Spencer - Trappist Imperial Stout

Nimi: Spencer - Trappist Imperial Stout
Päritolu: USA (Spencer, MA)
Taara: klaas 0,75L (Šampuse pudel)
Alkohol: 8,7%
Algvirde tihedus: pole antud.
Tüüp: Imperial Stout
Hind: Sain hea hinnaga.
Eelhäälestus: Noh taaskord kui juba šampa pudelisse villitakse, siison ootus kõrgel.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Pruunikas, kaob keskmise kiirusega.
IBU: ?
Aroom: Läbi vahu pressib aimdus alkoholist ja šokolaad kohviga. Aroomgi on paljulubav.
Maitse: Väga põnev, keele peal lubab magusat, aga see tunne kaob kohe ja asemele ronib tumeda šokolaadi mõrkjus. Siin oleks ilmselt see IBU vääring päris kõrge, sest järelmaitsesse lisandub mõrkjust veelgi. Täitsa mõnus, kergelt kõrbenud ja tugevalt mõrkjas. Konsistents ei olegi väga liimjas, aga keha on matsakas. Väga meeldiv ja küllaltki mõrkjas imperial stout.

Kokkuvõte: No šampa pudelisse villimise suutsid nad kindlasti ära põhjendada. Tegemist on ikkagi väärika joogiga. Tundub, et need Massachusettsi mungad ikka seda õllekunsti veidi tönkavad. Mul kohe ei meenugi, kas ma olen varem nii mõrkjat imperial stouti saanud. Maitsev ja peen jook, mis oleks ilmselt suurepärane koos mõne sõbraga mekutamiseks.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Tundub et selle joogi alkoholi sisaldus on ajas muutunud, varemalt oli ta 7,2% ABV.
Trappist õlut pruulitakse trapistide ordu mungakloostrites. 2015 aasta seisuga oli neid kloostreid, kus trappist õlut pruuliti, vaid 11 üle maailma. Vaata ka: Trappist.

Tootja infot: https://spencerbrewery.com/index.php/our-beers/spencer-trappist-imperial-stout

PS! Avastasin, et minu antud kirjeldus on törts liiga lakooniline. Aga Gambrinuse õllepäevik. annab sellele õllele lendlevalt poeetilise, samas väga täpse kirjelduse:

"Esmamekk on raske ja pidulik. Suur trumm võdistab kiiret rütmi, fanfaarid hüüavad midagi pidulikku ja maast laeni ulatuvad kullatud rokokoo-ornamendiga uksed lükatakse valla. 

Keskmaitse. Nojah, kuidas nüüd öeldagi. Einoh, see et siseneja on kuninglikust soost, selles pole kahtlustki. Kuid see pole ülepakutud ja üle-elu-suurune, vaid lihtsalt väärika olekuga vanahärra, seljas vanamoeline ülikond ja käes pigem moe kui vajaduse pärast hõbedase lõvipeaga ehitud patsiirstokk.

Lõppmaitse. Vaata kui sa nüüd lähemalt uurid, siis saad aru, et see iluasjana mõjuv jalutuskepp on tegelikult massiivne ning et see kergus, millega vanahärra seda tervitushetkeks käest kätte heidab, näitab härrasmehe juurikvintsket jõudu. 

Järelmekk. Ära iial usu esmamuljet. See tegelane on siiski raskekaallane.  Mitte edvistavalt keerutav, pigem sirgjooneline, kuid siiski äärmiselt võluv. "