Pihtla - Sisekõne

Nimi: Pihtla - Sisekõne

Päritolu: Eesti (Pihtla)

Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 5,9%
Algvirde tihedus: Pole antud

Tüüp: Porter
Hind: Sõbrants tõi kinkepaki etendusele lillede asemel. Aitäh, Rella!
Eelhäälestus: Väga ilus nimi ühele Porterile. Ehk kannab õlu selle nime ka välja ja käivitab minus sisekõne. loodan sellist mahedat Porterit.

KORDUS PROOV: Kuna esimese katsetuse puhul  tuli tagasisidet, et minu tähelepanekud, ei saa olla reaalsed sooritasin kordus testi. Partii on sama, aga pudel on teine.

Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Väga ilusti läks vahtu ja mingi selline mõnus vahutötsakas püsib väga ilusti peal.
IBU: 27

KORDUS ARVUSTUS

Aroom: Hoopis teine tera. Siin on aroom juba mõnusalt röstine ja tumeda šokolaadi kaarega, ning eelmise pudeli pärmist pole haisugi järel.

Maitse: Maitses on esimene asi kohvi. Mingil määral on seda hapukat tooni ka selle pudeli maitses, aga siin ta ei röögi. Siin ta on pigem nagu selline Pauligi kohvi hapukas. Muus osas on kõik normaalse porteri jooned olemas. Ma muidugi olen täna veidi rikutud maitsega, sest eile ma jõin ühe eriti hea (Estoni)porteri. Aga see on siiki ka täiesti joodav jook. Nüüd on kindel, et eelmise pudeli puhul oli midagi nässus, sest partii on sama. Pudelil lubatud vanilje on vist merel kadunuks jäänud. Aga muus osas on tugev keskmik porter.

Kokkuvõte: Kui eelmises proovitud pudelis oli aroomis pärmi hõngu ja maitse oli röökivalt hapukas, siis selle pudeli puhul neid vigu ei märka. Maitses on küll endiselt hapukas joon, aga see pole midagi eemaletõukavat, vaid üpris harjumuspärane maitse joon. Ning üldiselt on see õlleke, mis tõesti avaneb paremini oma ettenähtud temperatuuril 12-16 C°. Normaalne, aga siiski mitte ideaalne porter, vähemasti mitte minu silmis.

Hinne: 4

Huvitav fakt: Purgil olev kiri väidab, et tegu on Eesti vanima väikepruulikojaga. Proovitud partii 5. 

Pudel kannab ka märgist Saaremaa ehtne toode. 

Pudelil kiri, "Võta aeg maha ja pea iseendaga üks kosutav dialoog." 

Tootja infot: https://pihtlapruul.ee/e-pood/product/sisekone2/

Esimese korra arvustus ilmselt nässus pudelile:

Aroom: Aroomis torkab ninna esmalt pärm, siis juba mingi selline kohvi nüanss, mis seguneb omakorda röstitud linnastega. 

Maitse: Esimene mõte on, et põhitoonilt on see maitse hapukas. Ikka väga hapukas, mulle selline hapukus väga porteriga ei seostu. Hapukuse taustalt on tunda kerget tumedat šokolaadi ja neid samu röstlinnaseid, mis aroomiski, aga no see hapu on ikka täiesti paigast ära. Ta on selline mõrkjas hapu, ma usun, et mul on lonksamise järel veidi vingus nägu suisa peas. No ja lubatud vaniljest pole haisugi. Üldiselt ma saaksin pimetestis aru, et üritati porterit teha, aga no ei tulnud välja. Vähemasti see partii küll mitte.

Kokkuvõte: See on vist kõige hapukam porter, mida ma oma elu jooksul olen proovinud. No ja mulle tundub, et see ei ole õige. Loen teistest arvustustest, et mingid magusad maitsed ja värgid on olnud, seega arvan, et ilmselt see partii on lihtsalt aiataha läinud. Eriti kahju on sellest, et nii ilusa nimega jook sellise pettumuse valmistas. Parim ennet on ka veel kolmveerand aastat alles, nii et selles ei saa ka asi olla. No hapu on. Isegi kodus konservist saab parema porteri. Ma väga loodan, et asi on lihtsalt ebaõnnestunud partiis.

Hinne: 2