Abbaye De Vauclair - Spring

Nimi: Abbaye De Vauclair - Spring

Päritolu: Prantsusmaa (Arques)
Taara: Klaas 0,75L (šampuse kork)
Alkohol: 6,8%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Biere De Mars / Farmhouse ALE
Hind: 2,49€ + pant

Eelhäälestus: Eelmine sama pruulikoja õlleke, mis tuli samuti Lidlist oli täitsa mõnusasti joodav. Võiks siis lootust hellitada, et ehk ka see. Huvitav, et tegemist on nime poolest kevade õllega, aga reaalsuses on aastaaeg diametraalselt teine. Ootan siis sellist kergelt belgiapärast ALE õlut.
Värvus: Kuldpruun
EBC: ?
Vaht: Kena kolmandik klaasi vahumütsi tekkis ja pool sellest püsib eeskujulikult. 
IBU: ?

Aroom: Aroom on taaskord puuviljane, veidi magus ja pärmise äärega, ehk siis meenutabki Belgia ALE-e. 

Maitse: Maitse on olemuselt ka eeskätt puuviljane ja veidi magus. Muide kirjade järgi on muu hulgas kasutatud pruulimisel ka riisi, aga see maitses ei kajastu, vähemasti selliselt nagu ta on tunda riisiga tehtud laager õlledes. Koriander on tunda hästi kerge joonena, ta ei soleeri, aga maitsest otsides leiad ta üles. Magusa poolest pole ta ka väga jõuline ja alkoholigi ei ole eriti tunda, vähemasti mitte sedavõrd palju kui eelmisel antud pruulikoja õllel Imperiale. Pimetestis arvaks, et ta on mingi Belgian ALE. Kergesti joodav puuviljane ALE. Väga hea, aga mitte suurepärane.

Kokkuvõte: Pean tõdema, et väga suuri erinevusi ma selle pruulikoja kahe erineva õlle vahel ei leidnud. Kuigi mul on vähe kogemus stiiliga Farmhouse ALE, siis vähemalt senise info pealt võin ütelda, et minule teadaolevalt vastab ta stiilile küll. Samas kui võtta arvesse, et tegu on Prantsusmaalt pärit õllega, kuigi stiili päritolu peaks olema Belgia, siis saab ainult tunnustavalt noogutada, sest minu senine keskmine prantsuse õlle kogemus, ei ole just hea. Seega on tegemist täitsa toreda õllekesega, mida võib teoorias isegi uuesti proovida, sest midagi negatiivset tal küll küljes ei ole. Hea klaari maitsega õlu, lihtsalt suurt vaimustust ei tekita. 

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Pruulimisel on kasutatud muuhulgas ka  riis, koriander ja apelsinikoored. Muide eelmisel õllel oli kasutatud apelsiniekstrakti. Samas võib siin olla küsimus ka tõlkes. ;)
Seda õlut toodab selline pruulikoda nagu Brasserie Goudale. 

Tootja infot: Lidl-i turustavate õlledel reeglina kogulehed puuduvad.

Sori Brewing - Pareto 2017

Nimi: Sori Brewing - Pareto 2017
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 11,6%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Wee Heavy Aged in Port Wine Barrels / Untappd: Scotch Ale / Wee Heavy

Hind: 3€ (Laomüük)
Eelhäälestus: Antud õllestiil on mulle vägavähe tuttav. Üks õlu on siin blogis, mis sarnast liigitust kannab. Aga kuna tegemis on mingi erilise Limited Realease-iga, mida tasus vaadis hoida, siis ootan huvitavat kogemust. Õllel on küll parim enne juba möödas, aga sellise joogi puhul ei tohiks see olulist rolli mängida. Ehk siis ootan elamust.

Värvus: Pruunikasmust.
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks isukalt isegi rahuliku valamise juures.
IBU: ?

Aroom: Juba valades lõi õhu mingit alkohoolse joogi spetsiifikat täis. Üle klaasi serva võib tõesti portveini jälgi tajuda, korraks tekkis ka mingi viski tundmus, aga põhjalikumalt nuhutades on ikka selge veinivaadi spetsiifika. Selline hapukas ja kerge magusa tunnetusega. 

Maitse: Hohooo! Se on nüüd vägadi (tahtlik viga) huvitav jook. Algab selliselt kergelt hapukalt ja alkohoolselt, kahtlustaks nagu mingit odraveini, samas nurk on nagu mahedam. Ka see hapukus on kuidagi selge ja tugev, aga ei ole liiga intensiivne. Veinivaadi nüanss käib nagu ka pidevalt kaasas, mitte ei ilmne alles järelmaitses. Äärmiselt põnev õlu. Lihtsaid laagreid eelistavad õllesõbrad pööritaksid ilmselt selle õlle peale silmi. Aga mina rüüpan säravate silmadega. Hapukas, alkoholine, mingit teravilja spetsiifikat eviv ja  selget vaadi pitserit omav õlu. Põnev ja väga omanäolisel moel meeldiv.  

Kokkuvõte: Nii nüüd kui kirjeldus tehtud vaatasin, mida Karmo on arvanud. Erinevus on see, et tema proovis seda õlut päris värskelt ja ma ütleksin seda kirjeldust vaadates, et aeg on sellele õllele head teinud. Okei, on nüansse mis on vist kaotsi läinud, aga mitte midagi ebameeldivat ma küll ei suutnud tuvastada. Pigem on ajas lihtsalt see kaardipakk paremini läbisegatud. Igatahes kui te olete kuhugi sellise isendi alale pannud, ma eeldan, et praegu on täpselt see hetk kui ta ära tarbida. Wee Heavy / Scotch ALE stiil tuleb luubi alla võtta.

 
Hinne: 5

Huvitav fakt: Proovitud partii: 193.

Antud õlu on varjus olnud aastakese portveini vaadis.

Pareto printsiip on siis see klassikaline teooria, et asjad jagunevad 80-20 süsteemis. Näiteks et 80% maailma rikkust on 20% inimeste käes. jne. 

Nende koduleht ei räägi kahjuks õlledest midagi. Ka e-poodi neil hetkel ei ole. Ent ometi selle õlle kohta ma leidsin ühe lehe. Veebi lehitseja võib pidada seda ebaturvaliseks leheks. 

Tootja infot: https://soribrewing.com/sori/pareto2017

A. Le Coq - Oktoobripruul

Nimi: A. Le Coq - Oktoobripruul / October Brew

Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,3%
Algvirde tihedus: 12,9% P
Tüüp: Lager
Hind: 1,99€ + pant

Eelhäälestus: Veel üks A.Le Coq hooajalise sarja toode. Ent nüüdseks on Premium nende toodete nimest ära kaotatud. Sügisel on ikka ju Euroopa õlle skenel paslik Oktoberfestist rääkida. Ent kohe esimene tähelepanek. Saksamaa Oktoberfest õlled jäävad reeglina alkoholi sisalduselt sinna 6,0% juurde 0,2 kraadi alla või üles poole kõikumisega. Antud õlleke on lahjem. Kujundus viitab ka selgelt Saksamaale. Jääb siis loota vähemasti korralikku laagri õlut. 

Värvus: Kuldne
EBC: 9
Vaht: Vahtu läks ilusti ja seda sai circa pool klaasi. Vajub üpris rahulikult.
IBU: 25

Aroom: Ohoo, aroomi on isegi terakene rohkem kui keskmisel laager õllel. See on mõnusalt humalane ja kergelt hapukas. Pigem meeldiv. 

Maitse: Ka maitse on omapärane. Selle kerge hapuka nüansiga kaldud ta nagu veidi Kölschi poole, aga seda pigem vihjamisi, mitte otseselt. Ent samas võib mingit sakasapärast omapära siin tähendada küll. Ta on natuke nagu Oktoberfesti õlu, aga päris ei ole, veidi nagu Kölsch, aga päriselt ei ole. Aga normaalselt joodav laager on ta küll. Selline mõrkjas hapukas mõrkjas liinil kiikuv õlu. Maitset on omapära on, päris Vau! efekti ei ole, aga aktsepteeriva noogutuse teeb pea ära.

Kokkuvõte: Selliseks sügiseseks eri õlleks igati viisakas katsetus. Ma usun, et selle võib pigem soorituseks lugeda. Ta küll laveerib seal erinevate saksa laager õllede vahel, aga ei taotle seda, et oleks neist ükski, vaid lihtsalt üks tore eripruul. No ja laager õlu on ta kindlasti, ainult et veidi maitsekam, kui nad keskeltläbi kipuvad olema. 

Hinne: 4+

Huvitav fakt: See peaks siis olema aastakäigu eriõllede neljas liige. Kahte varasemat on juba ka taastoodetud, aga nüüd ongi küsimus, et kas antud õlleke vahetab välja selle Franconian Red Lageri, mis eelmisel aastal umbes samal ajal välja tuli?  Sama kiidan taaskord eriõllede algatust!
Kasutatud on Baierimaalt pärit Akoya ja Mandarina Bavaria humalaid.

Nagu juba mainitud, siis on nimest ära kadunud täiend Premium. 
Purgil tekst: "Sügisese lõikuspeo jaoks pruulitud traditsiooniline Saksa stiilis laager, mille rikkalik maitse ja kuldne värv äratavad meeltes soojade septembriõhtute nostalgia. Õlle maitsebuketti täiustab Baierimaa Akoya ja Mandarina Bavaria humalate eriline aroom."

Tootja infot: https://www.alecoq.ee/toode/october-brew/

Hiiu Õlle Koda - Kassari Talveölut

Nimi: Hiiu Õlle Koda - Kassari Talveölut

Päritolu: Eesti (Hiiumaa, Kassari)
Taara: Klaas 0,75l (patentkork)
Alkohol: 6,6%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Stout

Hind: 6.90€ + pant
Eelhäälestus: Kassari Õllekoja õlled on ju üldiselt täitsa mõnusad. Seega selline talvisem õlu võiks ju ka mõnus olla. Pudel stiili ei reeda, aga kodulehelt sain teada, et tegu on Stout õllega. Ootan siis sellist kerget joodavat stouti.

Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Ilus neljandik klaasi vahtu tekkis ja vajub meeldivalt rahulikult. 
IBU: ?

Aroom: Üle klaasiserva ujub kohvi ja röstitud linnaseid. 

Maitse: Konsistents on üllatavalt paks. Maitse on selline sirgjooneliselt rösteine ja mõrkjas. Keha on küllaltki tummine. Mingi talvine tunnetus on tal olemas küll. Magusaks ei saaks teda küll kuidagi pidada. Ma pean tunnistama, et talve õlult ma ootaks isegi maitses mingit vihjet alkoholile, aga siin seda küll ei ole. Lihtsalt sametine ja mahemõrkjas. Olemus on sellel õllel nagu Othello, selline suur ja jõuline tume mehemürakas, kes on veidike lihtne. Aga täiesti kergesti joodav õlu.    

Kokkuvõte: Üldiselt talveõlleks sobilik ja Stoutina äratuntav õlu. Ma pigem oleks oodanud isegi mingit lisavigurit või terake rohkem kangust, aga ka sellisena on ta väga lihtsasti joodav tummine õllemürakas. Mõrkjas ja röstine. Ent pigem selline sumeda hääleline, mitte kärkiv. Proovida tasub kindlasti, aga sellise hinnaprofiili juures ma pigem teda rohkem ei osta. 

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Partii: 070923/23 

See õlu on saadaval vii antud mõõdus 0,75L kui ka 0,33L pudelis.
Pudel ei reeda isegi õlle stiili, aga õnneks kodulehel on see ikka ära üteldud.

Tootja infot: https://www.xn--hiiullekoda-ifb.ee/olled/

Anderson's - Dank Sinatra

Nimi: Anderson's - Dank Sinatra
Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: plekk 0,33L
Alkohol: 10,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Triple IPA
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Martti!

Eelhäälestus: Triple IPA, no üldiselt selliste õllede nimel ma elan ja kui nad suudavad mul suu humalaid täis visata, siis olen õnnelik. Ühesõnaga ootan humalapauku!
Värvus: Oranžikaskollane
EBC: ?
Vaht: Väga ilus ca. kolmandik klaasi vahumüts tekkis ja istub peal eeskujulikult. 
IBU: ?

Aroom: Juba valades lendles humala noote ninna. Üle klaasiserva on ta mõnusalt mahlaselt humalane. Käivitab neelud. 

Maitse: Jah!!! Mõnus hapukas, mõrkjas, mahlane ja kergelt magus jumalate jook. Tõesti on hea. Meenutab üpris täpselt oma liigikaaslast Pihtla - Viikingi Karjet. See on pöörane maitseküllus mis suus lahti rullub, tundub nagu kõike ei saagi ära tunnetada ta jookseb lihtsalt su tajud pikali. Kuid pinnale jääb ikka see mõrkjas, magus, mahlane, hapukas magus. Mulle lihtsalt meeldib see Triple IPA-de maitseküllus. Oivaline õlu.

Kokkuvõte: Triple IPA-ga pole vist minu silmis väga kerge mööda panna. Okei, võib-olla kui ikkagi humalga kitsi olla, siis äkki on võimalik. Kahju, et selle kuningliku maitse saavutamiseks on nii palju alkoholi vaja. Seetõttu ei sa seda head asja palju korraga tarbida. Aga muus osas on see kuninglik jook. Nende e-pood väidab, et seda enam ei toodeta, aga ehk õllepoodides on veel mõningased varud olemas. Kolmik IPA sõpradele soovitan palavalt. 

Hinne: 5+

Huvitav fakt:  Proovitud õlu oli partiist 000232.  

Tootja infot: On saadaval vaid e-poe link.

Õllenaut - Lumelausuja 2023

Nimi: Õllenaut - Lumelausuja 2023

Päritolu: Eesti (Tänassilma)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 7,9%
Algvirde tihedus: 20
Tüüp: Foreign Stout
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Martti.

Eelhäälestus: Õllenaut on juba tuntud tegija ja nad oskavad ka päris head õlut teha. Foreign Stout võiks olla üks muhe matsakas suutäis. Huvitaval kombel pole ma seni veel ühegi Lumelausja õllega kohtunud. Ootan mõnusat õlleelamust. 
Värvus: Must
EBC: 78
Vaht: Väga ilus beež vahumüts tekkis, seda sai umbes 2/5 klaasi. Püsib see müts eeskujulikult.
IBU: 80 

Aroom: Vahu müts on nii korralik, et suudab isegi aroomi kinni hoida. Aroomist hõngub siiski kohvi ja midagi, mis meenutab mulle värskeid herneid. Aga üldjoontes on aroom üllatavalt tagasihoidlik.

Maitse: Konsistents tundub keskmiselt paks. Maitse on selline raske ja sume, ühtegi kriiskavat nooti temas ei ole. Olemus on tume mõru šokolaad. Mõrkjuse lisa aspektid rulluvad lahti järelmaitses. Magusa poolest on ta pigem tagasihoidlik. Ta tuleb sulle peale nagu suur sametine teatri aks (see on siis küljekardin laval). Selles maitses on midagi kuninglikult malbet ja rahulikku. Suur ja võimas, aga räägib sinuga rahuliku pehme häälega. Kuigi ta ei evi mingeid vigureis siis ometi on ta väga nauditav. Meeldivalt rammus ja sametine õlu. 

Kokkuvõte: Ma ütleksin, et vägev. Otse ja omadega aus õlu. Ei mingeid vigureid, aga lihtne nauding. Kindlasti talve õlu. vastab igati mu ettekujutusele Foreign Stoutist. Massiivne rahulik ja meeldivalt mõrkjas. Ka pole liiga magus, mida osad võiksid karta. Kindlasti sobilik ühe ilusa talve õhtu, või ka sügisõhtu kaaslaseks. Kujutan, ette kuidas istud hilissügisel kodus, avad Lumelausuja ja poole klaasi peal hakkab lund sadama. Kõlab ju hästi. Soovitan proovida.

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Õllenaut on teinud Lumelausujat juba mitmeid aastaid. Hetkel peaks ka 2022 aasta variant saadaval olema. Säilivust on antud talle 5 aastat.

Kiitus ka selle eest, et EBC ja IBU parameetrid on pudelil ilusti kirjas. 
Etiketi kujundus on ebaõllenaudilikult värviline ja ilus.
Ma pole küll mingi sommeljee, aga arvan, et ühe ahjuprae juurde sobiks ta hästi. 

Sel korral on tekkinud huvitav järjepidevus. Eelmine Õllenaudi õlu mida ma proovisin oli partiist 753.

Proovitud partii: 754.

Tootja infot: Õllenaudil on kahjuks ainult e-pood. 

Żywiec - Jasne Pełne

Nimi: Żywiec - Jasne Pełne
Päritolu: Poola (Żywiec)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Lager
Hind: Isa andis. Aitäh!
Eelhäälestus: No selline nähtus nagu Poola masslaager ei pan üldiselt neelusid käima. Samas ka sellest rubriigist võib tulla meeldivaid üllatusi. Loodan joodavat laagrit.
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Ilus neljandik klaasi vahumüts tekkis, aga põgenes üpris kiiresti.
IBU: ? 

Aroom: tavaline tagasihoidlik laager õlle lõhn, kergelt humalane ja ka kerge linnaste äärega.

Maitse: Okei. Maitse on see, mida ma kartsin. Esimene mõte on ebameeldiv. Selline alkoholine ja imelikult valesti mõrkjas. Tõesti selline vilets, või isegi ebameeldiv masslaager. Ma julgen väita, et meie masslaagrite lipulaevad on isegi talutavamad. Väga nigel vedelik.

Kokkuvõte: Kahjuks ilmnes, et antud vedelik, vastab minu ettekujutusele keskmisest Poola masslaagrist. Päriselt see vedelik on raskesti talutav. Ilmselt täispeaga kannataks juua, aga see on ka kõik. 

Hinne: 1

Huvitav fakt: Üks promotekst viitab nagu kasutatakse vai kolme komponenti, aga teine leht lisab juurde, et kasutatakse ka humalaekstrakti. Noh nagu ikka masslaagrites.

Õlle nimi Jasne Pełne tähendab otsetõlkes "muidugi täis".

Tootja infot: https://strona.zywiec.com.pl/produkty/zywiec-jasne-pelne/
Teine leht: https://grupazywiec.pl/en/marki/zywiec-jasne-pelne/

Viljandi Vaadimees - Vurle

Nimi: Viljandi Vaadimees - Vurle
Päritolu: Eesti (Viljandi)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 5,2%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Milk Stout
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Martti!
Eelhäälestus: Siiani on mul Vaadimehega ainult positiivsed kogemused. Loodan, et see jätkub. No ja Milk stout on stiil, mis mulle pätis meeldib. Ootan mõnusat mahedat õlleelamust.

Värvus: Must 
EBC: ?
Vaht: Ilus beež vahumütsike tekkis selline neljandik klaasist. Vajub õige veidi kiirustades.
IBU: 25

Aroom: aroom on mahe, kergelt kohvine kergelt röstine.

Maitse: Lonksates tunnen, et konsistents on isegi pisut paksem kui ma arvasin. Maitse on sellise toreda lahti rullumisega nagu punane vaip. Sõõmu alguses tundub suhteliselt tagasihoidlik ja veidi mõrkjas. Aga nagu ta ära lonksad ja suu ka õhku peale saab siis viskab üles kõigepealt midagi magusat mis on oma spetsiifika järgi ilmselgelt laktoos, ning siis sajab veel mingit kakao spetsiifikat. Kuid see sähvatus on korra ja siis kaob , nagu poleks olnudki. Ma võtan enda punase vaiba kujundi tagasi. Pigem on see maitse oma esinemislaadilt ilutulestiku rakett. Kõigepealt läheb peaaegu jälgimatult üles, siis käib korra kõva sähvatus ja paku ja mõne hetke päras on taas pimedus. Aga see sähvatuse hetk on väga võluv. Meeldiv ja omapärane, aga sähvatus võiks pikem olla.

Kokkuvõte: Üldiselt oma olemuselt on ta Milk Stout küll. Selline mahedama poolne, aga maitses selgelt tuntava laktoosiga. Kunagi mu lemmik Milk Stout oli Brewdogi - Jet Black Heart, kahjuks pole seda õlut enam Eestis kohanud. Sellel õlle on ka selle JBH-ga üühiseid jooni, aga maitse võik pikemalt mängima jääda. Muus osa väga tore.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Proovitud partii: 025
Koduleht on neil küll olemas, aga see on kahjuks absoluutselt ebainformatiivne.

No muidugi need absurdsed tekstid purkidel on toredad.

Purgil tekst:

"Vaadimees sattus kord suurde linna

Peen värk - mis seal salata"

Tootja infot: https://vaadimees.ee/

Tanker - Forbidden Desire

Nimi: Tanker - Forbidden Desire
Päritolu: Eesti (Jüri)
Taara: plekk 0,44L
Alkohol: 4,0%
Algvirde tihedus: pole antud
Tüüp: Berliner Weisse with Prickly Pear & Blood Orange 
Hind: 2.49€ + pant

Eelhäälestus: Berliner Weisse on stiil, mis on pigem selline hapukas nisuõlu, mille puhul võib ka väga meeldivaid eksemplare leida, kuid üldiselt ei kuulu see õlle stiil mu lemmikute hulka. Veri apelsinid võiks talle ju põneva maitseserva anda. Eeldan keskpärast, aga ootan üllatust. 

Värvus: Kuldne (väike pettumus, ootasin punakamat.)
Vaht: Vahtu läks ilusalt seda sai ca. veerand klaasi. Vajumises on tunda kerget kiirustamist.
IBU: 4

Aroom: Aroom on pigem pärmine ja kerge meloni tundega. Tsitruseid pole üldse.

Maitse: Maitse hakkab kohe sellise hüpleva hapukusega. Mis juba keelepeal tundub jõuliselt happeline. Tundub selline kiire lonksamise jook, sest suus hoides tundub see hapukus happeline ja veidi isegi valus. Ehk siis tegemist on väga jõuliselt hapu õllega. Ning nagu tavaks, et kui õlu on väga hapu, siis muude maitsete jaoks ruumi ei jää, sest suus tuimestatakse ära. Ehk siis maitse jaguneb kaheks tulihapu sõõmu osa ja tugevalt hapu järelmaitse. Kokkuvõtvalt HAPU!

Kokkuvõte: Kindlasti selle hapu saamine on huvitav protsess ja tulemus on äge, aga kõik see jut kasutatud komponentist purgil on lihtsalt tootmisinformatiivne. Maitsest ei tasu midagi peale hapu otsida. Huvitav kui vanasti kasutati hapukurgi ja hapukapsa vedelikku pohmaka raviks, et kas see hapu õlu aitaks ka pohmaka vastu kuidagi tõhusamalt? Ehk siis hapu sõbrad võivad leida hapu elamuse, aga maitse huvilised midagi peale hapu ei leia. Huvitav, aga hapu.

Hinne 3+

Huvitav fakt: Koduleht kirjutab kergest hapukusest, ma soovitaksin antud juhul vähem tagasihoidlik olla. 
Kui lugesin purgilt veriapelsin, siis eeldasin vähemalt roosakat jooki, aga seda tooni värvis pole.

Proovitud partii: 01 6792. 

Tootja infot: https://tanker.ee/brand/tanker/

Koch - Kipper

Nimi: Koch - Kipper
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 6,2%
Algvirde tihedus: 15P
Tüüp: IPA 

Hind: 1,89€ + pant

Eelhäälestus: Viimati proovisin Koch pruulikojalt Enigma nimelist IPA-t ja see oli täitsa meeldiv jook. Jääb üle eeldada, et ka tavaline IPA on õnnestunud. Ootan mõnusat IPA-t. 
Värvus: Tumedam kuldne
EBC: 14
Vaht: Kena veerand klaasine vahumütsike tekkis ja osa sellest püsib väga ilusti. 
IBU: 45

Aroom: Aroom on mõnusalt humalane. Veidi tsitrust ja veidi minit magusat puuvilja, ütleksin, et virsikut..

Maitse: Esimesel sõõmul tunnen kuidas maitse algab juba sõõmu ajal kerget mõrkjust peale tõstma. Ning sõõmu järel hakkab see mõrkjus ennast aina peale keerama, ning mõrkjuse kasv jätkub ka järelmaitses. Väga meeldivalt mõrkjas õlleke. Mingeid muid vigureid ma maitses väga ei tähendagi, pole mingit olulist mahlasust ega midagi. Üks selge otse ja omadega IPA. Meeldiv mõnusalt mõrkja IPA.

Kokkuvõte: Polegi mõnda aega sellist õllekest kohanud, mis on suht sirgjooneline, küllaltki mõrkjas ja selle kõige juures hea. Tabab stiili laitmatult, vähemasti minu arust. Oma lihtsameelsuses arvaks, et sellise õlle võiks prooviks võtta isegi tavaliste laager õlledega harjunud õllesõber. Sest tal ei ole mingeid lisavigureid. On vaid selge mõrkjas humala maitse. Lihtne ja lööv. Võib arvata, et kohtun selle õllega veel.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Sõna Kipper tähendab eesti keeles väikelaeva juhti. Ühte sellist võime ka purgil näha. Nimi on väga sobilik IPA õllele, sest IPA sai alguse sellest, et õllele lisati rohkem humalaid, et ta pika merereisi ära kannataks ja värske püsiks.  

Partii number on 24_06. 
Purgile kleebitav etikett on 0,33L purgi formaadis.
Kahjuks pole Koch pruulikoja kodulehte enam aastaid uuendatud, sama kehtib ka nende FB lehe puhul. Samas võib tõdeda, et õlled on paremaks läinud.

Tootja infot: Koduleht antud õlut ei tunne.

Sori Brewing - Shadow Game V

Nimi: Sori Brewing - Shadow Game V

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 13,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Stout / Barrel Aged
Hind: 3€ (Laomüük)
Eelhäälestus: See on mul Shadow Game seeria õlledest teine proov, eelmine oli Shadow Game IV. Tal on antud nime all lisa infoks, "Almond & Holmen Coffee Aged in Heaven Hill Bourbon barrel" no siin peaks taas olema ainult üks küsimus. Kui palju ma selle nautimise ajal mõmisen? Ehk siis ootan vägevat õlleelamust.

Värvus: Must 
EBC: ?
Vaht: See õlu nüüd küll vahtu ei tahtnud minna. No mis siis ikka. 
IBU: ?

Aroom: Üle klaasiserva voogab sellist mõnusat paksu Imperial Stouti aroomi. Mandleid, kohvi ja vaniljet. Paneb suu valmis haaramiseks.  

Maitse: Ohoo, maitse jookseb peale üpris terava ja kergelt hapuka ja alkoholise tundega, mille teiselainena jookseb peale müürina liikuv magusus koos koorma täie mandlitega. Jooks nagu vedelat marsipani, mida on segatud kohviga ja lisatud ka mõned piisad viskit. Ma julgen väita, et selles õlles on see burbooni vaat vajutanud oma selge pitseri. Lihtsalt oivaline magustoit, juues on pidevalt silmad suletud. Ma kujutan ette, et nii mõnedki võivad ütelda selle õlle kohta, et ta on liiga magus vms. Ma tõesti tunnistan, et ta on magus, aga nende maitsete kompotti sobib see raju magusus ideaalselt. Tegemist on ikkagi vedela maitsestatud martsipaniga. Meenub see ilus aeg kui Kalevi kommipoodides hakati müüma nn. kaalu martsipani. Ehk siis robustset pätsi, mis pole kujukeseks voolitud. neid olen ikka palju ära söönud. Imperial Stout, mis on vedel martsipan. Kuninglik magustoit. 

Kokkuvõte: Shadow Game :2 mina :2. Ehk siis mõlemad proovitud SG õlled on olnud täielikud sooritused ja mina sain punktid selle eest, et ma sain neid juues naudingu. Ma siin hakkasin vahepeal kartma, et ma olen liiga pirtsakaks läinud, et õlled ei tekita minus, ena seda Wow efekti. Aga asi polnud siiski minus. See on rajult magu õlu, aga ka väga mandline, mis teeb temast sisuliselt vedela martsipani. Mõnede või isegi paljude jaoks võib ta olla liiga magus, aga ma eeldan, et martsipanist lugupidavad inimesed oskavad ka seda õlut nautida. Alkoholi tundmuski on siin selgelt olemas, aga ka see sobib siia. Oivaline maiuspala.  

 
Hinne: 5+ 

Huvitav fakt: Proovitud partii: 485E.

Antud õlu on varjus olnud aastakese Heaven Hill burbooni vaadis.

Kasutatud on ka Põhja-Itaaliast pärit Holmen röstikoja Habit espresso kohviube.
Loodan, et mul on kastis veel mõni Shadow Game versioon. 

Nende koduleht ei räägi kahjuks õlledest midagi. Ka e-poodi neil hetkel ei ole.

Tootja infot: Koduleht õllede kohta infot ei evi.

Põhjala - Plum porter

Nimi: Põhjala - Plum porter

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 9,5%
Algvirde tihedus: 25,6°
Tüüp: Imperial Porter
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Martti!

Eelhäälestus: Põhjala tumedad Imperial õlled on ju kvaliteedi märk omaette. No ja mingi mõnus ploomine porter võiks ju maitsev olla. Ootan magustoitu.
Värvus: Must.
Vaht: Ilus pruunikas vahumütsike tekkis, aga vajus veidi kiirustades.
IBU: 35

Aroom: Aroomis on täitsa ploomid olemas, küll aga mitte küpsel kujul vaid pigem kuivatatult. Lisaks on seal veel siirupit ja veidi šokolaadi. Üllatuslikult on aroom mõnevõrra tagasihoidlik. (Või on mul hoopis nohu algamas.)

Maitse: Maitse on küllaltki mahe sametine. Algab selliste särtsakamate kohvi nootidega ja seejärel vajub mahemagusaks ja ploomiseks. Kõik maitsed tunduvad küllaltki heas tasakaalus olema miski ei soleeri. Pean tunnistama, et ootasin magusamat ja rohkem võimendatud maitsega jooki, aga tema kaldub pigem sinna konservatiivsuse ja tagasihoidlikuse poole. Ega ta korralik on sellegipoolest, lihtsalt ei üllata. Korralik kergelt ploomine Imperial Porter. 

Kokkuvõte: Nagu ülal kirjutasin ei evinud see õlleke üllatusmomenti. Ma ikka ootasin, et ploompuu on juurtega maast välja kistud ja sellega virutatakse mulle vastu pead. Tegelikult ilmus valgetes kinnastes kelner ja küsis, et kas härrad soovivad oma joogi sisse ka kuivatatud ploome. Mulle see viisakus kõik sobib ja poomid on ka toredad, lihtsalt, mind sellega enam ei üllata. Aga proovida tasub teda kindlasti.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Toote kirjelduses lubatakse tohutut kogust küpseid ploome. Mina sain pigem kotikese kuivatatud ploomidega.
Proovitud partii No: 636.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/specials.html

Lehe - Rye SK

Nimi: Lehe - Rye SK

Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: klaas 0,33L 
Alkohol: 10,0%
Algvirde tihedus: 24P
Tüüp: Rye wine

Hind: 4,99€ + pant

Eelhäälestus: Lehe on minu jaoks küllaltki läbitöötatud tootja ja neil on viimasel ajal pigem head ja väga head õlled olnud. Ning rukkivein mulle täitsa meeldivad. Ootan mõnusat suutäit rukist. 
Värvus: Mustjaspruun. Valades tundus ta üllatavalt läbipaistmatu.
EBC: ?
Vaht: Läks vahtu väga ilusti ja kahe sõrme jagu vahtu püsib suurepäraselt.
IBU: ?

Aroom: Valamise ajal kargas ninna tugevalt alkoholi. Üle klaasiserva see alkohol sedasi ei karju, siin on juba hapukas rukkis ja suhkrusiirup. Siiski kui klaasi veidi eemalt nuhutada keerleb seal alkohol ümber. Ilmselt klaasist otse lööb kohe uimaseks.

Maitse: Küllaltki paksu konsistentsiga. Üllatavalt meenutab oma raskuses pigem mingit Imperial Stouti kui rukkiveini. Sest keha on tal ikka massiivne. Ka maitse kaldub üllatuslikult kohviseks. Korra tekkis tune, et pea üle nuusutama, kas ma päriselt tundsin enne aroomis rukist. Oma raskuse ja tummisusega ei meenuta ta mulle küll varasemaid proovitud rukkiveine. Maitses pole ka rukki hapukat spetsiifikat tunda. Tekib vägisi kahtlus, et pruulikojas on etiketid sassi läinud ja Impstout on saanud rukkiveini sildid peale. Selline huvitav olukord, et Stoutina täitsa mõnus, aga Ryewine-na inkognito.  Maitsev, aga küsimusi tekitav õlu.

Kokkuvõte: Väga vastuoluline õlu. Kahtlused algasid väljavalimishetkest, sest läbipaistvus oli väike. Aroom nagu kinnitas, et tegu on rukkiveiniga, millel on ka paksu siirupit hulgas, aga matise ajas täielikku segadusse. Ehk siis kui ma peaks stiilitabamist hindama, siis see on mööda. Samas ta töötab stoutina hästi. Huvitav, kas ongi tegemist rukkiveiniga stouti nahas? Põnev jook on see igatahes ja meeldiv juua, aga ma lihtsalt ei leia seda rukist maitsest üles. Jään siis selle juurde, et teda on ikkagi mõnus juua. Ilmselt tuleb veel mõned osta ja seisma panna, sest parim enne saabub nelja aasta pärast. 

Hinne: 5-

Huvitav fakt: No päriselt ma oleks pime testis ta hoopis teise stiili alla liigitanud. 

Pudelil on ütelnud, et rukis on eestlase kaaslaseks olnud rohkem kui 1000 aastat.

Lõpuks on tehtud ka keeltevaheline (fusion) kalambuur, mis (vist) seletab nime lahti, : 

"See You on the Rye field... Rye SK!" ("Rukkiväljal näeme Rye-SK" toim.)

Proovitud partii: 762

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/rye-sk/

Pühaste - Peoleo

Nimi: Pühaste - Peoleo

Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 6,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: DDH IPA
Hind: 2,99€ + pant

Eelhäälestus: Pühaste on ammu ennast minu jaoks ära tõestanud. Nüüd lihtsalt kuulan hooti maad, mis toredaid virureid nad jälle teinud on. Peoleo on ju ilus lind, purgi kujunduselt me ta ka leiame, ilusti sünnipäeva tuutumüts peas. DDH IPA-d on ka head. Jääb siis vaid elamust oodata.
Värvus: Helekollane, nagu ananassi mahl. (hägune)
Vaht: Vahtu tekkis umbes kolmandik klaasi ja vajub kerge kiirustamisega.
IBU: ?

Aroom: Üle klaasi serva kargab jõuliselt tsitruseline humal. No täitsa meeldiv kahekäepeotäis humalat. 

Maitse: Ka maitse on mõnus humalamull. Algab selliselt pigem mahlaselt ja tsitruseliselt ja keskmaitses hakkab mõrkjuse poole vajuma. Kusjuures see algne mahlane osa on isegi mõnevõrra magusale kalduv, aga lõpus see mõrkjus astub magusa tunde laiaks, nagu kirsa paberossi. Ääretult mõnusalt värske olemisega õlu. Ütleksin, et ideaalne suveõlu humalasema õlle sõpradele. Mõnusalt humalane, mahlane ja piisavalt mõrkjas, meeldiv DDH IPA. 

Kokkuvõte: Minu silmades lajatati siin stiilile naelapea pihta. Kui ma hästivarustatud õllebaaris(Kohas näiteks) küsin DDH IPA-t, siis on mul alati lootus, et ehk tuleb midagi sellist. Humalaga ei ole koonerdatud ja seda on kohe meeldiv juua. Kindlasti lisan oma tuleviku ostuvalikute hulka. Soovitan palavalt proovida. Vananaistesuvi on ju veel ees, küll tuleb, neid päevi, millal sellist värskendust nautida. 

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Kasutatud on Strata humalaid.

Asjasse peaaegu mitte puutuv fakt: Peoleo ladinakeelne nimi on Oriolus oriolus. 

Proovitud partii: 652.

Tootja infot: https://puhastebeer.com/tooted/hooajalised/peoleo

Nuustaku - Märzen

Nimi: Nuustaku - Märzen
Päritolu: Eesti (Otepää)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 5,1%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Red Lager / Märzen
Hind: 3,19€ + pant
Eelhäälestus: Kunagi proovisin ühte Nuustaku õlut Kääriku 75 ja see oli alla igasugust arvestust. Seega olen hetkel väga ettevaatlik. Loodan, et on siiski tehtud järeldused ja antud õlu on tunduvalt joodavam.
Värvus: Merevaik
EBC: ?
Vaht: Tekkis kena veerandklaasine vahumüts, aga kadus väga kiiresti.
IBU: 18

Aroom: Juba valades lendles ninna klassikalist Märzeni magushapukat aroomi. Ka üle klaasiserva on aroom pigem karamelline ja magushapukas. Mingi kerge maasika nüanss on juures.

Maitse: Esimene mõte on, et õnneks halb ta küll ei ole. Maitses on karamelli põhiliselt, aga ka mingid pärmi jäägid on tunda, mida ma Märzeni puhul just tavaliseks ei pea, aga õnneks see pärm on maitse mingis kihis vaid kergelt aimatav. Üldjoontes siiski stiililähedane sooritus. Kergemapoolne magushapukas märtsiõlu. See pärmitunnetus annab talle isegi mingi omamoodi omapära. täitsa normaalne Märzen.

Kokkuvõte: Ma nüüd ei tea, kas asi on selles, et ma läksin õllele peale väga madalate ootustega, või siis ongi tegemist täiesti normaalse õllega. Pigem vist ikka see viimane. Muidugi pole tegemis mingi hüppersupper õllega, aga igati joodava õllega kindlasti. Märtzeni stiili tunnused on tal olemas küll ja mingeid karjuvaid vigu nagu ka ei ole. Ehk siis seda võib isegi proovida ja oma arvamuse välja kujundada.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Millegipärast on pudeli etiketile kirjutatud ka Oktoberfest, aga mingit põhjendust ma sellele kuskilt ei leia. Omab Vegan tähist. Proovitud partii: 57.
Õlleks kasutatud vesi tuleb väidetavalt 190 meetri sügavuselt.

Tootja infot: Omab vaid e-poodi. Eraldi õllekirjeldused kodulehel puuduvad.

Purtse - Metsik Udu

Nimi: Purtse - Metsik Udu

Päritolu: Eesti (Purtse)
Taara: plekk 0,33L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: NIPA dry hopped with Citra, Galaxy and Sabro hops / NEIPA (New England Indian Pale Ale)
Hind: 2.49€ + pant
Eelhäälestus: Purtse on juba praeguseks suhteliselt kindel kvaliteedimärk. NEIPA-d mulle ka meeldivad seega jääb vaid oodata ühte mõnusat humalaküllast õllekest. Purgikujundus on ka kuidagi 70-nendate tunnetusega psühhedeelne sigrimigri.
Värvus: Helekollane (hägune)

Vaht: Tekkis selline kolmveerand klaasi mütsike. Enamus vajus kiirelt.
IBU: 25 (Undappd)

Aroom: Aroomist hüppavad kohe ninna tsitruselised humalad. Aroomi järgi tundub humalane ja kerge hapuka servaga.

Maitse: Maitse kohta ütleks esimese hooga mahlane ja humalane, ning see hapukas nurk, mida aroom aimata lubas on täitsa olemas. Olemuselt selline kergem ja värske. Tegelikult oleks terakese rohkem mõrkjust oodanud. Samas NEIPA-st oleks seda palju oodata. Samas selline peen mõrkjuse joon on täitsa olemas. Kokkuvõtvalt igati aus õlleke, aga ei midagi ekstra meelde jäävat.

Kokkuvõte: Igati aus ja adekvaatselt stiili tabav NEIPA. Mul on väike kahtlus, et ta oleks pidanud olema külmikus madalamal, et oleks veel jahedam, kuigi ta on täiesti külm. Igatahes on tegu igati hea õllega, lihtsalt mu enda viga, et suurt elamust ei saanud. Liigapalju erinevaid ja ka sarnaseid õllekogemusi. Kuid kui kaubandusvõrgus näete võtke julgelt ligi. Kujunduski on juba põnev. Kõikenägev silm on peal ja puha. Lühidalt soovitan proovida.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Sellel õllel pole küll klassikalisi Purtse tekste, aga kujunduses on ikka toredaid elemente ja lauseid. Jätan need juba joojatele avastamiseks.
Üllatuslikult pole selle õlle kirjeldust nende kodulehel, isegi e-poes pole teda neil saada. Küll aga erinevates kauplusekettides.
Proovitud partii: 24008

Tootja infot: Toode puudub kodulehel.

Patronus - Weissbier

Nimi: Patronus - Weissbier
Päritolu: Saksamaa (Frankfurt)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: 11,8°P
Tüüp: Hefeweizen / Nisuõlu
Hind: 1,59€ + pant
Eelhäälestus: No nisukad ei ole üldiselt minu teema. Antud õlleke on siis valminud Perlenbacheri tehases, kes toodab Lidli jaoks veel teisigi õllesid ja üldiselt on nende toodang täitsa joodav. Ehk on ka siis see nisukas kannatatav.
Värvus: pruunikaskollane (hägune)
EBC: ?
Vaht: Väga ilus, ligi poolde klaasi ulatus tihe vahumüts tuli peale ja vajub normaalses tempos.
IBU: ?

Aroom: Aroom on ootuspäraselt pärmine, veidi isegi humalane ja kerge puuvilja tunnetusega.

Maitse: Peab ütlema, et esimene sõõm oli pigem meeldiv üllatus. Üldjoontes domineerib selline pärmine nisuõlle maitse, aga ta pole liiga magusale kalduv, vaid pigem isegi mõrkja poolne. Ka puuviljane element on selline kerge ja vihjamisi esinev. Olemata oluline nisuõllede sõber julgen väita, et see õlleke on isegi täitsa joodav. Küllaltki kerge ja värske. Sellises variandis ma saan peasegu nisuõllest aru. Joodan nisuõlu. 

Kokkuvõte: Võin ütelda, et olen pigem meeldivalt üllatunud. Stiili tabab ta minu hinnangul väga täpselt. Nisuõllena on ta üllatavalt joodav. Mina ilmselt teda küll uuesti ei osta, aga nisuõlle austajad võivad teda küll julgelt proovida. Joodav, seda siis arvesse võttes et tegu on nisuõllega.

Hinne: 4-

Huvitav fakt: Väidetavalt on pruulitud reinheitsgebot-i silmas pidades, ent koostises ei ole humalad vaid humala ekstrakt. Huvitav, kas tegemist on lubatud mööndusega. 
Perlenbacheri õlut toodab Lidl keti jaoks Frankfurter Brauhaus. 

Tootja infot: Tootja koduleht puudub.

Barcelona - Lager

Nimi: Barcelona - Lager
Päritolu: Hispaania (Barcelona)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 4.0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Lager
Hind: 1,49€ + pant

Eelhäälestus: Samalt õlletehaselt on meie kaubandusvõrgus saadaval see lendavate sigade seeria Cerdos Volares, mis oli tõele au andes, seal keskpärasuse rabas ja suunaga kehva poole. Antud õlut ma suvel isegi korra jõin, aga mälestust temast ei jäänud. Ootan sellist talutavat laager õlut.  
Värvus: Kuldne
EBC: 9
Vaht: Vahtu läks ilusti ja nii sõrme paksuselt püsib täitsa soliidselt. 
IBU: 15

Aroom: Laager õllele omaselt on tal selline hästi kerge humala aroom.

Maitse: Hmm. Maitse on selline humalaselt mõrkjas ja kuivale kalduv. Kuiva alla ma mõtlen seda, et selline laadne laadne tahke tunne jääb suhu, nagu kuiva veini puhul. Tegelikul isegi täitsa omanäoline. Aga maitses keerleb hooti ja hästi kerge triibuna ka selline arstirohu kapi maitse. Otseselt ei häiri, aga veidi küsitav on. Üldjoontes joodav ja isegi omapärane laager õlu.

Kokkuvõte: Jääb mulje, et see pruulikoda Barcelona on laager õlut pikemat aega teinud, sest see tuleb nagu paremini välja. Joodav ja kerget omapära eviv, ent üldiselt lihtne laager õlu. Julgelt võib juua, aga millestki olulisest ilma ka ei jää kui ei joo. Samas selle madala alkoholisisalduse juures on ta täitsa tore.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Millegipärast on purgi taga suurelt kiri "Puerto Rico Do not litter", ehk siis meeldetuletus Puerto Ricole, et prügi pole ilus maha visata. 


Tootja infot: https://barcelonabeercompany.com/producto/barcelona-lager/

Seven Island Brewery - Pastry Series - Gimme Smores

Nimi: Seven Island Brewery - Pastry Series - Gimme Smores

Päritolu: Eesti (Tallinn) / Kreeka (Korfu)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 11,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Stout with Toasted Marshmallows, Cocoa and Graham Crackers/ Imperial Stout
Hind: 1€ (Laomüük)

Eelhäälestus: Järjekordne õlleke, mille Sori on pruulinud Seven Island Brewert-le. Ning taaskord on kirjeldus raju magustoit. Eks siis tuleb seda magustoitu oodata.
Värvus: Must 
EBC: ?
Vaht: Vahtu ei kippunud ta üldse minema ja kerge pruunikas vahukiht, mis tekkis, kadus väga kiiresti. Ehk viitab see taas paksule konsistentsile.
IBU: 40 

Aroom: Aroom on tõepoolest magustoit. Vanilje, maasikad, kakao ja vahtrasiirup. Hingematvalt magus. 

Maitse: Kui see esimene puude vastu huuli toimus tajusin kohe, et tegu on väga paksu vedelikuga. Maitse algab laus suhkruga, sellele lisandub kohvi ja lõppu tuleb veel siirupist magusust. See on tõesti rajult magus õlu, see hakkab isegi minu kõrget magusataluvust proovile panema. Iga lonksu ajal mõtled, et see sisaldab vist rohkem kaloreid kui šokolaadikreem. Need lisamaitsed on muidugi toredad, aga see raju magusus on raske, väga raske. Õlu, mis on nagu elu meepotis. Magus ja lämmatav.

Kokkuvõte: Üldiselt tore õlu, aga ma olen leidnud vist ühe harva õlle, mille magusus on liig isegi minu jaoks. Maitse on muidugi tore, aga see magus vajub kaljuseinana peale. Ilmselt suurepärane õlu, mida mitme pealises seltskonnas testida, sest ühes purgis on teda oma võimsuse tõttu palju. Hea, aga liiga massiivne. Proovida tasub kindlasti.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Selle puhul on tegemist tellitud õllega. Sest kujunduslikul osal pole ühtegi viidet Sori Brewingule, samas tootjana on ainult Sori kirjas.  Proovitud partii: 609.

Purgil on koostisosad ka eesti keeles, ent tegu on veidi vigase keelekasutusega, näiteks ükskoostisosa on "vahtokolm".

Tootja infot: https://sevenislandbrewery.com/beer/gimme-smores/?v=969321a0f3fc

Õllenaut - Inkognito - Oaked American Double IPA -> Oaked American Barleywine

Nimi: Õllenaut - Inkognito - Oaked American Double IPA -> Oaked American Barleywine
Päritolu: Eesti (Tänassilma)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 8,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: American Double IPA / American Barleywine (mine võta siis kinni)
Hind: 3,39€ + pant
Eelhäälestus: Ma tean sellest sarjast ammu, lihtsalt koju polnud veel ühtegi toonud. See kirjeldus/ tüüp on ka väga segadusse ajav. Oaked American Double IPA -> Till06.2024 -> From 06.2024 Oaked American Barleywine. Kas tüüp muutub seistes või mis asi toimub. Aga huvitav on ta igatahes, seega ootan ka huvitavat õllekogemust.
Värvus: Tumemerevaik.
EBC: ?
Vaht: Kena veerandklaasine vahumüts tekkis ja seisab vägagi eeskujulikult.
IBU: 90 (Untappd)

Aroom: Valades heljus ninna meeldivaid aroomikatkeid. Üle klaasiserva on ta küllaltki humalane, ent seal humalate vahel ujub ka selge odravein ringi. Lisaks on ka tall mingisugune rukki tunnetus. Oi see on põnev.

Maitse: Hehee! Algab sõõm sellises kerges odraveini tundmuses, veidi magus, suurte vilja vihkudega ja kerge humala puutega. Siis keskmaitses tõmmatakse heeblid korra allapoole ja siis hakkab vaikselt mõrkjas esile tulema. See mõrkjuse esile kerkimine on umbes sama dünaamikaga nagu Pink Floydi lugu Wish You Where Here algusest lõpuni. Kurat, see on väga lahe õlu! Maitsekas, dünaamiline ja meeldivalt mõrkjas. Õlle maitsete otsija jaoks maiuspala. 

Kokkuvõte: Esimene mõte on peas, et oleks pidanud kohe mitu tükki ostma. Ma eeldan, et tegu on seguõllega, sest ta omab mingeid detaile mõlemast pudelil nimetatud õlletüübist. Kuna need õlletüübid mulle maitsevad, siis selline fusion lahendus on ka üllatavalt äge. Üldiselt on seda raske kirjeldada, aga ilus tunda. Seega soovitan proovida ja ise kavatsen ka teda endale veel hankida.  Lahe katsetus. Ma eeldan, et selles pudelis käib lahing ja erineval ajahetkel võidutseb üks õlletüüp teise üle. Probleem võib olla see, et sellele jätku õlut on keeruline leida, kui sa just kohe mitut ei ostnud.

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Tegemist on ilmselt ka sellise kahe õlle seguga (ink. blend), mis suudab ühendada õlletüüpide omadusi Kogu tootja info on: "DIPA, mida on hoitud Ameerika tammel 8,5% 33cl". Mõrkjuse number on suur, aga kõlab suhteliselt reaalselt.

Maitse kirjelduses mainitud lugu sobib selle õlle kõrvale kuulamiseks hästi. Link loole: https://www.youtube.com/watch?v=9P16xvwMQ5A

Proovitud partii: 753.

Tootja infot: Õllenaudil on kahjuks ainult e-pood. Ja see õlu on seal ka hetkel otsas.