Pöide - Kuuskant

Nimi: Pöide - Kuuskant
Päritolu: Eesti (Pöide)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 6,2%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Island Porter / Porter

Hind: 1,89€ + pant
Eelhäälestus: Pöide tooted pole pikalt mu lauale sattunud, nüüd siis taas. Sellel pole mingit otsest põhjust ka olnud, viimane Pöide õlu, mida proovisin oli küll hea. Eks siis teeme vigade paranduse. Muide Island Porter on õlletüüp, mida pole varem kohanud, aga see võib ka Pöide omaloominguline nimetus olla, sest neil paljud õlletüübid on Island epiteediga. Loodan mõnusat porterit.
Värvus: Tumepruun
EBC: ?
Vaht: Klaasi võis ted julgelt valada, kartuseta, et vaht hakkaks üle jama. Kerge mütsike tekkis, aga kadus kiirustades.
IBU: 11

Aroom: Aroom on porterile omaselt röstine. Mingeid muid lisa nüansse ma temas ei leia. 

Maitse: Kuigi valades tundus ta üllatavalt läbipaistev, siis konsistents on küll meeldivalt tummine. Maitsegi on meeldivalt sametine, ei ole ühtegi torkavat nurka. Mõnus ja mahe porter, no see on ikka täitsa meeldiv. Veel üks selline tavaline porter, mis ei mõju kuidagi lahjaldasena. Peab tõdema, et õlleke, mida lonksates sulged silmad. Maitseomaduste poolest ei hakka ühtegi vigurit keelde, kõik on nii nagu porteril olema peab ja ühtegi häirivat nurka tal ka juures ei ole. Aga see mahedus on nauditav. Mõnusalt joodav porter.

Kokkuvõte: Need on tegelikult huvitavad korrad, kui sa ei leia õlles mingit huvitavat nurka, ent tunned ikkagi, et tegemist on suurepärase õllega. Põhiline märksõna on siin mahedus(siidisus, sametisus vms.). Ta lihtsale paitab su suud ja meeli. Olemuselt nagu selline suur, vaikne, aga sõbralik saare mees, kes muheleb su naljade peale, aga ise esinema ei kipu, aga kui peaks mingiks kraaklemiseks minema siis tead, et tema sind hätta ei jäta ja aitab kraaklejaid tuuseldada. Mönus!

Hinne: 5

Huvitav fakt:  
Pudelil tekst: "Kuuskant Sulle tuge annab, kui kruvi keerad ja käsi kannab. Kuuskanti Sa tunnetama pead, ära üle keera, siis terveks jääb pea!"
Partii: Lauritsapäev 23 - V

Tootja infot: https://poide.ee/joogid/

Hiiumaa Pruulikoda - Tõrvanina

Nimi: Hiiumaa Pruulikoda - Tõrvanina
Päritolu: Eesti (Kärdla)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,4%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Tume Laager / Dark Lager
Hind: 3,29€ + pant

Eelhäälestus: No nende Ehapuna oli suurepärane ja Paradiis oli joodav. Loodan, et antud isend kaldub pigem Ehapuna taseme poole. Ootan mõnusat tumedat laagrit.
Värvus: Mustjaspruun
EBC: ?
Vaht: Kena mütsike tekkis  (ligi pool klaasi) ja vajub normaalse tempoga.
IBU: ?

Aroom: Aroom koosneb röstitud linnastest ja on õrna humalase kraega.

Maitse: Ka maitses laiutavad need samad röstlinnased.  Üldpildilt vastab täpselt ühele tumedale laager õllele, meenub kohe tartlaste Tõmmu Hiid. Keha ei ole kusjuures väga kogukas, pigem selline tagasihoidlikum. Ega ei oskagi siin midagi rohkem laiali harutada. Normaalselt joodav õlu, aga igavavõitu. 

Kokkuvõte: Normaalne õlu, mis on taaskord Hiiumaal tehtud. Aga kuna ta midagi silmapaistvalt erilist ei ole, siis üpris kõrge hinna tõttu ei kipu ma teda uuesti ostma. Sest ülalmainitud Tõmmust Hiiust ta oluliselt ei erine ja see on palju rentaablim alternatiiv (ca. poole odavam). Aga samas Hiiumaal olles kohalikku õlu juua soovides on see täitsa normaalne valik. Lihtsalt joodav õlu.  

Hinne: 4

Huvitav fakt: FB leht tundub neil sama olema, mis oli sellel eelmisel pruulikojal, mis samas kohas tegutses. Pudelil on Hiiumaa kaart ja sel korral on vaatamisväärseks objektiks valitud Lumumba Jõgi, mis on tegelikult kraav Kärdlas, ning on oma nime saanud Kongo DV esimese peaministri Patrice Lumumba järgi. Proovitud partii oli: 13-23 

Tootja infot: Koduleht puudub.

Voldi - Pilemeck

Nimi: Voldi - Pilemeck
Päritolu: Eesti (Haapsalu)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 4,3%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Lager / Pilsner
Hind: 2,09€ + pant
Eelhäälestus: Seni proovitud Voldi õlled on täitsa mõnusalt joodavad olnud. Ilmneb, et olen varemalt kõigile 4+ hindeks andnud. Eks näis kas jada jätkub, või tuleb parandus. Allapoole ehk ikka ei lähe. 
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Ilus mütsike tekkis ja vajub meeldivalt rahulikult.
IBU: 35

Aroom: Pilkule kohaselt on ta mitte väga tugeva aroomiga, ent kerge humala serv on selgelt tunda. 

Maitse: Ka maitse on kindel pilku. Selline kerge humalaga ja veidi robustseid noote sisaldav. Lõpp maitses on mingi imelik medikamentide kaar ka sees. Midagi vaimustavat ta ei ole, aga juua kõlbab. Ma kahtlustan, et see on neilt siiski kõige viletsam õlleke nende hulgast, mida ma olen proovinud. No eks pilku võibki ju oma olemuselt selline natuke rokane olla, aga siis tahaks tema eest ka pilku hinda maksta. Ehk siis peab tõdema, et antud rustikaalsus pole päris see. 
PS! Soojenedes see arstirohu nüanss suureneb.

Kokkuvõte: No pilku ta ju on, mitte just kõige parem, aga ka mitte kõige halvem, ent sellise hinna eest suudab kerge vaevaga leida palju paremaid alternatiive. Üks asi, mille võib antud õlle puhul plusspoolele kirjutada on madal alkoholi sisaldus. Korra proovida kõlbab kindlasti, aga ma ei näe mingit põhjust teda uuesti osta. 

Hinne: 3+

Huvitav fakt: Pilemeck ehk Piilama on Voldi Pruulikoja asukoha - Linnamäe - ajalooline nimi.
Proovitud partii: 060

Tootja infot: Kodulehel antud toode puudub.

A.Le Coq - Lust

Nimi: A.Le Coq - Lust

Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: 12,2% P
Tüüp: Pale ALE
Hind: 1,35€ + pant

Eelhäälestus: See on siis Kultuuripealinn Tartu 2024 ametlik õlu. Pale ALE peaks ju selline lihtsalt joodav õlu olema ja nende Summer ALE oli väga tore joogike. Seega loodan mingit normaalset lihtsat õlut. 
Värvus: Kergelt merevaigule kalduv oranžikas kollane. (Hägune) 
EBC: 13
Vaht: Ilusa vahumütsikese tekitas ja pool sellest püsib täitsa eeskujulikult.
IBU: 25

Aroom: Aroom on mõnusalt tsitruse humalane ja mingi peen terav (uriini laadne) triip on ka aroomil sees.

Maitse: Maitsegi on põhiosas humalane ja veidi hapukas. Keskmaitses on mingi robustne noot see, mis mulle täitsa meeldib ja järelmaitse läheb mõnusalt mõrkjaks. Taaskord peab tõdema, et suurtootja õlle kohta on ta täitsa viisakas isend. Ma leian, et mõnel kultuuripealinna sündmusel võiksin ma seda õllekest libistada küll. Tegemise juures on kasutatud ka rukkilille õisi, selgelt ei oska neile maitses näppu peale panna, aga mõne maitseelemendi puhul võib juurelda, et äkki see on. Igati viisakas ja mõnusalt joodav õlu.

Kokkuvõte: Selle õlle puhul on kindlasti oluline kuklas hoida infot, et tegu on suurtootja õllega, aga pimetestis võiks teda väga vabalt ka mõne väiksema pruulikoja toodanguks pidada, sest tegemist on täiesti viisaka õllega. Ma oleks väga õnnelik kui suurtootjad veel selliseid eksperimente ette võtaks. Samas võib olla, et väiketootjad vaatavad seda isendit hirmuga. Pudelil on ka ära toodud kasutatud humalad, mis on taaskord suurtootja puhul kiidetav nähtus. Aga sellist õlut ma olen valmis poest veel ostma. Viisakas kergesti joodav Pale ALE, muide humalasem kui nii mõnigi teine Pale ALE. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Selle nime puhul võib kindlasti naljatada teemal, et kas õlle nimi on eesti või inglisekeelne, sest pudeli kujundus toetaks ka inglise keelset varianti. 
Pudelil on ka QR-kood, mille abil saab tutvuda Tartu 2024 programmiga.  

Tootja infot: https://www.alecoq.ee/toode/lust/

nanoPruul - Talveuni

Nimi: nanoPruul - Talveuni

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 5,9%
Algvirde tihedus: Pole antud

Tüüp: Winter ALE

Hind: 2,69€ + pant
Eelhäälestus: nanoPruuli õlled ei kipu väga seda taseme ülemist otsa saavutama. Kuigi mõni õlleke on isegi veidi tipuga flirtinud, siiski pole ma ühtegi viit suutnud veel hindeks panna. Kuid alati jääb väike lootus, et ehk nüüd see juhtub. Winter ALE võiks ju huvitav õllestiil olla.
Värvus: Tumepruun
EBC: ?
Vaht: avades tegi ta vahust pudelikaela sisse poole kerge krae, aga päris välja pudelist ei roninud, aga valada tuli siiski ettevaatlikult ja ometi sai vahtu tugevalt üle poole klaasi. Vajub see vaht normaalse kiirusega. Mingi osa püsib päris soliidselt.
IBU: 34

Aroom: Aroomis on kergelt pärmi ja ... nagu vorstirohtu oleks ka, ning koriandergi paistab pundis olema. Aroomi üldpilt ongi vürtsidega. 

Maitse: Maitsegi on üpris vürtside rohke, nagu veidi käest ära läinud verivorstitegu. Meenuvad need Lehe huvitavad The Crafty Monk's asjad, mida nad kord Olde Hansale tegid. Omapära on kotiga, aga keskmise ja isegi minu suguse üle keskmise õllehuvilise jätavad siiski veidi pika ninaga. Omapära on ju rikkalikult, aga õlleelamus kipub selle omapära raskuse all kokku kukkuma. vähemati on nad suutnud seda, mida pudelil lubatud teha, õlle vürtsidega rikastada ja neid vürtse on tunda. Aga õlleelamust ma siit enesejaoks välja ei tõmba, juu olen ikkagi veel liiga konservatiivne.  

Kokkuvõte: Kui rikastada uraani või siis rikastada uriini, on need tulemused üpris erinevad. Ühe tulemusega on midagi peale hakata, teisega mitte nii väga, kuigi algmaterjal erineb vaid ühetähe võrra. Kindlasti ei maksa nüüd sellest võrdlusest välja lugeda, et ma antud toodet uriiniks pean. Lihtsalt tunda on, et antud õllesse on tõesti lisatud vürtse, aga kas see teeb nüüd antud lõpptulemuse rikkamaks või vaesemaks on igaühe enda otsustada. Ta pole ju otseselt paha, aga minu meeli ta lihtsalt ei rõõmusta. Lihtsalt mekutan ära ja tõden, et "Omapärane." Ma ei välista, et see kellelegi meeldida võiks, aga mulle mitte. Teinekord läheb nii, et pakutakse Mitridaatsiumit, aga sina sooviksid Mardi Leiba. 

Hinne: 3

Huvitav fakt: Proovitud partii 246.

Kodulehel on toode olemas, aga koguleht on infovaesem kui pudel ise.

Tootja infot: http://www.nanopruul.ee/

Purtse - Classic Beer Style Series - Brown ALE

Nimi: Purtse - Classic Beer Style Series - Brown ALE

Päritolu: Eesti (Purtse)
Taara: plekk 0,44L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Brown ALE
Hind: 2.79€ + pant

Eelhäälestus: Välja on kuulutatud see õlleke kui eri seeria osa, aga seni ma pole ühtegi teist selle seeria toodet näinud. Ilmselt siis seeria esimene. Purtse on iseenesest ju kvaliteet, aga Brown ALE pole kunagi mu lemmik õllestiilide hulka kuulunud. seega jääb loota, et on joodav.
Värvus: Tumepruun
Vaht: Kergelt beežikas vaht tekkis, aga vajus üpris kiiresti kirmeks. 
IBU: ?

Aroom: Kerge karamelline ja röstitud linnaseline hõng. Üllatavalt kerge.

Maitse: Esimene mõte on, et ongi Brown ALE, selline kergemapoolne ja põhimaitselt röstitud linnaseline. Et siis õllestiili on täpselt tabatud ja ma saan aru, et see on ka selle eri seeria eesmärk, et mitte vigurdada, vaid tutvustada stiili. Ega siin polegi muud märkida kui et joodav õlleke, aga mitte minu lemmik stiil.  

Kokkuvõte: Stiili on tabatud ja õlu on joodav. Brown ALE-i sõbrad võivad ta julgelt ligi võtta, sest minu arus on ta just täpselt selline keskeltläbi Brown ALE. Ühtegi viga ma tema juures ei täheldanud. Üpris lihtsasti joodav tume õlu. Hinnet kisub alla puhtalt minu suhtumine sellesse õllestiili. 

Hinne: 4

Huvitav fakt: Antud toode puudub kodulehel, kuid on  nende e-poes saadaval.
Tegu ongi Eri seeria esimese õllega. 
Proovitud partii: 23036

Tootja infot: Toode puudub kodulehel.

Estrella - De Levante

Nimi: Estrella - De Levante

Päritolu: Hispaania (Murcia)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 4,8%
Algvirde tihedus: 11,6%

Tüüp: Lager / Pilsner
Hind: 1,59€ + pant
Eelhäälestus: Need Hispaania Damm korporatsiooni õlled on ju üldjoontes joodavad. Seda siis lihtsate laager õllede kategoorias. Eks tuleb siitki oodata ühte lihtsat janu kustutamise pilkut.
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Läks ilusti vahtu, seda ai ligi kolmandik klaasist. Vajus vaht veidi kiirustades.
IBU: 20? (UT)

Aroom: Valades viskas õhku veidi kahtlaselt magusad suhkrusiirupi aroomi. Üle klaasiserva on ainult kerge laager õllele omane humala virvendus. Laager õlle kohta on aroomi üle keskmise.

Maitse: Maitses on ikkagi ka mingi imelik siirupi tunnetus olemas, see on küll kerge, aga ikkagi olemas. Veidi on karamelli ja õrnalt humalat, aga põhilise maitse moodustavad linnased, ehk siis selline kergelt viljane maitse on. Üldpildis siiski joodav õlleke, vähemasti on veidi maitset, sellelt pinnalt võivad juba arvamused lahku minna, et kas see maitse meeldib või mitte. Mulle pigem meeldib, kuigi ta pole selline Tšehhi või saksa humala joonega laager on ta siiski täitsa huvitav. Normaalne õlleke.      

Kokkuvõte: Selline õlleke, mida vahelduseks võib ju purgikese juua, päris poodi otsima ma teda tulevikus ei lähe. Isegi kordus ost on vähetõenäoline, ilmselt soodushinna puhul tuleks kaalumisele. Meie turuliider massikatest eristab teda maitse olemasolu. Nagu juba ülal ütlesin on selle olemasoleva maitse meeldimine juba puhas personaalküsimus. Mulle tundub, et tegu on Hispaania säästupilkuga, aga kuna me teda siin säästupilku hinnaga osta ei saa, siis see vähendab tema atraktiivsust. Ent ühekordseks proovimiseks võib ta julgelt ligi võtta. 

Hinne: 4-

Huvitav fakt: See on siis Damm korporatsiooni Estrella haru üks alamharudest. Purgilt ei leia ühtegi viidet Damm firmale, aga samas oleks see sama kui me A. Le Coqi toodetelt ootaks vihjet Olvile. 
Õlle nime tõlkimisel jään hätta. Levante tähendab sirgumist, kasvamist või üles ärkamist, aga eesliide de tähendab viidet asukohale. Google translate väidab, et see nimi tervikuna tähendab "idast", kuid ma usun, et see ei ole õige.   

Tootja infot: https://www.estrelladelevante.es/es/estrella-de-levante

nanoPruul / Hopsium - Süsimust IPA

Nimi: nanoPruul / Hopsium - Süsimust IPA
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 6,9%
Algvirde tihedus: Pole antud

Tüüp: Black IPA

Hind: 3,29€ + pant
Eelhäälestus: Selle pruulikoja õlled kipuvad olema keskpärased või isegi alla selle. On ka olnud mõni täitsa joodav. Eks jääb loota, et antud isend kuulub viimasesse seltskonda. Ikkagi Black IPA, sellega pole veel täitsa mööda panna, vähemasti minu kogemuse põhjal.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Kerge beežikas vahukiht õnnestus ilma suurema vaevata kätte saada ja tundub püsima päris rahuldavalt.
IBU: 87 (tohoh!)

Aroom: Aroom on väga tugevalt röstitud linnaste näoga. Huvitaval kombel ei hingu aroomis üldse humalat. 

Maitse: Esimene mulje on, et mõrkjust on selles õlles tõesti mehiselt. Muide seda mõrkjust hakkad tajuma juba sõõmu keskel siis ta vajub korraks madalamaks ja järelmaitses hakkab uuesti üles kerkime. Maitses ongi põhiliselt kaks komponenti röstitud linnased ja üle keskmise mõrkjus, aga ka maitses pole IPA-le iseloomuliku humalat karvavõrdki tunda. Muidu nagu keskeltläbi Black IPA ikka, aga humalat võiks ju mingigi vihje olla, peale selle jõulise mõrkjuse. Kehagi on tal väga mehiselt täidlane. Kokkuvõtteks peabki tõdema, et tema ainus selgelt iseloomulik joon on mõrudus, aga seegi on päris tore. 

Kokkuvõte: Üle keskmine mõrkjas Black IPA ja seda võib laiendada, et üleüldiselt üle keskmise mõrkjas õlu. Mõrudama õlle sõbrad võivad siit täitsa elamuse saada. Minagi liigitan ta pigem heaks ja põnevaks õllekogemuseks. Täpselt ei oska ütelda, et kas ma talle mingit konkreetset rakendust ka tulevikus leian, aga omapära on tal silmnähtavalt olemas. See võiks olla äkki selline jook, mida lastele proovida anda kui nad tahavad teada, et mis jook see õlu on ja siis ehk hoiavad mõned aastad õllest eemal tõdemusega, et see on üks väga imelik mõru jook ja pole teada, miks täiskasvanus seda pruugivad. Aga mõruda õllena on ta täitsa tore.

Hinne: 4

Huvitav fakt: Proovitud partii 254.

Antud IBU 87 võib kuskil seal tõe lähedal lebada.

Kodulehel on toode olemas, aga koguleht on infovaesem kui pudel ise.

Tootja infot: http://www.nanopruul.ee/

Põhjala - Cellar Series - Kamin

Nimi: Põhjala - Cellar Series - Kamin

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 11,0%
Algvirde tihedus: 27,7°
Tüüp: BA Imperial Porter
Hind: 5,90€ + pant

Eelhäälestus: Kamin, see nimi ju sobib suurepäraselt ühele talviseks mekutamiseks minevale õllele. Põhjala Cellar Series on ju ka ilmselge kvaliteedi märk. Jõuline porter, mis on veetnud aega konjaki, šerri ja Islay viski vaatides. Ootan vägevat maitseelamust. Latt on vähemalt hooaja rekordi kõrgusele seatud.
Värvus: Must.
Vaht: Ega ta väga lihtsalt ei kippunud vahtu minema. Meelitamise peale sain kerge pruuni vahukihi peale, mis hajus üpris kiiresti.
IBU: 35

Aroom: Esmalt libisevad ninna teravad noodid, mida võib pidada šerri ja viski päritolu olevateks. Siis sealt taustalt tuleb must kohv ja magus suhkrusiirup ja kuivatatud ploom. Valmistab meeled magustoiduks ette küll.

Maitse: Loomulikult on kohe tajuda mõnusalt paksu konsistentsi. Esmalt on maitses tunda šerrit, mis ootamatult pöörab ploomimoosiks ja vahelt ujub läbi suhkrukaramelli joon. No see on kamin, kus põleb üks õite jäme nott, aga ta põleb sooja ja ühtlase leegiga. Kuuse nott see kindlasti ei ole, tundub suursugusem, ilmselt tammepuu. Kui hästi otsida, siis mingid viskimõjutused leiab veel üles, aga konjaki vat jääb üpris anonüümseks. Aga kurat, ta on maitsev. Selline õlu, mille klaasi suujuurde tõstes aeglustab käsi oma liikumist mõnda aega enne suuni jõudmist, et kõik meeled jõuaksid ennast valmis panna. Ta on üpris magus, aga mitte karjuvalt magus, st. ta ei lähe läägeks. Täielikult Cellar Series kvaliteedimärgi vääriline. Oivaline!

Kokkuvõte: Taaskord üks selline õlu, kellega sa tahaksid omale toa võtta ja nautida teda ilma segamiseta. Kuigi tema maitseküllasuse tõttu, saaks tema olemusest täispildi kätte ka mitmekesi ühte pudelit nautides. Ka nimi Kamin sobib talle suurepäraselt. Sest ka selle õlle joomise ajal kangastub silmade ette hetk, et oled kuskil maakodus kamina ees ja õues sajab laia valget lund, ning kõik tundub harmooniline. Kokkuvõtvalt soovitan proovida. 

Hinne: 5+

Huvitav fakt:  See õlleke on juba aasta ja kaks kuud pudelis istunud. Samas ligi kolm aastat oleks ta pidanud veel BB tähtajani vastu.
Proovitud partii No: 467.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/cellar-series.html

Perlenbacher - Strong

Nimi: Perlenbacher - Strong

Päritolu: Saksamaa (Frankfurt)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 7,9%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Strong Lager / Lager

Hind: 1.29€ + pant
Eelhäälestus: See on siis Lidl kauplustes pakutava Perlenbacher õlle perekonna kolmas liige. Need tavalised laager õlled neil on isegi joodavad, loodan et see joodavus laieneb ka sellele õllele. Ehkki kange laager õlle puhul võib see minna ka teisiti. 
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks ilusti ja seda vahtu sai ligi pool klaasi, veidi tempokamalt vajus vaht veerandi klaasini ja edasi vajus rahulikumalt.
IBU: ?

Aroom: Aroom on üpris viljane (loe: linnaseline). Ja õige kerge puuviljane magus joon on ka temas sees.

Maitse: Maitse kaldub ka sinna magusa poole, aga antud hetkel see mind väga ei rõõmusta. Maitses on selline magus veidi käärinud õuna mahla joon. Peab tõdema, et tegu on ikka üpris viletsa õllega. Magus ebameeldiva maitsega ja kange. No vot see on vist klassikaline "parmukas". Sest mulle tundub, et normaalse maitsemeelega inimene ei suuda seda küll endale rindu tõmmata. Päris ebameeldiv vedelik.

Kokkuvõte: No see on nüüd küll üle pika aja üks ilge läga. Olen kahe vahel kas kangutada ta hambad ristis sisse või valada kraanikaussi. Õudse maitsega ja kange hele õlu. Päris suur hulk vett on lihtsalt ära raisatud. Muidugi võib olla, et ma olen muutunud õllesnoobiks, aga siis tahakski näha, et keegi ütleb selle kohta normaalne õlu. Ma tõesti ei usu, et keegi ütleks selle kohta hea. Minu isiklik soovitus kõndige sellest kaarega mööda. Ja kui keegi soovibki mingit halba õlut siis pöörduge minu poole ma võin teile paremaid halbu õllesid soovitada.

Hinne: 1

Huvitav fakt: Ilmselgelt on toodetud reinheitsgeboti silmas pidades.

Ma arvan, et see on kõige õudsem õlu, mille ma olen Lidlist ostnud ja ma olen sealt varemalt ka mitu päris viletsat ostnud.

Tootja infot: Konkreetne toote koduleht puudub.

Purtse - Siidisuka Cherry

Nimi: Purtse - Siidisuka Cherry
Päritolu: Eesti (Purtse)
Taara: plekk 0,33L
Alkohol: 5,5%

Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Cherry Sweet Stout / Sweet Stout
Hind: 2.99€ + pant
Eelhäälestus: See originaalne Siidisuka oli/on ikka väga hea õlleke. Loodan, et nüüd on talle veel mingi meeldiv vint peale keeratud. Üllatuslikult on alkoholi sisaldus ligi kraadi võrra langenud. Ent usun, et sellest hoolimata on tegu maitsva õllega.
Värvus: Must
Vaht: Kerge pruunikas vahuviirg tekkis kergelt, aga kadus metsiku kiirusega.
IBU: ?

Aroom: Juba valades hakkas ninna kerget kirssi immitsema. Üle klaasiserva polegi see kirss nii domineeriv pigem hoopis kadunud. Üle klaasiserva on tunda laktoosi ja tumedat šokolaadi, millel on kirsitükid sees.

Maitse: Esimese asjana võib tajuda, et konsistents on väga vedel. Maitse ise algab üpris kohviselt, aga keerab üsna kiirelt magusaks ja mõnusalt kergelt kirsiseks. Mulle väga meeldib, et see kirss siin ei karju nagu näiteks Kriekide puhul, kus on see isegi pigem häiriv. Üldpilt on üpris siidine ja mõnus, millel on kerge hapukas toon, mida loob kirss. Maitsed on kenasti tasakaalus. Järelmaitses on miski, mida ma nimetaksin kirsitubakaks. Igati mõnus lonksamise õlu. 

Kokkuvõte: Minu arust igati adekvaatne kerge sweet stout. Maitset on piisavalt kuigi alkoholi pole üleliia palju. Ka lubatud kirss on komponendina ilusasti kohal, aga ta ei röögi liigselt maitses vaid annab enda kohalolekust soliidse peanõksuga märku. Suvel sattusin ka Purtse pruulikoda külastama ja peab tõdema, et toredad inimesed ilmselt teevadki head õlut, nagu minu paljud kogemused on näidanud. Mulle tundub, et originaal Siidisukale jääb ta siiski pisikese sammukese alla, aga kuna see algupärand oli ka väga hea, siis pole kaotus suur. Tõesti meeldiv rahuliku mekutamise õlu.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: 
Purgil on sama tekst, mis algupärasel Siidisukal, aga toome ta veelkord ära:  "1930ndatel tuli Kohtla-Järve põlevkivitehase direktor töölt koju. Pani nahkportfelli nurka ja keeras riigivanema portree näoga seina poole. Tõmbas jalga linnapreili peened siidisukad, pani rahvaviiside plate peale ja hakkas peegli ees puusi hööritama. Las mees teeb, mis mees tahab. Meile meeldib metsikult." 
Jääb vaid tõdeda, et mulle meeldib ka.
Üllatuslikult pole selle õlle kirjeldust nende kodulehel.
Proovitud partii: 23046

Tootja infot: Toode puudub kodulehel.

Lehe - Old Sneaky

Nimi: Lehe - Old Sneaky
Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: klaas 0,33L
Alkohol: 16,0%
Algvirde tihedus: Pole antud

Tüüp: Imperial Old ALE Rum BA / Old ALE

Hind: 7,40€ + pant
Eelhäälestus: Võiks arvata, et tegu on mingi tõsise mürsuga. Kangust on kamaluga, ehk on samaväärselt ka maitset. Vaadimõlgutisel võiks ju olla. Ootan pidulikku maitseelamust.
Värvus: Pruunikasmust
EBC: ?
Vaht: Ei õnnestunud teda vahtu meelitada, kuigi pingutasin.
IBU: ?

Aroom: Veidi nina klaasiserva poole viies lööb sõõrmeisse tugev rummile omane magushapukas kõrbenud suhkrusiirupi ja alkoholi aroom, millel on kergelt mandli laadne serv. Aroom lubaks küllaltki magusat jooki. 

Maitse: Oh sa püha püss, on küll magus ja hapukas ja alkoholine. Konsistents on ka paks kui liim. Maitses on esimene iseloomulik toon mingi marja siirup, meenutab kangesti aroonia mahla, aga võib ka olla hoopis mustsõstar. Oma üldiselt maitsepildilt kvalifitseerub see pigem mingiks magusaks napsiks. Aroonia/mustsõstra liköör või midagi sellist. Väga raske jalaga jook, astudes lendab tal jala alt lund kahele poole laiali. Niivõrd magus, et ma olen kindel, et sellega annab tapeeti panna. Alkoholi on ka ikka väga selgelt maitses tunda, aga otseselt ta ei häiri, sest nagu mainitud, võib teha näo, et tarbid hetkel hoopis likööri. Aga üldiselt on maitset ikka täie toruga ja ta on üle võlli magus, kuid õnneks mulle sellised väärakad meeldivad. Põnev napsulaadne õlu.

Kokkuvõte: Mulle tundub, et õlle nimest on üks sõna puudu jäänud, "bastard". Sest taolise lisaliite puhul ma tõlgiksin selle nime "Vana Salakaval Raibe." Karta on, et tegemist on ühesalakavala joogiga. Magus nagu nagu Julia Robertsi naeratus, aga samm on raske nagu kõrgema matemaatika doktoritöö. Ning ma kahtlustan, et kui neid mingi kolm tükki sisse keerutada siis hommikul on ikka väga keeruline olla. Kuid kõigest hoolimata on see "Vana Salakaval" oivaline mekutamis objekt. Selle tugeva alkoholi tundmuse ja magususe tõttu jääks pimetestis tema sugulus õllega vaid aimatavaks. Kergelt libisev, raskejalaga talvenaps. Sobib suurepäraselt sõpradega koos, väikestest klaasikestest proovimiseks.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Partii nr. 889.

Huvitav, miks Lehe paljusid oma pika säilimisajaga BA õllede pudelikorke ei vahata? Kas tõesti vaid majanduslikel kaalutlustel. Müügi perspektiivis lisaks see küll atraktiivsust.
Antud isendi BB on aastal 2027.  

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/oldsneaky/

Põhjala - Cosy Nights

Nimi: Põhjala - Cosy Nights
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 8%
Algvirde tihedus: 24°
Tüüp: Vanilla Porter / Porter
Hind: 2,69€ + pant

Eelhäälestus: Porter on Põhjala tehtud, see peaks ju suht kindlapeale minek olema. Ehk siis ootan mõnusat maitsekat porterit. Üteldakse veel, et tegu on talvise vanilliporteriga.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Et teda vahtu saada tuli ikka veidi meelitada. Siis tekkis kerge pruunikas vahu kihike, aga kadus ta üpris kiiresti.
IBU: 30

Aroom: Aroom on mõnusalt kohvine ja vanilli äärisega. Meeldivalt isuäratav.

Maitse: Ka konsistents on mõnusalt liimjas. Milline maitse magus šokolaadine ja kergelt vanilline. Ma kartsin, et tavalise (mitte imperial) porteri puhul on magusust tagasihoidlikumalt, aga siin on seda ikka üsna tublisti. Täiesti mõnus mekutamise õlu. Juba suus tunned seda magusust, mis keerab siis veidi šokolaadiseks järgneb vanilli triip ja siis keeratakse suhkrut veel peale. Kindlasti leidub palju õllenautlejaid, kes seda õllekest ehk liigagi magusaks peavad, aga mina nende hulka ei kuulu. Üle keskmise magus talvine porter.    

Kokkuvõte: Minu jaoks on taaskord kõik tingimused täidetud. Hea mekutamise õlu. Nagu juba viitasin, siis mõned võivad seda ehk liiga magusaks pidada, aga minu jaoks on tegemist just sellise toreda magustoiduga ja seda alla 10% alkoholisisalduse juures. Kui üldse millegi üle silmi pööritada, siis ühe detaili üle etiketi kujunduses. Pildil on kolm paljast meest radikal kuivavaid trussikuid ootamas ja  keskmine on meie poole anfass. Ning tema jalgevahele on tehtud mingi sota-puta. No ma ei tea, kas ei osatud mingit kunstilist lahendust siis sinna leida või. aga noh, see on tegelikult tühiasi. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Proovitud partii: 454. 

Kujunduse on teinud Fred Kotkas.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/specials.html

Lehe - May The Sunflower Seeds Grow

Nimi: Lehe - May The Sunflower Seeds Grow
Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: plekk 0,33L
Alkohol: 7,0%
Algvirde tihedus: 17,5P
Tüüp: Foreign Stout
Hind: 2,90€ + pant
Eelhäälestus: Praegusel ajal on Ukrainale viitavat õlut kuidagi üllas juua. No ja võiks ju ka loota, et tegemist on ühe mõnusa ja huvitava Stoutiga, ikkagi päevalille seemned. Ootan mõnusat õllekest.
Värvus: Must.
EBC: 64
Vaht: Ilusa pruunika vahumütsi saamiseks tuli teda veidi tagant sundida ja ka siis ei läinud vaht ülekäte. Vajus see vaht aga üpris kiirelt, jääb loota, et see viitab paksule konsistentsile. 
IBU: 30

Aroom: Aroomis on selgelt päevalilleseemneid tunda. Selline kerge halvaa viide on joogil. Veidi on ka päevalilleõli tunnetust.

Maitse: Huuli puutudes võib kohe esimese linnukese kasti ära teha, konsistents on tummine. Ka maitses on üpris tugev halvaa värelus, aga eks meie kandis kipuvad päevalille seemned sageli halvaa koostises olema. Sellelt pinnalt ootaksin isegi magusamat jooki. Sellist vedelat halvaad, aga magusat on selles õlles üpris tagasihoidlikult. tegelikult see polegi väga paha, sest 7% alkoholi sisalduse juures on siin maitset ja rammusust kõvasti.  Maitse on põhiolemuses meeldivalt sametine ja päevalill sobib sellesse kooslusesse väga ilusti, on selgelt olemas, et omapära anda, aga ei muutu tüütavaks. Meeldiv tummine stout.

Kokkuvõte: Lubati päevalilleseemne Stouti ja toodi ka väga soliidselt kohale. Minusugune maiasmokk oleks muidugi nautinud magusamat varianti sellest. Tegelikult ma kujutan ette, et sellest võiks ju mingi imperial variandina  ühe korraliku sõjatapperi saada, mida ma kindlasti ostaksin. Aga ka antud variandis on tegemist igati meeldiva õllega. Maitseküllane ja mõnusalt rohmakas. Millegipärast meenus, kuidas ühe jaanitralli teise päeva hommikul valmistas ühe sõbrantsi isa pohmasalatit, mis oli toorsalat segatud tugevamaitselise päevalille õliga, see pagan sobis sellesse hetkesse nagu rusikas silmaauku. Meeldiv õlleke. Слава Україні!  

Hinne: 5

Huvitav fakt: Partii nr. 773.
Õllenime taustainfo, „Take these seeds and put them in your pockets so at least sunflowers will grow when you all lie down here,“ on Ukraina vanaproua poolt öeldud lause agressorriigi sõdurile, mis on saanud vastupanu üheks sümboliks. Muide päevalill on Ukraina rahvuslill.

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/sunflower/

Humalakoda - Kuuse Willem

Nimi: Humalakoda - Kuuse Willem
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 4,2%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Spurce Tip-Carrot Beer (Kuusevõrse-porgandi õlu) / Undappt: Traditional ALE
Hind: Sõber tõi. Aitäh, Sass!
Eelhäälestus: Kerge kuuseõlu võiks ju meeldiv mekkida. Siia blogisse on sattunud varemalt vaid üks Lehe ja Humalakoja koostöö õlu India Pioneeride Laager,  mis oli väga hea. Ehk siis lootust heaks õlleks on küllaga. Muide mulle nüüd menus, et ma olen seda õllekest kunagi vaadist joonud. Võis olla mõned aastad tagasi Haapsalu Kuursaalis.
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks mõõdukalt, aga see vaht mis tekkis püsib täitsa ilusti.
IBU: ?

Aroom: Aroom on mõrkjashapukalt humalane, veidi võib ju mingit kuuse spetsiifikat ka leida, aga selleks peab hästi otsima. Aga lonksamise soovi tekitab küll.

Maitse: Maitsegi on üldpildis mõrkjas ja tundub alul veidi üheplaaniline, ent järelmaitses kargab välja esmalt kuusk ja seejärel juba mingid õrnad porgandi noodid. Järelmaitse on tervikuna selline vaigune ja jörm. Laias laastus igati joodav õlu, aga kuhugi lemmikute hulka ta küll ei trügi. Aga mõrkjama õlle austajatel tasub seda proovida küll.

Kokkuvõte: Normaalne, selline küllaltki mõrkjas ja vaigune õlleke. Oma nägu on tal kindlalt olemas ja sõltub juba joojast, kas see nägu ka sobib või mitte. Igav ta oma olemuselt ei ole. Ma täpselt ei tea, mida võiks see traditional ALE määratlus tähendada, ilmselt on selles liikumisvabadust piisavalt, seega õlletüübile kohane olemine pole keeruline. Lõplikult ei välista, et kohtun selle õllega veel, aga spetsiaalselt teda otsima ei lähe. Aga kui ta kuskil jälle vaadist jookseb, siis võtan vist küll.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Õlu on valminud koostöös Tallinna Ülikooli ajaloolastega. 
Proovitud partii: 207
Õllele on välja mõeldud tore lugu, mis on ka pudelile trükitud:
"KuuseWillem on noor lõbus hunt, kes januneb uute seikluste järele. Avastav ja teadmishimuline hunt elab Eesti metsas, sügaval kuusetihnikus, kus loodushuvilised on teda aeg-ajalt märganud. Agronoomiharidusega KuuseWillemil on kodus suur juurviljapõld, kus kasvavad mahlakad porgandid. Nendest valmivad kõiksugu hõrgutised ning ka õlu. Ükspäev kukkus valmiva porgandiõlle sisse puu otsast kuusevõrseid. KuuseWillem maitses huvitavat segu ja tormas koheselt pruulikööki uut laari keetma. Sestpeale on kõik hallivatimehele külla juhtunud loodusnautlejad pudelikese kaasa saanud. Head maiku peab jagama! KuuseWillem pärineb baltisaksa suguvõsast ja tänaseni kokkab ta esivanemate retseptiraamatu järgi, mis pärineb aastast 1805.

Tootja infot: https://humalakoda.ee/pruulikoda

HullHumal - Protopruul N61 Gose (Käsitööõlu)

Nimi: HullHumal - Protopruul N61 Gose (Käsitööõlu)

Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 5,5%

Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Gose
Hind: Pruulmeister tõi. Aitäh!
Eelhäälestus: Kolmas lugu siis sellelt esitajalt. Pean tunnistama, et ma tegelikult ei saa aru, miks Gose stiili tehakse, nagu üleüldse. Kuigi mul on olnud ka lühike hapude õllede fännamise periood, siis muidu kui proovimiseks, ma enam gose stiili õlut ei osta. Aga igas stiilis võib olla meeldivaid üllatajaid. Ehk siis pigem ootan üllatust.. 
Värvus: Merevaik
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks Ilusti. Veidi püsis ja siis hakkas kiiremalt kaduma.
IBU: ?

Aroom: Enne kui nina päris klaasini jõudis viskas törtsu nõuka aegset nõudepesuvahendit Safo. No kusjuures ka klaasis sees on aroomil üpris seebine rindejoon ja selle tagant järelväena tuleb alles selline hapukas mahla toon. Loen kirjeldust ja eeldan, et seda seebi tunnetust loob ingver. Põnev on see lõhn küll.

Maitse: Hapukust on tunda kohe sellest hetkest alates kui jook ületab huulte piiri. Tuleb hapu ja soolase segu, mis läheb üle seebiks, milles võib ära tunda maskeerunud ingverit. Ehk siis ingver seebinahas, või siis Safonahas kui soovite. Haput on soola on ka tunda, ehk stiilile tundub vastavat, aga kuidagi on selles kokteilis midagi valesti kokku kõlama hakanud. Sest see seebi tunnetus on küll omapärane ja naljakas, aga mitte väga hea.  

Kokkuvõte: Peab tõdema, et omapärane. Õlu mille iga lonksamise järel tabad end mõttelt, et huvitav, kas sellega annaks midagi puhastada ka. Ma nagu ei mäleta, et Gose päris nii peaks maitsema. Nagu ülal ennustasin siis ilmselt on midagi valitud lisa komponentidest omavahel tülli läinud ja tulemuseks on ENSV üks populaarsemaid nõudepesuvahendeid Safo. Ah et miks ma sellist toodet mäletan? Sellega oli tore mullitajat täita, tegi head mullid. Et siis põnev see õlu on ja loob nostalgiat ka, aga valet tüüpi nostalgiat ja rahule ma temaga seetõttu ei jäänud, hoolimata sellest, et stiili tõttu polnud latt väga kõrgele tõstetud.

Hinne: 3-

Huvitav fakt: Nii pesuainet meenutavat õlut polegi vist varem saanud. Kergelt seebiseid mõned olen.

Pudelil tekst: ""Kettle sour" tehnoloogial pruulitud gose, millesse on lisatud lisaks tavapärasele Himaalaja soolale ning koriandrile ka korvitäis apelsine ning mõõdukalt ingverit."

Tootja infot: Koduleht puudub.

Lehe / Basqueland - Phantasmic Voyage DDH IPA

Nimi: Lehe / Basqueland - Phantasmic Voyage DDH IPA
Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: plekk 0,33L
Alkohol: 7,0%
Algvirde tihedus: Pole antud.

Tüüp: DDH IPA / Hazy IPA

Hind: Sain pakkumise kasti pakituna. Ehk siis hea hinnaga.
Eelhäälestus: Hiljuti jõin just ühte väga head IPA-t ja no nüüd neelud käivad. Antud õlleke on valminud siis koostöös Basqueland Brewinguga, mille õllesid on ka siin blogis varemalt läbi jooksnud. No kui selline collabrew projekt, siis ehk on ikka vaeva ka nähtud, et oma nimed julgelt peale panna. Loodan maitsvat IPA-t. 
Värvus: Oranžika varjundiga kollane. (Kerge hägu, Hazy noh.)
EBC: ?
Vaht: Väga kena mütsikese tekitas pähe kerge vaevaga, aga veidi kiirustab lahkumisega.
IBU: 50

Aroom: Aroomis on tsitruselist humalat ja mahlasust ka ja mingi selline Hazy IPA tunnelm on ka olemas. 

Maitse: Juba huulteni jõudes hoovab suhu sellist mandariini maitse laadset asja. Mis suus ka hästi kiiresti hästi kuivaks muutub, aga see kuivus on kuidagi ümar ja ruumiga täidetud. Absoluutselt meeldiv IPA, teeb taas linnukesed kõigisse kastidesse, humalat on, mahla nüanssi on ja mõrkjust ka on. Kuigi IBU number 50 valmistab palju suuremaks mürsuks sind ette, aga antud isend on oma maitselt täitsa taktitundeline, elik tasakaalukas. Mõrkjust on, aga see pole selline kõrvavaik, vaid pigem suus selle tekkiva ruumi täitja. Mõnus. 

Kokkuvõte: Lootused olid kõrgel, aga hea hinne suudeti kahtlusteta koju tuua. Võiks ütelda, et selle õlle ainuke miinus ons ee, et purk on väike. Iga sõõmu järel näed õõvastusega, et vedeliku tase anumas on langenud, kui see ületab kriitilise piiri. Huvitaval kombel ma pole seda õllekest kuskil kaubandusvõrgus teadlikult kohanudki.  Aga joomistväärt on see kindlapeale. No maitsev lihtsalt. Õnneks on mul teda mõni purk veel.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Partii nr. 790.

Üllatuslikult ma seda õlut nende kogulehelt ei leidnudki, ainult e-poest. 
Purgil kirjutatakse, et õllele on lisatud Phantasmi pulbrit, aga mis kuradi asi see on, seda ei räägi keegi. Aga nagu ütles apteeker, filmis "Suvi", "... mis see teie asi on, peaasi kui ta aitab, jooge mis teile antakse ja uskuge, lootke ja armastage, siis saate kõigist ja kõige üle võimuse!"
Basqueland Brewing asub siis Lõuna-Baskimaal, ehk Hispaania aladel. 

Tootja infot: Kodulehel toode puudub.

Põhjala - Kuusk

Nimi: Põhjala - Kuusk

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 6,0%

Algvirde tihedus: 14,5°

Tüüp: IPA
Hind: 2,39€ + pant
Eelhäälestus: Põhjalal on selline eri seeria nagu Forest Series ja see õlleke kuulub sinna seeriasse. Ma vist polegi sellest sarjast varem midagi proovinud. Loodan mõnusat humalast IPA-t, millele annavad ehk kuusevõrsed mingi toreda lisa nüanssi.  
Värvus: Kuldkollane 
EBC: ?

Vaht: Ilus paari sõrme paksune mütsike tekkis ja püsib väga soliidselt. 
IBU: 35

Aroom: Aroom on tsitruseline, veidi vaskne ja veidi mahlane. Kuusevõrsetele ei suuda aroomis sõrme peale panna.

Maitse: Täitsa põnev, maitse on tugevalt mahlane, aga samas kuiv. Algab maitse sellise tugeva tsitrusemahlaga, aga mõne hetkega muutub suu nii kuivaks nagu oleks see mahl kuumale kerisele langenud. Muide mõrkjus on väga meeldivalt tasakaalus. Järelmaitse on nagu veidi tõrvane ja sealt võib tõesti leida midagi kuuske meenutavat, aga pigem see on kuusevaik. No täitsa tore IPA. See humala rohkus meenutab mõningaid topelt IPA-sid ja on mulle väga meeltmööda. Ehk siis maitset on selles õllekeses kamaluga. Ja kogu see maitse ongi sinna suunda nagu vaikselt lootsin. Mõnus!

Kokkuvõte: No seda kuuske võib nüüd läheneval jõuluajal korduvalt tuppa tuua. Üks tõsiselt humalarohke IPA, täpselt selline nagu ma kipuks IPA-lt ootama. Purgil ütleb kiri: "Ameerika humalate ja Eesti kuusevõrsetega pruulitud humalane ja tsitruseline IPA." Ja see on meile tehtud 100% nagu lubatud. Maitsev! Soovitan julgelt! Saada 6% alkoholi sisalduse juures Double IPA väärilist humala maitset, seda tuleb tunnustada.   

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Proovitud partii: kas NO585 või N0585. (täpselt ei saa aru sellest ümarast asjast.)

Varem polnud see Metsa seeria alamjaotus nende kodulehel mu tähelepanu püüdnud, aga nüüd tundub, et peab sellesse teemasse konkreetsemalt sisse vaatama. 

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/forest-series.html

HullHumal - Protopruul N59 Saison (Käsitööõlu)

Nimi: HullHumal - Protopruul N59 Saison (Käsitööõlu)

Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 923%
Algvirde tihedus: Pole antud

Tüüp: Saison
Hind: Pruulmeister tõi. Aitäh!
Eelhäälestus: Nüüd siis teine õlu pruulikojalt HullHumal. Esimene oli väga meeldiv rukki õlleke. See tundub olema Saison, mis kuulub raskerelvastuse hulka (AVV 9,2%). Aga loodame, et alkohol jõustab ka maitset. Ning saab jälle meeldiva elamuse.
Värvus: Pruunikaspunane
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks hea hooga. Üle kolmveerand klaasi tekkis seda roosakat vahtu. Vajub aga üpris kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Aroom on väga marjane, ütleksin, et vaarikad, aga hapukad, aa selge pudelil on kirjas, et ka hibiskus. Ehk siis aroomilt meenutab ta pigem lambicut.

Maitse: Maitsegi algab väga vaarikaselt, selline vaarikamoosist tehtud morsi tunnetusega. Hapukust polegi maitses nii väga palju, ainult meeldiva äärisena palistab ta maitse üldpilti. Ilmselgelt on tegemist väga salakavala joogiga, sest seda 9,2% alkoholi pole maitses üldse tunda. Ma üldiselt väga marjapõhiste õllede austaja ei ole, aga seda kannatab täitsa juua, eriti tema mõnusalt tasakaalus maitsete tõttu. Hoolimata kõrgest alkoholi sisaldusest ja marjadest pole tal sellist veini tunnetust, mis kipub sellistel puhkudel tekkima. Ja kuna ka magusust pole ülemäära palju siis võiks teda ikkagi maitsejärgi pigem õlleks liigitada, mitte siidriks olemist kahtlustada. Meeldivalt joodav marjane õlu.

Kokkuvõte: Selliste maitse põhikomponentide puhul on tulemus üle ootuste hea. Vaarika maitse on küllaltki selgelt ära tuntav, aga ta ei ole röökiv, seega täiesti meeldivalt omapärane. Tore on see, et alkohol hoolimata oma jõulisest kohalolekust ei kisu tähelepanu endale. Nagu mainitud, siis ma pole eriline marjaõllede austaja, aga seda võib ilma nina krimpsutamata juua. Suurt hurraa elamust ma temast ei saanud, aga väga suuri etteheiteid ei oska ka teha. Joodav, ent mitte päris minu klaasike õlut. 

Hinne: 4

Huvitav fakt: Antud õlu on pruulitud naistepäeval 8. märtsil, kõigi naiste auks. Mulle väga meeldib see pruulide ajastamine ja pühendamine, eriti just naiste auks, aga üldiselt ka. 
Pudelil tutvustav tekst: "Pisut riukalik saison, mida tasakaalustab vaarikate hapukus ning keelt parkiv hibiskus. Pruulitud naistepäeval kõigi naiste auks."

Tootja infot: Koduleht puudub.

Pühaste - Kratt

Nimi: Pühaste - Kratt
Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 5,5%

Algvirde tihedus: 15P
Tüüp: American IPA
Hind: 2,29€ + pant
Eelhäälestus: No Kratiga sai suvel mõned korrad kohtutud, aga siis ta jooksis baaris kraanist. Nüüd avastasin, et siin polegi teda veel analüüsinud. Üldiselt mäletan, et oli täitsa joodav õlleke. Loodan, et mälu ei peta.
Värvus: Helekollane. 
Vaht: Vahtu tekkis ligi kolmandik klaasist ja vajub ta mõnusa rahuga.
IBU: ?

Aroom: Juba valades lõi ninna sellist mahlaste humalate lõhna ja ka üle klaasiserva on see mõnus mõrkjas mahlane humala aroom.

Maitse: Ka maitses jagub mahlakust. Ent selline maitse tugevuse raskusastet kirjeldab pigem tema värvus, mitte aroom. Aroomi järgi arvaks, et keha on sel joogil rohkem, aga maitse on selline kergema kehaehitusega, nagu võiks värvist järeldada. Aga maitset on tal piisavalt. Nagu mainitud siis on see selline puuviljane mõõdukalt mõrkjas ja värskendav. Mõnus maitsekas kerge õlu.

Kokkuvõte: Mõnus kerge ja värskenda õlleke, kindlasti hea kaaslane saunas või soojal suvepäeval. Ainult kerge õlle olemusest eristab teda keskmisest veidi kõrgem alkoholi sisaldus, samas on see ilmselt põhjus mins maitset on piisavalt. See tore kratt seal purgikujundusel on ka vahva, aga poes tekib küsimus, et kui ebaõiglasel moel ta hetkel varandust tassib. Siiski juues võib tõdeda, et see varanduse tassimine polegi nii ebaaus. Mõnus kergema kondiga värskenda janu kustutaja. Ise proovisin teda sauna vahele, seepärast tean kindlat väita, et selleks ta hästi sobib. Muide hetkel on ta ka laiemalt kaubandusvõrgus saada, et soovitan proovida, sest siis tekib ka võimalus, et ta jääb pikemalt lihtsasti kättesaadavaks.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Purgil on märgitud alkoholi sisalduseks 5,5% kodulehel aga 6,0% , kus tõde lebab?

Proovitud partii: 590.

Tootja infot: https://puhastebeer.com/tooted/hooajalised/kratt