Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: klaas 0,33L
Alkohol: 13%
Algvirde tihedus: 29,5
Tüüp: Imperial Stout
Hind: Naabrimees tõi sünnipäevaks. Aitäh, Tanel!
Eelhäälestus: Haah! Juba see alapealkiri, noh sellest hiljem. Aga kui Stout lubab su ära häbistada siis ma võtan väljakutse vastu.
Värvus: Must
EBC: 150 (Hehee)
Vaht: Pruun ja istub päris ilusti klaasil peas.
IBU: 70
Aroom: Jõulise ja küllaltki alkohoolse aroomiga. Kohvine vist põhiliselt. Aroomilt mitte väga magus.
Maitse: No konsistents on õige annab ikka hammastevahelt läbi kiskuda seda tihket ollust. Aga maitse on rahulik ja tõepoolest mitte väga magus. Aga igatepidi see, mis üks Imperial Stout peaks olema. Mõrkjust on üllataval kombel tunda kuskil keksmaitses, aga siis rudjub õlle keha raskus ta laiaks. Igati tubli tummine Stout.
Kokkuvõte: Kõik on täpselt nii nagu peab. Võtad pudeli kätte arvad, mida võiks saada ja saadki. No olgu, häbistamist ei tulnud, samas ka see oli ette aimatav. Võib-olla selle õlle ainuke viga ongi see, et ta ei suuda üllatada sind millekagi. Muus osas igati viks kaaslane mõneks jahedaks sügisõhtuks.
Hinne: 5-
Huvitav fakt: Partii nr. 1.
Ma eeldan, et enamus teab selle suurepärase tsitaadi (Sometimes lose, always win) päritolu, mis on pudelil. No kui tea, siis see pärineb siit: https://www.youtube.com/watch?v=gCJywlncaq0
Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/harassment/
No comments:
Post a Comment