Päritolu: Eesti (Saku)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Brown ALE
Hind: 1,75€ + pant
Eelhäälestus: Näib, et Saku on tulnud välja uue vääriskivide nimedega õllede seeriaga, kapis on mind ootamas veel Safiir. Katsetamine on alati kiiduväärt. Esimesed partiid kipuvad Sakul parimad olema, seega lootus on kõrgel. Samas ei tea, kas tegu on britisaartepärase või belgiapärase Brown Alega. Esimene pole päris minu teema, teine pigem meeldiks. Igatahes ootan joodavat õlut.
Värvus: Kastanpruun.
EBC: ?
Vaht: Tekkis kahe sõrme jagu vahtu, aga kadus väga kiirelt.
IBU: ?
Aroom: Aroom on pigem karamelline, aga mitte pärmine, seega pole ilmselt tegu belgiapärase Brown ALE-iga. Samas nina on hetkel veidi lõkkesuitsune. Aga see karamelline hõngus on täitsa veetlev. Tekitab huvi lonksata küll.
Maitse: No ma olen nüüd kahevahel. Iseloomu on tal rohkem kui britipärasel, aga pärmi on törts vähem kui belglasel. Ehk siis maitses on meeldiv pärmivarjund, päris palju karamelli ja lõppu keerutab veel mingi puuviljase nüansi ka. Täiesti korralik õlleke. Aga järelmaitses on üllatavalt palju alkoholi tunnetus, kuigi alkoholi ju väga palju ei ole. Aga masstootja kohta igati tunnustavat noogutust vääriv õlu. Vähemasti esimese partii juures.
Kokkuvõte: Kui masstootja suudab valmistada sellist õlut ja seda kvaliteeti ka säilitada, siis mina olen rahul. A. Le Coq on juba teinud oma hooajalise seeria, millest kaks õlut mulle väga meeldivad. Kui hetkel olev kvaliteet püsib, siis võib ka sellest õllest kujuneda üks arvestatav variant lihtsalt joomise õlle sektoris. Tegu siis pigem belgiapärase Brown ALE õllega, aga samas mahedam, aga näiteks Newcastle Brown Ale-st on tal rohkem iseloomu. Ilmselt selline fusion Brown Ale. Saab kindlasti ka paremini, aga ka sellel pole viga. Loomulikult ei maksa otsida siit väiketootja kvaliteeti, aga vahe pole suur.
Hinne: 4+
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Brown ALE
Hind: 1,75€ + pant
Eelhäälestus: Näib, et Saku on tulnud välja uue vääriskivide nimedega õllede seeriaga, kapis on mind ootamas veel Safiir. Katsetamine on alati kiiduväärt. Esimesed partiid kipuvad Sakul parimad olema, seega lootus on kõrgel. Samas ei tea, kas tegu on britisaartepärase või belgiapärase Brown Alega. Esimene pole päris minu teema, teine pigem meeldiks. Igatahes ootan joodavat õlut.
Värvus: Kastanpruun.
EBC: ?
Vaht: Tekkis kahe sõrme jagu vahtu, aga kadus väga kiirelt.
IBU: ?
Aroom: Aroom on pigem karamelline, aga mitte pärmine, seega pole ilmselt tegu belgiapärase Brown ALE-iga. Samas nina on hetkel veidi lõkkesuitsune. Aga see karamelline hõngus on täitsa veetlev. Tekitab huvi lonksata küll.
Maitse: No ma olen nüüd kahevahel. Iseloomu on tal rohkem kui britipärasel, aga pärmi on törts vähem kui belglasel. Ehk siis maitses on meeldiv pärmivarjund, päris palju karamelli ja lõppu keerutab veel mingi puuviljase nüansi ka. Täiesti korralik õlleke. Aga järelmaitses on üllatavalt palju alkoholi tunnetus, kuigi alkoholi ju väga palju ei ole. Aga masstootja kohta igati tunnustavat noogutust vääriv õlu. Vähemasti esimese partii juures.
Kokkuvõte: Kui masstootja suudab valmistada sellist õlut ja seda kvaliteeti ka säilitada, siis mina olen rahul. A. Le Coq on juba teinud oma hooajalise seeria, millest kaks õlut mulle väga meeldivad. Kui hetkel olev kvaliteet püsib, siis võib ka sellest õllest kujuneda üks arvestatav variant lihtsalt joomise õlle sektoris. Tegu siis pigem belgiapärase Brown ALE õllega, aga samas mahedam, aga näiteks Newcastle Brown Ale-st on tal rohkem iseloomu. Ilmselt selline fusion Brown Ale. Saab kindlasti ka paremini, aga ka sellel pole viga. Loomulikult ei maksa otsida siit väiketootja kvaliteeti, aga vahe pole suur.
Hinne: 4+
Huvitav fakt: Ilmselt on Sakul käsil oos vääriskivinimedega ALE õllede sari. Väga kiiduväärt algatus.
Vanemale generatsioonile seostub nimi Rubiin pigem peediveiniga.
Tootja infot: Hetkel veel antud toode kodulehel puudub.
No comments:
Post a Comment