuti. Selline kindlapeale minek kui soovite Bock õlut.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: " Loomulikult Reinheitsgebot.


Tootja infot: https://www.xn--mnchshof-n4a.de/biere/detail/bockbier

Sori Brewing - Laudatur XIX (2019 Special release)

Nimi: Sori Brewing - Laudatur XIX (2019 Special release)
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 10,4%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Cognac BA Ale Blend
Hind: 3€ (Laomüük)
Eelhäälestus: Eelmine, mõned aastad tagasi proovitud XVIII Laudatur oli suurpärane jook. Antud hetkel on sellel joogil BB ligi aasta üle läinud, aga ma eeldan, et see pole talle suurt kahju teinud. Kui tegemist on Barley Wine-i ja Imperial Baltic Porteri seguga, no kas see saab halb olla? Kordan, eelmine oli oivaline.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Tekkis selline tubli kolmandik klaasi vahtu, aga see polnud väga püsiv. Hajus kiiresti kirmeks. 
IBU: ?

Aroom: See on joovastav. On tunda kohvi, alkoholi, mingit magusat suhkrusiirupit ja veidi burbooni. Paneb maitsemeeled stardivalmis. 

Maitse: Hmm, korra tekib tunne, et äkki on siiski teda ajahammas veidike purenud. Sõõmualguses on tunda üpris palju ülekarboniseeritust, ehk siis ta kiheleb veidi keele peal. Ka keha tundub õllel olema kiduram kui võiks eeldada. Maitses on ka mingi kerge hapukas joon. Maitse on veidi tagasihoidlikum kui eeldasin. Kuigi selles on kohvi ja mingi huvitav apelsinine joon. Ilmselt ikkagi ajahammas. Kuid sellest hoolimata on tegemist ikkagi mõnusa joogiga. Kuigi eeldan, et aeg on kurja röövlina osa maitsest kõrvale lohistanud. 

Kokkuvõte: Ehk siis, kui teil on keldrisse mõni selline seisma jäänud, siis minu soovitus on ta nüüd sistaks teha, sest mulle tundub, et aeg on talle veidikene halba teinud. Ta on endiselt igati meeldiv jook, aga miski pole päris õige. Kuigi minu eksemplar on vähemalt oma viimase eluaasta igati heades tingimustes veetnud. Aga mulle tundub, et mingi protsess on ta õhukeseks söönud. Kuigi endiselt on tegemist hea joogiga, siis meenutab ta kunagist meistersportlast, "vorm on kõikuv, aga klass on igavene." Hea sooritus, aga mitte kõige paremas vormis.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Proovitud partii 331.
Selles segus kasutatud Barley Wine ja Imperial Baltic Porter on vedelenud Heaven Hill Bourboni tünnides ja tundmatuks jääda soovivate konjaki tünnides.

Sõna laudatur tähendus?
Laudatur [-da:-] (ld), kiiduväärt; mõne maa ülikoolis eksamihinne (vastab „väga heale”); õppeaine ülemaste. (allikas: Eesti Entsüklopeedia)

PS! Koguaeg kapis teda nähes lugesin Laudatuur, mis on kuskilt eesti kultuuriloost pärit mõiste, aga ma ei mäleta millega seoses see oli. Esimese hooga kõlab nagu Vanamehega seoses, aga see oli varem.
PS2! Kui kirjutada googlesse lauda tuur siis esimene vaste on seoses Karmo Tüüriga. :)

Tootja infot: Koduleht enam õllede kohta infot ei evi.

Genys Brewing - Tattoo Lager

Nimi: Genys Brewing - Tattoo Lager
Päritolu: Leedu(Kaunas) 
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 4,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Organic Pale Lager / Lager / 
Hind: 1,49€ + pant (Lätis)
Eelhäälestus: Ma ühe sellise olen antisanitaarses olukorras ära joonud. Sõidukis ja purgist. Oli selline mitte midagi ütlev lager vist. Kohe selgub tõde. Loodan, et mäletan valesti..
Värvus: Helekollane
EBC:10
Vaht: Kerge vahumüts tuli, aga lahkus kiirustades.
IBU: 15

Aroom: Väga tagasihoidliku aroomiga. Õrn humalavine on tunda.

Maitse: Maitse on ka värvile ja alkoholisisaldusele vastav. Õhuke ja õrn. Maitses on siiski mingi humala tunnelm, mis meenutab mulle millegipärast herneid. See on ka ainuke kerge omapära, mis tal on. Muus osas ongi tegu sellise kerge lihtsa laager õllega. Umbes selline tunne jäi temast ka esmakohtumisel. Pigem selline nigela poolne lihtne õlu. Otseselt halb ta ei ole, aga kui on nii palju teisi variante, siis rohkem temast ei huvitu.

Kokkuvõte: On ju tore, et üritatakse mingit puhast öko asja ajada, aga reeglina need katsetused mind maitse poolest pole veennud. Maitset on vähe, ta on küll omapärane, aga kas just hea... Igatahes proovida võib, aga ma ootuseid kõrgeks ei ajaks. Otseseid vigu tal nagu pole, aga pole ka midagi, mida veel tahaks proovida.

Hinne: 3-

Huvitav fakt: Omab öko (EKO) märgist. Partii: ECO-083.
Kuna ostsin Lätist, siis eeldasin, et tegu on Läti õllega.

Vähemasti purgi kujundus on täitsa äge.

Tootja infot: https://genysbrewing.lt/en/

Pühaste - Mocha Buzz

Nimi: Pühaste - Mocha Buzz

Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Plekk 0,33L 
Alkohol: 7,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Pastry Brown ALE
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Martti!
Eelhäälestus: Sellist liigimääratlust nagu Pastry Brown Ale ma polegi varem kohanud. Kuid tundes Pühaste kvaliteeti olen meeldivas ootusärevuses. Ehk on miskit maitsvat ja omanäolist.
Värvus: Tumepruun.
Vaht: Vahtu läks hooksalt ja seda tuli ligi pool klaasi. Vajub kerge kiirustamisega.
IBU: ?

Aroom: aroom on küllaltki kohvine ja kergelt magus. Keskmist Brown Ale-i ta küll ei meenuta. Pigem kisub sinna stoutide poole.

Maitse: Maitsegi on tugevalt kohvine ja veidike magus. Ainus asi mis tema juures pruuni eili meenutab on keha, mis pole kõige jõulisem. See tekitab sellise põneva võõritusefekti, jõuline maitse, aga mitte väga rohmakas keha. Pähe kerkib sõnapaar, või täpsemini liitsõna, jääkohvi. Täiesti omanäoline maitseelamus ja võib väita, et meeldiv. Kergema olemusega, aga jõulise maitsega Brown Ale.

Kokkuvõte: Tõesti põnev õllekogemus. See tüübile lisatud Pastry annab võimaluse kavalalt silma pilgutada kui arutleda stiili tabamise aspekti. Olemuselt ta meenutab Brown Ale-i, aga maitselt mitte sugugi. Maitse liigub sinna Stout õllede valdkonda. Kindlasti maksab teda proovida huvitava kogemuse saamiseks. Ning kui korraldate õllede pimetestimist koos arvamisega, siis on see tore asi valikusse lisamiseks.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Õlu on pruulitud Etioopiast pärit Bette Buna kohviga ja lisatud on ka tonka ubasid. 
Proovitud partii: 656. (Eeldatavasti, sest partii number on veidi kahjustada saanud.)

Tootja infot: https://puhastebeer.com/tooted/hooajalised/mocha-buzz

Hiiumaa Muuseumi õlu (Kodune käsitööõlu)

Nimi: Hiiumaa Muuseumi õlu (Kodune käsitööõlu)
Päritolu: Eesti(Täpsustamisel)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: ?
Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Koduõlu
Hind: Vend tõi. Aitäh!
Eelhäälestus: Vend tõi sellise ilma etiketita pudeli ja ütles, et on Muuseumi õlu. Rohkem täpsustada ei osanud. Eks siis tuleb ise välja uurida. Üllatusmuna.
Värvus: Oranžikaskollane (kerge hägu)
EBC: ?
Vaht: Tekkis, aga kihises laiali. Meenutas käitumiselt pigem siidri vahtu.
IBU: ?

Aroom: Aroom on pärmine ja veidi nagu kadakane. Meenutab sellist saare koduõlut. Ju ta see ongi.

Maitse: No maitseb ta ka nagu saartel pakutav koduõlu. Algab maitse pärmiga ja hapukalt, siis keerab nagu mingi kergelt mett meenutava külje ette, seejärel lisandub kõvasti hapukat ja siis vajub hapukas magus pärmine järelmaitsesse. Muide konsistents mõjub üllatavalt paksuna. Kahtlustan, et tal on ka see saartel valmistatava koduõlle salajane mõõk sees, kuigi maitses olulist alkoholi tunnetust ei ole. Klassikaline hiidlaste ölut.

Kokkuvõte: Selline põrsas kotis õllejoomine on teinekord väga huvitav. Sest nii sa lähed päriselt puhta lehena asjale peale. See on siis Hiiumaa muuseumi õlu ja ma eeldan, et sealt võib olla võimalik teda ka hankida. Ma üldiselt pole seda tüüpi koduõllede fänn. Väikeseks huvitavaks vahepealaks kõlbab ta küll. 

Hinne: 3+

Huvitav fakt: Õlle klaasi valamise ajal ei olnud ma isegi teadlik, et tegu on Hiiumaalt pärit õllega.

Tootja infot: Puudub

Põhjala - Maple Bänger

Nimi: Põhjala - Maple Bänger
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 12,5%
Algvirde tihedus: 30,4°
Tüüp: Imperial Stout
Hind: 3,49€ + pant
Eelhäälestus: Põhjala Imperial Stout õlled on ju kvaliteedi märk omaette. Antud juhul on siis maitsele antud lisavääringut vahtrasiirupiga. Ootan ilmselgelt magustoitu.
Värvus: Must.
Vaht: Natuke tuli meelitada ja ilus pruunikas vahumütsike tekkis, ning mingi osa püsis päris hästi.
IBU: 45

Aroom: Aroom on tapvalt magus ja kohvine. Mul on nagu mingi ettekujutus vahtra siirupi aroomist ka, aga seda ma väga selgelt ei taju. Äkki see veidi kõrbenud suhkrusiirupi joon aroomis?

Maitse: Oh püha issand, see nektar on ikka paks. Maitses domineerib ka mindi selline kõrbenud tunnelm. Veidi kõrbenud suhkrut, natuke kõrbenud kohvipaksu ja ilmselt ka peotäis kõrbenud vahtrapuud. Kogu see kooslus loob sellise huvitava magusmõrkjas maitsekogemuse. Ja seda mõrkjat on siin üle keskmise, võiks suisa ütelda selle mõrkjuse kohta kirbe. Ta on küll tore ja joodav, aga jätab veidi kareda mulje. Seega ma ei ütleks, et ma just fänn olen, sest see mõrkjus lööb magusal mõningad nurgad maha. See on lihtsalt minu maitse eelistuste vaatenurgast üteldud. Loomulikult on ta võimas rammus ja suursugune, nagu üks Imperial Stout olema peab. Mõnus, ent üllatavalt mõrkjas magustoit.  

Kokkuvõte: Nagu arvata oli siis tegemist on vähemalt tankimürsuga. Stiilile saab nii lõdvalt pihta, et istub talle pimesi pähe. Isiklikku omapära evib see jook eelkõige oma tugevalt mõrkja (kirbe) maitsejoonega. Samas on tal ka kõik ImpStoudi meeldivad omadused olemas. Selgelt omanäoline, aga lemmikuks ta ei pürgi. Jään talle näiteks Cocobängerit eelistama. Aga huvitav proovimise kogemus on ta kindlasti. Eriti mõrkjuse otsijatel soovitan proovida.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Pruulimisel on kasutatud vahtrasiirupit ja röstitud vahtrapuitu.

Üks mõrkjamaid Imperial Stoute, mida olen proovinud..
Proovitud partii No: 735.


Tovotja infot: https://pohjalabeer.com/et/specials.html

Valmiermuiža - Amber Lager (Gaišais alus)

Nimi: Valmiermuiža - Amber Lager (Gaišais alus)

Päritolu: Läti (Valmieramuiža)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 5,2%
Algvirde tihedus: 13,4%
Tüüp: Amber Lager
Hind: Sõber andis. Aitäh, Pets!
Eelhäälestus: Üldiselt Valmiermuiza õlled pole mulle väga mokkamööda olnud, mõne erandiga. Samas Amber Lager on stiil, mis mulle pigem maitseb. Ootan siis ühete head stiilipuhast sooritust.
Värvus: Heledam merevaik
EBC: 18
Vaht: Tekkis selline tubli kolmandik klaasi vahtu ja mingi osa püsib sellest väga hästi.
IBU: 23

Aroom: Aroomis võib tunda magusaid karamell linnaseid ja kohe nii rohkelt, et muud ei tunnegi. Ent isu tekitab küll.

Maitse: No mis me räägime, väga põnev maitse. Esimese asjana on tunda sellist robustset filtreerimata õlle tunnetus ja see mulle meeldib, annab kohe õllele iseloomu. Maitse keerlebki magusa karamelli, jõuliselt mõrkja ja robustse humala ja mingite hapukate nootide segus. Pean tunnistama, et mulle see õlu koh täitsa meeldib. See maitsete virr-varr on tore oma sellise robustse põhitooniga. On sellist münchenilikku tunnetust küll. Igati viisakas ja isegi silmapaistev Amber Laager. 

Kokkuvõte: Taaskord võib tõdeda, et Valmiermuiža pruulikoda on ennast minu silmis rehabiliteerinud. Viimane meeldiv üllatus oli aastaid tagasi proovitud Dark Smoked Lager. Selle õlle jaoks on 0,33L pudel väike, seda tahaks kohe rohkem. Just see robustne humala maitse, mida ma seostan heade filtreerimata õlledega. Stiilipuhtuseski pole siin ruumi kahelda. Vastab Aber Lager määratlusele küll ja seda mitte igaval moel. Silmapaistev Aber Lager, soovitan proovida. Minu andmetel peaks teda Eestis liikuma küll.

Hinne 5.

Huvitav fakt: Humalad: Hallertauer Nugget ja Hallertauer Mittelfrüh. Ma eeldan, et nemad selle ägeda maitse annavadki. Pudelil on välja toodud ka igakülgne info.

Tootja infot: https://valmiermuiza.lv/en/products/gaisais-alus-0-33

Stangen - Pils Bier

Nimi: Stangen - Pils Bier
Päritolu: Saksamaa (Hamburg)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 4,7%
Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Pilsener
Hind: Ei mäleta.
Eelhäälestus: Riiast ostsin kohaliku õlle pähe, alles hiljem uurima hakates ilmnes et saksa õlu. Purk näeb välja nagu oleks tegemist säästupilkuga. Loodame, et välimus on petlik ja tegemist on hea pilkuga.  
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Vahtu tekkis ligi pool klaasi ja vajub rahulikult. 
IBU: 25

Aroom: Aroom on pilkule omaselt humala ja linnaste segune. Linnased isegi üllatavalt palju figureerivad aroomis. Tunnetuslikult on aroom mõrkjas. 

Maitse: Maitselt on tegemist hästi lihtsa laager õllega. Võiks isegi ütelda, et see maitse on küllaltki õhuke. Keha on selline alla keskmise, samas humala mõrkjust on nagu piisavalt. Linnased ruulivad oma viljase maitsega lõpp- ja järelmaitses. Selline harjukeskmine pilku, või saksakeskmine kui soovite. Juua kõlbab elamust ei paku. Keskelt läbi pilsner.

Kokkuvõte: Lihtne õlu, mis oma olemuselt stiili taba ilusti ja juua kõlbab vabalt. Ma eeldan, et ta polnud poes ka kallis. Ilmselt sinna euro kanti. Seega janu kustutajaks võib teda võtta küll. Pretensioonitu ent joodav.

Hinne: 4-

Huvitav fakt: Purgil on ära toodud korporatsiooni võrgu aadress, aga mitte konkreetse õlle brändi oma. 

Eestis seda minu andmetel ei müüda. 

Tootja infot: https://www.stangen-bier.com/

Piebalgas - Jubilejas Alus

Nimi: Piebalgas - Jubilejas Alus
Päritolu: Läti (Jaunpiebalga)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 5,2%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Lager
Hind: 1,75€ + pant (Lätis)
Eelhäälestus: Kunagi sai selle firma õllesid proovitud, ja umbes 10 aastat tagasi tundusid nad olema täiesti joodavad masslaagrid. Ehk pole midagi muutunud. Ootan joodavat lihtsat laager õlut.
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Tekkis ligi pool klaasi ja pool sellest püsib täiest eeskujulikult.
IBU: ?

Aroom: Veidi on rohkem aroomi kui masslaagril keskmiselt. Aroom on veidi humalane ja kergete linnase nüanssidega. 

Maitse: Maitse on nagu ühel korralikul masslaagril. Põhimaitse on veidi linnaseline ja kaldub kergelt magusaks ja järelmaitses jätab humal suhu tagasihoidliku mõrkjuse. Ühtegi häirivat omadust ma maitses ei leia. Mõned võivad seda põhimaitse kerget magusust võb-olla veidi segavaks pidada, aga minu meelest on ta normaalsuse piirides. Mõrkjust võiks ju ka tiba rohkem olla, aga noh ei ole, mis sa ikka teed. Lihtsalt joodav laager. 

Kokkuvõte: Ma leian, et tegemist on igati normaalse masslaagriga. Visuaalselt on tema plussiks kindlasti ilusti püsiv vahumüts. Maitse võib mõne jaoks veidi liiga magusavarjundiline olla, aga võib ka mitte. Kartma teda kindlasti ei pea. Vähemalt korra võib teda julgelt proovida. 

Hinne: 4

Huvitav fakt: Õlu on toodetud Õlletehase 15. juubeli puhul, mis oli aastal 2004. Koduleht ütleb, et õlu sai nii hea, et nad siiani nö. tähistavad, see on siis 20 aastat järjest. Kuna õlu endiselt müügil on siis võib neid ju isegi uskuda. 

Tootja infot: https://www.piebalgasalus.lv/eng-products?beer=jubilejas


Lisa: Nüüd ilmnes, et see pruulikoda on nime vahetanud ja ma olen seda õlut varem proovinud. Üllatuslikult on arvamus umbes sama. Nimi muutus sedavõrd, et läks lätipärasemaks, varemalt oli pruulikoja nimi Piebalga. :) Eelmine arvustus aastast 2015 on siin.