Iļģuciema - Senču Alus

Nimi: Iļģuciema - Senču Alus

Päritolu: Läti (Riia)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 4,2%
Algvirde tihedus: 11,5%
Tüüp: Lager / Helles
Hind: 1,65€ + pant (Lätis)
Eelhäälestus: Olen sellelt tootjalt varemalt ühe õlle proovinud, oli joodav. Antud juhul peaks siis tegu olema klassikalise Helles õllega. See õlletüüp küll lemmikute hulka ei kuulu, aga ootan joodavat saksapärast õlut. 
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Tekkis sõrme jagu vahtu, aga kadus väga kiirelt. 
IBU: ?

Aroom: Pean tõdema, et see aroom küll väga ei tõmba. Tugevalt hapukas ja linnaseline. Aroom on selline, et hakkasin uurima parim enne kuupäeva, aga sellega on kõik korras. 

Maitse: Maitse õnneks nii hapukas ei ole. Esimene mõte, mis pähe tuleb, on leotatud herned. Teine mõte on Saku õlu 80-nendatel, aga see tundmus on puhtalt mälestusest, mis on seotud aroomiga. Tundubki olemuselt selline vanakooli õlu. Oma veidrustele vaatamata on ta siiski joodav. Vähemasti omanäoline, aga hetkel võib minus kõneleda ka saunast tulenev vedelikupuudus. Retromaitsega õlu.

Kokkuvõte: Ma eeldan, et nostalgia otsijatele sobilik õlu. Meenutab maitselt sellist vanakooli elavat filtreerimata õlut. Kuigi läbipaistvuse järgi eeldan, et tegu on ikkagi filtreeritud õllega. Omapära on tal kindlasti. Ning Helles õlletüüp küll kohe pähe ei löö kui maitse keelde puutub. Pigem Saku Žiguli. :)

Joodav, aga jõuliselt omapärane. 

Hinne: 4-

Huvitav fakt: Igaks juhuks kirjutan õlle nime ka Eesti tähtedega, et otsingust lihtsam leida oleks, Ilguciema - Sensu Alus. Toodab seda siis selline firma nagu SIA Ilgezeem.

Tootja infot: https://ilgezeem.lv/klasiskais-alus/

Saku - Karl Friedrich - Tšehhi Lager

Nimi: Saku - Karl Friedrich - Tšehhi Lager

Päritolu: Eesti (Saku)
Taara: Plekk 0,568L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Lager
Hind: 1,82€ + pant
Eelhäälestus: Järjekordne Karli perekonna liige. Olen selle kohta häid arvamusi kuulnud. Ise jään hetkel skeptiliseks. Samas esimesed partiid, mine tea. Ootan normaalset masslaagrit. 
Värvus: Kuldne, kergelt merevaigule kalduv.
EBC: ?
Vaht: Vahtu tekkis ligi pool klaasi ja vajub meeldivalt rahulikult. 
IBU: ?

Aroom: Laager õllele omaselt on aroom tagasihoidlik. Kergeid humala noote võib tajuda ja üldolemus on selline vanakooli laager.

Maitse: Maitse on täiesti keskelt läbi masslaager. Mingeid tähelepanu püüdvaid lisa detaile tal pole. Tavalisest Karl õllest vist natukene mahedam. samas järelmaitses jääb normaalne humala mõrkjus suhu mängima. Pean tunnistama, et kuigi olin skeptiline, siis ikkagi lootsin midagi veidi enamat. Viga tal ei ole ju midagi, aga meelde nagu ka millegagi ei jää. Keskelt läbi lihtne ja kergelt joodav masslaager. 

Kokkuvõte: Prooviti küll ja ilmselt suhteliselt tabati ka, et veidi humalasema laager õllega on tegemist ja seda võib tšehhipäraseks pidada küll. Aga midagi huvitavat temas kahjuks ei ole. Õnneks võib tõdeda, et ka vigu hetkel nagu keede ei hakka. Kuigi nimi on pretensioonikas, siis tulemus on suht pretensioonitu. Juua võib, aga leidub maitsvamaid alternatiive. 

Hinne: 4

Huvitav fakt: Muid Karl Friedrich õlle sarjal on ka eraldi oma kodulehekülg, ent seal antud õlut veel ei leidu. Tegemist peaks olema Karl Friedrichi õlleperekonna kümnenda liikmega, vähemasti nime poolest.

Kasutatud on Saaz ja Tettnanger humalaid. Saaz seostub mul üldiselt selgelt Tšehhi laagerõllega.


Tootja infot: https://saku.ee/et/products/karl-friedrich/karl-friedrich-tsehhi-lager/?Ckey=35773

Brewdog - Paradox Heaven Hill

Nimi: Brewdog - Paradox Heaven Hill

Päritolu: Šotimaa (Ellon)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 15,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Barrel Aged Imperial Stout
Hind: Sain hea hinnaga komplektis. 
Eelhäälestus: Varem olen Brewdogi karpi toitud õlledest proovinud õlut Dog C, mis oli suurepärane. Ma eeldan, et antud õlleke läheb kuhugi sarnasesse kanti. Ootan maiustust.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Isegi 30 sentimeetri kõrguselt valades ei tekkinud kübekestki vahtu.
IBU: 70 (Untappd)

Aroom: Valades lõi juba sõõrmed tugevalt alkoholi, milles võis ära tunda burbooni, täis. Üle klaasiserva, on alkoholi tunduvalt vähem ja seal on hoopis vanilje ja šokolaad. Lõhnab küll magustoiduselt. Ja tekitab ootusi.

Maitse: Maitse on küllaltki mahe, ma eeldan, et siin on ka natuke sellega pistmist, et parim enne oli tal aasta tagasi. Ehk siis nurgad on ümaraks vajunud. Ent hetkel on ta selline sametine, endiselt küllaltki magus ja julgelt vaniljene. Burbooni puudet võib ka kergelt aimata, ent mitte väga tugevalt. Maitsel on ka sees mingi triip, mis mõjub veidi kohatuna, see on nagu mingi asi maitseaine kapist, mis on seal liiga kaua seisnud. Või siis nõukaaegne huulepulk. Muide ta korraks ilmub väga selgelt ja kohe kaob. See on nagu möödaminnes tehtud suudlus, elatunud daamilt. Proovi, mis sa proovid, aga sõrme ei suuda peale panna, mis see täpselt on. Aga kõigest hoolimata on tegemist endiselt väga väärika joogiga. Selles on suursugusust ja elegantsi. Ja muidugi tuntavalt palju alkoholi. Kuid kokkuvõtvalt peab tõdema, et see on üks vägev jook, ma eeldan, et üle 10 aasta vana ja endiselt väärikas.   

Kokkuvõte: Punkt üks, ma tean et on äge hoida õlut pikalt keldris ja oodata õiget hetke, aga enamjaolt ta ikkagi hakkab oma nägu kaotama. Seega hoiustage, aga pidage piiri. Üldiselt on sellised õlled suurepärased ka peale seda kui on suure osa oma näost kaotanud. Ka antud õlu on endiselt suurepärane, lihtsalt, ma mõtlen, et kui oleks temaga kohtunud värskena, oleksin ilmselt täielikult sillas olnud. Igatahes on see hea õlleke ja kui teil on ta kuskil riiulil aega parajaks tegemas, siis nüüd on ilmselt see tagumine aeg. Nautige elu kuni teda on!

Hinne: 5

Huvitav fakt: Ma eeldan,  et ta on pruulitud 2014 ja parim enne oli 2024. Partii number on: 079. Ma ei leidnud selle õlle kohta Brewdogi lehelt absoluutselt mingit infot , ei retsepti, ega ka midagi muud. 

Pudelil ja karbil on väga toredad tekstid. 

Tootja infot: Ei suutnud leida ühtegi viidet.

PS! Eile lahkus üks väga äge inimene Kairi Kaia Truusa, tema oli õllebaari Koht perenaine. Tal on minu arust palju teeneid Eesti õllekultuuri arendamises. Minu sügav kummardus sinu ees, Kairi Kaia!

Lehe - Sadness

Nimi: Lehe - Sadness
Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: klaas 0,33L
Alkohol: 15,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Brown ALE BA
Hind: 5,43€ + pant
Eelhäälestus: Lehe vaadimõlgutised on alati klass omaette. Ma arvan, et see on esimene Imperial Brown ALE, mida ma olen proovinud. Ootan ekstreemset ent ägedat õlleelamust.
Värvus: Must.
EBC: ?
Vaht: Isegi meelitamise peale ei läinud vahtu.
IBU: ?

Aroom: Valades lõi ninna jõuliselt alkohoolset aroomi. Üle klaasiserva lisanduvad alkoholile ka muud nüansid. Kusagil pole üteldud ka mille vaadis ta kogemusi on omandanud. Aroomi põhjal arvaks, et portveini, või siis millegi rummi taolise. Aroom on igatahes joovastav ja riginal-raginal ülevõlli. Alkohol, siirup ja mingid punased marjad.  

Maitse: Okei, ma ei imesta, miks ta vahtu ei läinud, see on ju sisuliselt liim, või nafta, vähemalt konsistentsilt. Maitse on alkohoolne, marjaveinine ja ülevõlli magus. No mitte ühegi märgi järgi ei arvaks ära, et oma hinges tahab ta Brown Ale olla. Teravalt magushapukas alkoholine, aga oma friigiliku nurga alt ka huvitavalt võluv. Kurat see langeb ikka sulle peale nagu tööstuslik suruõhu haamer. Iga lonks virutab sind poole meetri võrra sügavamale maasse. Poole klaasi peal mõtlen, et kas ma üldse voodisse jõuan, äkki kustun kuskil poolel teel ära. See õlu on nagu suurushullustuse kehastus, kõike on hästi palju. Huvitav poole klaasi pealt hakkab see punaste marjade maitse hoopis mingiks mustsõstra teemaks minema. Selline pool suhkrut ja pool marju mustsõstra moos. Ma olen suhteliselt kindel, et selle vedelikuga annab tapeeti panna, ses mõttes, et kasutada liimi asemel. Kokkuvõtteks on tegemist hullumeelse asjaga, põrgumasinaga kui soovite. Aga kogu oma ülevõimenduses on ta ikkagi väga huvitav õlu.

Kokkuvõte: Mulle tundub, et selle õlle nimes on esimene täht valesti läinud. Õige oleks olnud M, ehk siis Madness. Sest tegemist on kaunikesti hullumeelse vedelikuga. Kuigi ka sel korral tuleb tunnistada et, mis sest et hull, aga sellest hoolimata väga huvitav. Tema pärinemine Brown ALEist jääb saladuseks ja ta vaikib selle röökides maha. Tegu on lihtsalt hullumeelselt hullu joogiga. Kõik tundub temas erakordselt suur. Ning selle õlle üksi joomine on sama hea kui 100 eurost drooni 30 000 eurose raketiga alla lasta. Efektiivne, aga mitte kulutõhus. Tundub, et Lehel pole seda enam  e-poes saada ka. Aga kui teil keldris on siis teadke, et see on üks metsaline. Huvitav, ent teoreetiliselt ohtlik. Proovida tasub, aga pigem seltskondlikult.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Pudelil on teket: "Two years ago, a big cloud of sadness fell upon earth. We brewed a special brew, intending to release it when the world turned back to normal. It never came, but luckily beer festivals are back." Võiks järeldada, et õlu on pühendatud COVID-i kriisile. 

Proovitud partii: 681

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/sadness/

PS! Õlu kannab selles blogis järjekorranumbrit 1500.

Tuletorn - Auk!

Nimi: Tuletorn - Auk!

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 8,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Double IPA / DIPA
Hind: Pruulikoda andis. Aitäh!
Eelhäälestus: See pruulikoda on ennast juba kvaliteetse õlle tootjana tõestanud. Seda olen väikse klaasikese saanud pruulikojas proovida ka, aga siis oli ta teiste õllede vahel. Nüüd täiesti eraldi. Ootan Mõnusalt humalast DIPA-t. 
Värvus: Helekollane.
EBC: ?
Vaht: Tekkis väga tagasihoidlikult ja hajus kiiresti.
IBU: ?

Aroom: Klaasiservalt kerkib mõnusalt rammusat magus-mõrkjas-hapukat humala aroomi. Täiesti ootuspärane DIPA aroom. Tekitab isu.

Maitse: Maitsegi harmoniseerub aroomiga. Algab hapukalt ja mahlaselt ja omab sellist jõulist humala hingust. Siis hakkab maitse magusamaks keerama ja lõpus viskab sellise naljaka nõudepesuvahendi kurvi korraks sisse, mis on väga tore. Ning järelmaitse on juba selline magus mõrkjas. Ehk siis maitselt on kuhjaga, ning tegemist väga selge ja otse ja omadega DIPA-ga, ainus lisavigur on see lõpu keerutus. Lihtsalt nauditav õlu. Stiilipuhas DIPA.

Kokkuvõte: Tavaliselt kui ma mõnel õhtul õllepoodi satun, siis mul esimene mõte on küsida midagi laadset. Mis oleks maitselt tugevam ja humalaküllasem. Ainus kergelt negatiivne külg sellistel õlledel on see, et tugeva maitsega kaasneb ka palju alkoholi. Aga üldiselt me ju õlle puhul maitset otsimegi, seega pole midagi teha. See on stiilipuhas DIPA, olen laadseid elujooksul mõningaid kohanud ja alati nautinud. Ühesõnaga soovitan proovida neil, kellele meeldivad tugevama humala maitsega õlled.  

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Endiselt paneb veidi muigama, et kodulehe eestikeelses versioonis on tutvustavad tekstid ikkagi ingliskeelsed. Tekst on iseenesest tore, aga minge ja lugege ise. :)
Proovitud partii: A033

Tootja infot: https://tuletorn.beer/et/products/auk

Saku - Safiir

Nimi: Saku - Safiir
Päritolu: Eesti (Saku)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Fruity Pale ALE
Hind: 1,75€ + pant
Eelhäälestus: See on siis teine Saku uutest vääriskivi nimelistest õlledest. Tegelikult välja anti ta vist isegi esimesena. Rubiin oli täiesti joodav, omas kategoorias, seega loodan, et ka antud õlleke läheb samasse lahtrisse. Ehk siis ootan joodavat suurtootja õlut.
Värvus: Oranžikas.
EBC: ?
Vaht: Tekkis ligi kolmandik klaasi vahtu, aga pool sellest kadus üpris kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Aroom on tõesti puuviljane, ütleksin, et aprikoos. Sellise kerge aimatava humala ringiga.  

Maitse: Maitsegi on küllaltki aprikoosine, aga see aprikoos mõjub veidi sellise konserviaprikoosina. Ehk siis ma ütleksin, et on veidi sellist keemilist iseloomu, nagu tegemist oleks pigem essentsiga, ent ei midagi liiga karjuvat. See humalane järelmaitse jätab veidi muljet, et tegu oleks nagu laager õlle baasil tehtud joogiga. Ehk siis see humal ei mõju väga värskelt, vaid mõjub humalaekstrakti moodi. Siiski üldpildis ütleksin, et suund on vähemasti õige, et tegu on puuviljase õllega. Ent kahjuks pole suudetud suurtootja varju päris ära suudetud peita. Siiski võib tõdeda, et lõpptulemus on täitsa joodav ja ühtegi karjuvat maitsevääratust ei oma. Üle keskmise suurtootja  õlu.

Kokkuvõte: Pean tõdema, et minu jaoks mõjus Saku Rubiin isegi veidi paremini. Ent ka antud õlu on täiesti joodav. Kui suurtootjad suudaks enamikus oma õlledes sellist maitse valimit pakkuda, tarbiks ma nende õlut rohkem. Kuid, et selline eksperimenteerimine on üldse ette võetud, siis seda pean väga kiiduväärt teoks. Üldse ei välista, et ostan teda tulevikus veel. 

Hinne: 4

Huvitav fakt: Ilmselt on Sakul käsil oos vääriskivinimedega ALE õllede sari. Väga kiiduväärt algatus.
Tegemist on ilmselt esimese partiiga ja siis on Saku õlledel tendents parem olla, kui pikas jooksus. Ma loodan, et ma eksin. Safiir on üldiselt sinakas kivi, aga purgikujundus on kollane, tõsi õlle nimi on siniste tähtedega.

Tootja infot: https://saku.ee/et/products/saku/saku-safiir/?CKey=

A. Le Coq - Väike Sass

Nimi: A. Le Coq - Väike Sass
Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 4,8%
Algvirde tihedus: 10,5% P
Tüüp: Lager
Hind: 1,25€ + pant
Eelhäälestus: Alexander on saanud omale väikese venna. Lustiline on see, et purgi kujunduses pannakse kohe oma siseriiklikule konkurendile mõnuga puid alla(Tekst allpool). Väites, et Sass on ikka etem nimi kui näiteks Karl. Alexandrit kannatab saunaõlleks hooti juua küll, ehk on väikevennas veel mingid lisanüansid. Ootan joodavat masslaagrit. 
Värvus: Heledam kuldne.
EBC: 5,1
Vaht: Tekkis tubli kolmandik klaasi seda vahtu, aga üpris kiirelt jäi sõrmepaksune kiht alles.
IBU: 17

Aroom: Laagrile omaselt tagasihoidli aroom, aga suurele Sassile omaselt on see mingi spetsiifiline plastiliini nüanss ka siin olemas. 

Maitse: Ka maitse on suure vennaga sarnane, humalane ja aroomis mainitud plastiliinise lisavarjundiga. Ilmselt veidi lahjem virre ja madalam alkoholisisaldus põhjustavad ka selle, et maitse on tavalisest Alexandrist pisut mahedam. Mitte oluliselt mahedam, aga siiski pisut. Lihtsalt joodav masslaager, näiteks sauna kõrvale. Lihtne ja pretensioonitu. 

Kokkuvõte: Selle õlle kasuks räägivad tore reklaamtekst ja veidi madalam alkoholisisaldus, muus osas pole olulist vahet võrreldes õllega Alexander. Joodav masslaager. Stiili ja isegi oma õlleperekonna võbet tabab hästi. Lihtsal joodav masslaager.

Hinne: 4

Huvitav fakt: Kui mu arvepidamine paika peab siis see on Alexander õllede perekonna kaheksas liige. 
Purgil on tekst: "Kui Sass sündis, tahtis isa talle algul nimeks panna Karl. Ema sakutas isa tutist ja saatis ta kukele. Lapsukesele sai nimeks Sass. Tunduvalt originaalsem ja rokkivam kui see teine nimi." Ehk siis lugeja ilmselt aimab, et siin on viiteid konkurendile rohkem kui üks. 
Muide neid reklaamtekste on purkidel erinevaid, aga millegipärast sattus esimesena mulle kätte just see.
Tervitan oma head sõpra Sassi!

Tootja infot: https://www.alecoq.ee/toode/vaike-sass/

Saku - Rubiin

Nimi: Saku - Rubiin

Päritolu: Eesti (Saku)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Brown ALE
Hind: 1,75€ + pant
Eelhäälestus: Näib, et Saku on tulnud välja uue vääriskivide nimedega õllede seeriaga, kapis on mind ootamas veel Safiir. Katsetamine on alati kiiduväärt. Esimesed partiid kipuvad Sakul parimad olema, seega lootus on kõrgel. Samas ei tea, kas tegu on britisaartepärase või belgiapärase Brown Alega. Esimene pole päris minu teema, teine pigem meeldiks. Igatahes ootan joodavat õlut.
Värvus: Kastanpruun.
EBC: ?
Vaht: Tekkis kahe sõrme jagu vahtu, aga kadus väga kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Aroom on pigem karamelline, aga mitte pärmine, seega pole ilmselt tegu belgiapärase Brown ALE-iga. Samas nina on hetkel veidi lõkkesuitsune. Aga see karamelline hõngus on täitsa veetlev. Tekitab huvi lonksata küll.

Maitse: No ma olen nüüd kahevahel. Iseloomu on tal rohkem kui britipärasel, aga pärmi on törts vähem kui belglasel. Ehk siis maitses on meeldiv pärmivarjund, päris palju karamelli ja lõppu keerutab veel mingi puuviljase nüansi ka. Täiesti korralik õlleke. Aga järelmaitses on üllatavalt palju alkoholi tunnetus, kuigi alkoholi ju väga palju ei ole. Aga masstootja kohta igati tunnustavat noogutust vääriv õlu. Vähemasti esimese partii juures. 

Kokkuvõte: Kui masstootja suudab valmistada sellist õlut ja seda kvaliteeti ka säilitada, siis mina olen rahul. A. Le Coq on juba teinud oma hooajalise seeria, millest kaks õlut mulle väga meeldivad. Kui hetkel olev kvaliteet püsib, siis võib ka sellest õllest kujuneda üks arvestatav variant lihtsalt joomise õlle sektoris. Tegu siis pigem belgiapärase Brown ALE õllega, aga samas mahedam, aga näiteks Newcastle Brown Ale-st on tal rohkem iseloomu. Ilmselt selline fusion Brown Ale. Saab kindlasti ka paremini, aga ka sellel pole viga. Loomulikult ei maksa otsida siit väiketootja kvaliteeti, aga vahe pole suur.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Ilmselt on Sakul käsil oos vääriskivinimedega ALE õllede sari. Väga kiiduväärt algatus. 
Vanemale generatsioonile seostub nimi Rubiin pigem peediveiniga. 

Tootja infot: Hetkel veel antud toode kodulehel puudub. 

Nopri - Muu Õlu

Nimi: Nopri - Muu Õlu
Päritolu: Eesti Turustaja: Nopri (Rõuge Vald) / Tootja: Käbliku (Kanepi Vald)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 5.0%
Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Tume laager / Dark Lager
Hind: Jõuluvana tõi. Aitäh!
Eelhäälestus: Nopri pole nagu osa õlleturust, aga Käblikul seevastu on seal kindel koht. Tume laager (UnT. andmetel), millele on lisatud kasesiirupit. Huvitav, ma ei kujuta ette, kuidas see kasemahl peaks maitses esile pääsema? Loodan normaalset tumedat laagrit.
Värvus: Mustjaspruun
EBC: ?
Vaht: Tekkis mingi kahe sõrme jagu vahtu, millest pool kadus ummisjalu joostes ja teine pool tugevalt kiirustades.
IBU: 25

Aroom: Aroom on keskeltläbi tume laager. Veidi röstine ja kergelt karamelline. 

Maitse: Ka maitselt on tegu täiesti keskeltläbi tumeda laager õllega. Selline mahe ja kergelt röstine. Karamell maitses väga suurt osa ei saa, on seal kuskil kaugel taustal. Kui räägitakse kasemahla siirupist siis otsid ju maitses sedagi. Võib-olla lõppmaitses nagu oleks midagi puiset, aga see võib olla ka soovmõtlemine. Igati korralik ja üllatustevaba tume laager. 

Kokkuvõte: Stiili tabab see õlleke korralikult, aga kasesiirup näib minu meelest siin lihtsalt raiskamine. Samas annab see põhjuse Nopril seda ikkagi enda omaks pidada. Üldiselt ma kiidan sellist ettevõtmist, et üks äge piimatalu on soovinud ka oma tootevalikusse õlle lisada ja ikkagi mingi omapoolse knihviga. Samas oleks mingi laktoosiküllane Stout olnud äkki kohasem. Ehk siis ideena suurepärane, õllena korralik, aga ei midagi meeldejäävat.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Pruulimisel on siis kasutatud Nopri kasesiirupit.

Purgi kujundusel on küll lehm, aga pole mingit viidet kasele. Samas kujunduse loojal on õlletööstuse jaoks sobilik perekonnanimi, Pint.

Tootja infot: https://nopripood.ee/products/tume-kasitooolu-muu-5

Tuletorn / Moersleutel - Kirju Koer

Nimi: Tuletorn / Moersleutel - Kirju Koer

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 11,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Pastry Stout
Hind: Pruulikoda andis. Aitäh!
Eelhäälestus: Teine blogikülaline Tuletorn pruulikojalt ja sedakorda nn. collabrew, ehk koostööõlu. Mäletan kui lastesaates "Kõige Suurem Sõber" anti selle koogi retsept ja seejärel sai Kirjust Koerast sage hitt sünnipäevadel. Nüüd on ta tulnud meie juurde Imperial Stoutina, ootan vägevat magustoidu elamust, sest ImpStoutid ju mulle meeldivad..
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Ta lihtsalt venis purgist välja seega vahtu ei tekkinud.
IBU: ?

Aroom: Juba valamisel hüppas ninna mõnusaid koogiseid noote. Üle klaasiserva... Ah sa vana kurat!! Ongi kirjukoer, kakao, apelsini sukaad, marmelaad  ja küpsised Kõik on olemas! Pisar kipub silma ja suu läheb vett täis, ning maitsemeeled valmistuvad hüppeks.

Maitse: Oo milline mõnusalt paks konsistents! Maitse algab magusalt marmelaadiselt, oleks nagu apelsin ja sinna libiseb juurde mõnus kakao ääris, ning lõppu on riputatud ka veidi purustatud maapähkleid. OIVALINE! Nagu oleks Kirju Koer ära mikserdatud veidi siirupit ja rummi lisatud ja siis purki pandud. Vähe sellest, et ta maitsev on, ta on ka väga nostalgiline. Võtad sõõmu, suled silmad ja lased maitsetel ennast tagasi lapsepõlvemaadele viia. Isegi mina võin tunnistada, et ta on magus kui kurat, aga mina vaid noogutan selle peale rahulolevalt. Kordan, OIVALINE!

Kokkuvõte: No ega.. No mis ma... No kuidas...  Ühesõnaga see on nii vägev elamus, et seda ei saa ühe sõnaga kirjeldada. Lubatakse kooki vedelal kujul, muide kooki mis on pigem kuivema struktuuriga ja tehaksegi ära. See meenutab päriselt kooki nimega Kirju Koer ma isegi lähen nii kaugele ja väidan, et see on maitselt lähemal, kui samanimelised Kalevi kommid. Juba aroom on üksühele, no pluss natuke alkoholi. Seda lihtsalt peab proovima!

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Kuna pruulikoda on väike siis on väiksed ka partiid. 

Purgil on tähis, "Parimad Eesti Joogid 2024 Võitja". (Ma ei imesta)
Pruulikoda Moersleutel, kellega see õlu koos on tehtud, asub Hollandis Alkmaari linnas.

Huvitaval kombel on nende kodulehel sellel õllel ka eesti keelsel versioonil ainult inglise keelne tekst.

Proovitud partii: A016

Tootja infot: https://tuletorn.beer/et/products/kirju-koer-moersleutel-collaboration