Grünberger - Gold - Strong

Nimi: Grünberger - Gold - Strong

Päritolu: Eesti (Tartu)  
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5.0%
Algvirde tihedus: pole antud
Tüüp: Lager (Strong)
Hind: 0,99€ + pant 
Eelhäälestus: Kui valges purgis Günberger tuli väidetavalt Leedust, siis seda toodab juba  A.Le Coq, aga vist ka ühe suure keti tooted. Turustajaks on märgitud mingi Tapal asuv firma. Üldiselt eeldan, et tegu on mingi omalaadse säästukangega. Ehk on ta selle juures ka talutav.

Värvus: Heledam kuldne.
EBC: ?

Vaht: Selline kolmandik klaasi vahtu tekkis ja püsib täitsa normaalselt. 

IBU: ? 

Aroom: Aroomgi on selline kangema laager õlle oma, milles muuhulgas heljub see kole sõna "humalaekstrakt". Põhiolemuselt pigem linnaseline aroom. 

Maitse: Maitse pole kahjuks kiita, nagu neil säästukangetel ikka, et keha on lahja ja siis see kangus mõjub kohatult, kui ei teaks kuidas õlut tehakse, arvaks, et piiritusega kangestatud. Lahjaldane, kerge kehaga, veidi alkoholiselt mõjuv ja näotu säästu kange. Ei ärge saage valesti aru, ma kraanikausi juurde sellega ei lippa, aga mingit elamust siit ei leia. Rea säästukas. 

Kokkuvõte: Ainus pluss poolele märgitav asi on selle õlle hind. Aga olemuselt on ta suhteliselt keskelt läbi säästukange. Ainus nali on see, et seda kangust on umbes kraad rohkem kui rea laagritel keskeltläbi. Ehk siis kuna mind selle õllega röövima ei tuldud, siis ma ei pahanda, lihtsalt ütlen, meh. 

Hinne 3

Huvitav fakt: Ei leidnud kuidagi tootja kohta infot osad tarbijad olid ühe versiooni Grünbergenist liigitanud Volfas Engelmani toodanguks, aga purgile märgitud müüja oli üks Eesti firma ja alkoregister väidab, et seda toodab Tartu. Ehk siis tegu on taas mingi liba saksa õllega, millega suurtootja üritab kliente kotti ajada. 

Tootja infot: Ei leidnud kuskilt midagi.

Saku - Tuisu

Nimi: Saku - Tuisu
Päritolu: Eesti (Saku)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Lager
Hind: 1,89€ + pant

Eelhäälestus: Iseenesest on ju tore, et Saku talvel mingeid eripruule toodab, aga kahjuks nad enamjaolt positiivselt üllatada ei suuda. Ilmselt on tegu Saku Pühadepruuli, Pühade Originaali ja Talve järeltulija. Need viimaseotsa Pühade Originaal ja Talve olid väga nigelad üllitised ja ilmselt müüginumbrid näitasid, et tuleb teha ümberkorraldusi. Aga eelmisel korral tundus, et ümberkorraldus oli ainult vormiline, muutusid nimi ja kujundus, aga vedelik taaras oli endiselt vilets. Loodame, et nüüd on teostatud päris muutus. Loodan joodavat õlut.
Värvus: Helekollane.

EBC: ?
Vaht: Saavutas umbes neljandiku klaasist vahtu, aga osa sellest püsib suht rahuldavalt. 
IBU: ?

Aroom: Valades juba kargas ninna apelsini ja kardemoni. Üle klaasi serva on väga selge ja jõuline apelsini aroom, meenub nõukaaegne Kalevi Apelsininäts. Väga muud peale apelsini siit välja ei loegi. 

Maitse: Ka maitses on väga jõuline apelsini joon. Otsin seda väikest kardemoni... aa leidsin, täitsa meeldivalt siugleb peene kaunistus niidina kuskil maitse vahel. Muide ma pean tõdema, et need maitsed ei mõju nii keemiliselt kui varasemates Saku maitse õlledes. Pean isegi tunnistama, et need maitsed mõjuvad täitsa adekvaatselt. Ma nüüd ei saa ütelda, et see oleks minu maitse kombo, aga kindlasti ei ole ta halb. Võin isegi ütelda, et ta on omamoodi võluv. Ma eeldan, et mõni sommeljee võib mõtelda välja mis toit sellise õlle kõrvale sobib. Lisaks ei ole sellel õllel terakestki seda klassikalist Saku konservi maitset. Pimetestis ma võiks ilmselt arvata, et tegu on mingi väiketootja õllega. Meeldiv ja omanäoline lisamaitsega laager õlu.    

Kokkuvõte: Ei noh, väga tubli Saku! Vähemasti see esimene parti on üllatavalt hea õlu. Ma läksin sellel talvisele maitsetega eripruulile küll ka väga pika hambaga vastu, aga nüüd olen meeldivalt üllatunud. Põhiline, mis meeldib, et see õlu ei mõju tööstuslikult, nagu kipub Saku toodanguga reeglina olema. See mõjub kergelt ja naturaalselt, nagu üks selline õlu võikski olla. Ma isegi ei välista, et ma teda veel ostan. Seekord saab kindlalt väita, et tegu polnud vaid kujunduse ümber tegemisega. Meeldiv üllatus. Muidugi keskmise laager õlle jooja võib see ära ehmatada. 

 Hinne: 5-

Huvitav fakt: Saku on suutnud teha lisamaitsega õlle, mis ei mõju keemiliselt.

Kasutatud on mingit apelsini maitseainet, aga ka apelsini koort, koriandrit ja kardemoni ekstrakti.  

Tootja infot: https://www.saku.ee/et/products/saku/saku-tuisu/?Ckey=35773

Saku - Frukt

Nimi: Saku - Frukt
Päritolu: Turustaja: Eesti (Saku) Tootja: Leedu (UAB Svyturys-Utenos Alus)
Taara: Klaas 0,75L (Šampuse kork)
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Fruity Hazy IPA / Hazy IPA /  DDH IPA / IPA

Hind: 8,99€ + pant
Eelhäälestus: Järjekordne Saku turustatud ja Leedus toodetud karbiga õlu, 0,75L pudelis. No see nende eelmise aasta "eksklusiivne" õlu New England IPA oli küll iseenesest joodav õlu, aga see röövimise aspekt tegi meele mõruks. Lihtsalt pakendame ühe rea NEIPA ägedalt ja küsime ta eest liiga palju raha. Ma kardan, et sel korral on tegemist laadse tootega, et pakend on olulisem kui sisu. Aga samas loodan, et see jook paneb oma maitsega mul suu kinni.  

Värvus: Pruunikaskollane (hägune)
EBC: ?
Vaht: Tekis kerge viiendik klaasist mütsike ja osa sellest püsib täitsa ilusti.
IBU: ?

Aroom: Aroom on kergemapoolne, puuviljane ja mahedalt humalane. 

Maitse: Maitse algab üpris tugevalt hapukalt ja siis mingil hetkel pöörab nagu rubilniku lülitusest laksuga mõrkjaks. Siis see mõrkjus jääb edasi mängima ja omandab ka mingeid põnevaid nüansse. No aga see alguse hapukus on küll minu meelest veidi liig.  Hazy IPA peaks ikka selline puuviljane ja mahlane olema, aga siin tapab see hapukus kõik ära, on lihtsalt hapu ja vajub mõrkjaks. Seega tuleb tõdeda, et Hazy IPA-na on ta pigem kesine. Ei midagi hullu, aga pole ka midagi rõõmustavat. Joodav, aga läheneb keskpärasusele alt poolt. 

Kokkuvõte: Taaskord tuleb tõdeda, et müügimeeste jooks. Stiili minu silmis väga täpselt ei taba, ma olen Hazy IPA-sid mitmeid joonud ja vaid üks varemalt hakkas ka kohe mingit haput tõukama, tavaliselt nad on ikka mahlased. No ja kui siis mõelda, et kui palju raha tema eest tuli välja käia, siis jään ma lihtsalt nõutuks. Ning see pudelile kirjutatud müügi joga hakkab ka vaikselt vastu, "Siin on meie pruulmeistrite värskeim meistriteos." Mis kuradi meie pruulmeistrite, see õlu on Leedus tehtud! Ainus asi, mis on tore, et nad Sakus ikkagi üritavad sortimenti tuua uusi maitseid, aga tundub, et nad üritavad inimesi ikkagi IPA-de juurest eemal hoida, et tekib kujutlus, et see on kallis imelikult hapu ja no mingi imelik asi, joome ikka Orikat edasi. See pakend on muidugi väga ilus, aga võiks ikkagi üritada vormi asemel sisule rõhku panema hakata. Tunnen ennast petukõne ohvrina, mind rööviti, aga ise olen süüdi.

Hinne: 3

Huvitav fakt: Taaskord jääb vaid loota, et järgmise aasta lõpus tüüritakse jälle pigem mõne peenema õlle suunas. Sest (2019) ChampALE ja (2021) ChampALE - Fruit ALE olid tõepoolest meeldivad joogid, mis mõjusid eksklusiivselt. Ent viimased kaks aastat on pakutud uhkes pakendis tavalisi IPA-sid. Kindlasti on osaliselt probleem ka minus, sest ma ole õllesnoob, aga sellised tooted võikski snoobidele suunatud olla. 

Kasutatud on Citra, Ekuanot ja Sabro humalaid.

Tootja infot: https://www.saku.ee/et/products/saku/saku-frukt/?CKey=

Krombacher - Hell

Nimi: Krombacher - Hell
Päritolu: Saksamaa (Kreuztal)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5.0%
Algvirde tihedus: 11,7%
Tüüp: Lager / Helles
Hind: 1,69€ + pant
Eelhäälestus: Kunagi olen Kombacheri Pils õlut joonud, seda isegi rohkem kui korra. See oli täiesti korralik saksa laager. Kuidagi on see Hell radari alt läbi käinud. Sobilik hetk viga parandada. Ootan normaalset, pigem humalamaitselist õlut. 
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Ilus ligi kolmandik klaasi vahumüts tekkis ja vajub rahulikult.
IBU: 13

Aroom: On isegi törts tugevam kui keskmisel laager õllel ja see on pigem linnaseline, kerge humala tundega. 

Maitse: Ka maitses ratsutabad sisse esmalt linnased, siis tuleb kerge mõrkjas humala keerutus ja lõpus kerkib veel linnaseid üles. Minu jaoks on see linnaste ruulimine maitses natuke liiast, kuigi ma mõistan, et see ongi antud stiili omapära. Humala mõrkjust ju on ka aga see jääb sinna kuhugi viljade vahele. Üldpildilt selline keskmine saksa päritolu masslaager. Juua kannatab, aga naeratust näole ei too. Pigem teevad need linnased mõtlikuks. Joodav masslaager. 

Kokkuvõte: Oma arusaamade järgi julgen väita , et tabab stiili küll, lihtsalt pole päris minu stiil. Mõrkjust on ka, isegi veidi rohkem kui keskelt läbi masslaagritel, ent ometi see ei veena. Kui teile meeldivad linnaselised õlled, siis soovitan kindlasti. Mina pigem temaga uuesti ei kohtu. 

Hinne: 3+

Huvitav fakt: Algvirde tihedus on ära purgipeal toodud ainult gruusiakeelses tootekirjelduses. 


Tootja infot: https://www.krombacher.com/en/original-premium-beer/krombacher-hell

Pöide - Pirnber

Nimi: Pöide - Pirnber

Päritolu: Eesti (Pöide)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 5,4%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Graf

Hind: 2,69€ + pant
Eelhäälestus: Taaskord pean tõdema, et ammu pole midagi Pöidelt proovinud. Sel korral siis selline huvitavam isend, õlu ja siider või õllesiider või siis lihtsalt Graf. No kõlab igatahes huvitavalt ja kindlasti selliselt, et ämbrikolin on kerge tulema, aga loodame siiski parimat. 
Värvus: Pruun (merevaigu ja kastani vahel)
EBC: ?
Vaht: Vahuloomelt on ta pigem siidri tüüpi jook. Mingi valamise kirme tekkis, aga kadus esimesel võimalusel. 
IBU: 15

Aroom: Väga huvitav, aroomilt on ta pigem mesine, nagu mingi mead oleks klaasis. Lisaks on veel ka mingi puuviljane magusus. Aga jah pimedast peas, arvaks, et tegemis on meeõllega. 

Maitse: Hmh, maitse on esimese tundmuse järgi selline lilleline. Ma kartsin, et ta on rohkem kuhugi siidripoole kalduv ja võib-olla liiga hapukas, aga midagi sellist ei ole. Maitsegi kaldub pigem sinna meeõlle poole, mitte küll selline räigelt magus mead, aga pigem selline meega aetud ALE. Selline sume mahedalt magus mitte ühegi röökiva tooniga maitses. Täiesti omapärane ja seda heas mõttes. Et kui sa tead, et siin mett ei ole vaid pirnimahla kontsentraat, siis suudad pirni ka tabada, aga pimesi arvaks, et mingid nurmenuku õied ja mesi annavad selle maitse. Omalaadne ja äge.

Kokkuvõte: Ütleme nii, et ma kartsin midagi imelikku hapukat ja pärmist. Tegelikult sain aga midagi mõnusat mahedat ja maalähedast. Esimene kokkupuude stiiliga Graf, vähemasti teadlikult esimene. Ja veelkord ütlen, et pimetestis arvaksin, et kasutatud on ravimtaimi ja mett, aga võta näpust, hoopis pirni mahl ja laimi koored. Üldiselt sellise olemusega õlled pole päris mu esimene valik, aga omapära on tal kamaluga ja mõnikord mõni selline juua polegi väga paha mõte. 

Hinne: 5-

Huvitav fakt:  
Pudelil tekst: "Käärib Pirn ja käärib õlu. Maitselt pole väga mõru Stiililt kutsutakse seda Grafiks. meie poolest kasvõi KRAHVIKS!"
Partii: Raske aru saada partiis tähisest   Ka____päev 24 - II

Tootja infot: https://poide.ee/joogid/

Old Monk (Kodune käsitööõlu pruulmeister: Hardi Anton)

Nimi: Old Monk (Kodune käsitööõlu pruulmeister: Hardi Anton)
Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 9,3%
Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Belgian Strong Dark ALE
Hind: Pruulmeister saatis. Aitäh!
Eelhäälestus: Veel üks juba tuttava meistri põnev kätetöö. Eesti kloostriõlu kui soovite. Igatahes on valmistamisel suund Belgia poole olnud. Kohe selgub, kas reis on ka sihtkohani jõudnud. Aga idee on juba põnev. Ootan mõnusat belgiapärast ALE-i. 
Värvus: Pruunikasmust
EBC: 33
Vaht: Kerge kahesõrme paksune mütsike tekkis, aga lagunes väga kiiresti.
IBU: 35

Aroom:  Aroomis viskab sellist magusat puuviljasust küll ja belgialikku pärmi virvendust. Mingi nüanss aroomis on selline teravam ja magushapukam, täpselt ei oska hetkel ütelda, mida see mulle meenutab, nagu mingit mustsõstra batooni. Ka kerge alkoholi vine on aroomis tunda. Aga keele teeb see aroom uudishimulikuks küll. 

Maitse: Konsistents väga paks ei tundu. Maitsena on ka see teravam nüanss tunda. See on nagu mustsõstrad, rosinad ja sulatatud iiriskommid. Puuviljasuse ja pärmi poolest on siin ainult väikeses kirjas viide klassikalisele belgiapärasele ALE-ile. Pigem oleks tegemist nagu mingi fusion õllega, kus on nagu Belgia ALE ja mingi selline kergem, aga maitseküllasem Pastry Stout. Huvitav on ta ilma kahtlusteta. Muide mingi asi meenutab selles maitses ka rukki sellist kergelt hapukat tunnet. Kui aroomis oli kerge alkoholi joon sees, siis maitses ta küll ennast esile ei upita. Magus, puuviljane ja kergelt hapukas Belgia viitega õlu. 

Kokkuvõte: Kahtlemata põnev katsetus, jah just põnev, mitte "huvitav", mida kiputakse ütlema asjade kohta, mis teile väga ei istu, aga ei taha nagu kokka solvata ka. Ühest küljest naudid iga sõõmu, aga teisest küljest, mõtled pidevalt, mis asi see on ja kuidas seda kirjeldada. Selline harjumuspärane keskelt läbi Belgia ALE ta kindlasti ei ole. See puuvilja ja pärmi kombo on kuskil kaugel tagatoas väga vaikselt  mängiva transistorraadio moodi tunda. Aga need Strong Dark ALE-d ongi reeglina viguriga. Igatahes väga omapärane ja maitsev õlleke.  

Hinne: 5

Huvitav fakt: Kiidan etiketil oleva info mitmekülgsuse eest. IBU ja EBC on mõlemad kirjas. 
Villitud 23.06.2024.

Väidetavalt oli eeskujuks võetud üks Trappist õlu, aga kuna ma seda modelli ei tunne, siis ei oska ka pildi detailitäpsust hinnata.
PS! Pruulmeister on kuskilt väga lahedad korgid leidnud. :)

Tootja infot: Kodulehte pole.

Saku - Tume

Nimi: Saku - Tume

Päritolu: Eesti (Saku)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 6,7%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Dark Lager / Tume laager

Hind: 1,79€ + pant
Eelhäälestus: Ma olen ju Tumedat kindlasti korduvalt joonud, lihtsalt väga ammu pole sattunud. Minu mäletamist järgi oli see täitsa joodav õlu. Seega loodan, et ta on endiselt joodav.  
Värvus: Kastanpruun.

EBC: ?
Vaht: Tekkis kerge kena veerand klaasi vahumütsike. Seisab normaalselt, võib-olla veidi kiirustab vajumisel.
IBU: ?

Aroom: Aroom tuleb küll nagu minevikust meelde, veidi magus kergelt kõrbenud karamell. Ja väike vihje röstlinnastele.

Maitse: Konsistents on huvitavalt tummise poolne. Maitsegi on nagu kuskil mälusopis olemas ja sarnane. Veidike magus üle keskmise röstine. Peab tõdema, et täitsa meeldiv. Eriti tore on see, et niipalju kui ma mäleta, sest ma pole ammu Saku Tumedat joonud, siis see maitse on säilinud suhteliselt autentne. Muide veidi meenutab Saku - Manchesteri, mis on ainus saku õlu mida ma vabatahtlikult olen viimasel ajal valmis kuskil baaris tellima. Seega võin tõdeda, et üllatavalt meeldiv õllekogemus, osaliselt ka selle tõttu, et maitse pole ära vajunud, nagu see paljude Saku õlledega on aja jooksul juhtunud. Maitsekas tume laager.  

Kokkuvõte: Ma võin tõdeda, et olen meeldivalt üllatunud, Saku õlu mis pole oma nägu aastate jooksul kaotanud. Huvitav, kas asi on selles, et kirjade järgi kasutatakse pruulimisel humalaid, mitte humalaekstrakti. Ning see maitse oli juba varemalt meeldiv ja kannab endas palju nostalgilisi mälestusi. Mulle hakkab tunduma, et ma võin seda isegi tulevikus veel osta. Mõnus veidikene kangem tume laager.  Kindlasti hindamisel annab ka nostalgia hindele oma lisamõõtme. Ma päriselt sooviks hetkel avada järgmise. Soovitan õllesõpradel taas proovida.

 Hinne: 5

Huvitav fakt: Üks Saku õlu, mis pole ajas oma nägu kaotanud. Ei maitses ega aroomis.

Väidetavalt on retsept pärit aastast 1960 ja väidetavalt on õlles kasutatud humalaid, mitte ekstrakti, see seletaks muidugi seda veatut maitset. 

Kordan veelkord, et kurb on ka see, et Saku on täiesti ära likvideerinud õlle põhised korgid. Ilmselt see on väike vihje, et üks laga puha. 

Tootja infot: https://www.saku.ee/et/products/saku/saku-tume/?Ckey=35773

Cronus - German Pilsner

Nimi: Cronus - German Pilsner
Päritolu: Saksamaa (Mannheim)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 4,8%
Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Lager / Pilsner
Hind: 1,49€ + pant
Eelhäälestus: Minu teada on Eestis müüdavad Conus õlled Leedus nime all Cronus. Ehk siis tegu on Maxima oma brändiga, mis reeglina mingit erilist gourmet õlut ei paku, aga juua kannatap. Põhiliselt hinna ja kvaliteedi suhte tõttu. Siiani proovitud tooted olid Leedus tehtud, see ala Saksamaal. "Üllatuslikult" pruulikojas, kus valmivad ka Eichbaum õlled. Ehk siis ootan sellist lihtsat säästu pilkut.

Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks hooga ja rahulikult valades sai seda pool klaasi. Vajub see vaht meeldiva rahuga. 
IBU:?

Aroom: Aroom on tagasihoidlik ja seal on humalaekstrakt. 

Maitse: Maitseb nagu keskmine odav säästu õlu. Lihtsalt, veidi humalaselt ja kergelt mõrkjalt. Ka linnased annavad õige kergelt maitses tooni. Mingeid eemaletõukavaid detaile ma maitses ei leia. Tõele au andes võib vist tõdeda, et see järelmõrkjus on ehk veidi tugevam kui keskmisel säästuõllel. Üldiselt joodav õlu, aga ei midagi erilist. Janu õlleks igati sobilik.

Kokkuvõte: Selgelt näha, et siin üritatakse Saksamaale rõhuda ja veidi rohkem raha säästu õlle eest küsida. Aga ma kahtlen, kas ta on selle poole euro võrra rohkem väärt. Joodav ta on, aga olemuselt ikkagi säästu pilku. Kui ta hind oleks seal euro ringis, siis ma eelistaksin teda nii mõnelegi säästuõllele, aga praegu ma kahtlen, kes meie teed enam tulevikus ristuvad. Aga laager õllede entusiastidel tasub see kindlasti ära proovida. 

Hinne: 4

Huvitav fakt: Cronus on Leedus Conus on Eestis, aga tegemist on sama Maxima brändiga.
Purgil on kirjas, et Reinheitsgebot, aga kasutatud on humala ekstrakti, mitte humalat, ilmselt siis nii ka võib. 
Kui minu andmed on õiged, siis toodab seda õlut sama pruulikoda, mis Eichbaum õllesid.

Alkoholiregistri andmetel on õlle nimi Cronus Pilsner.

Selle õlle tõttu avastasin, et alkoholiregistris on ka kahtlaseid andmeid. Ühele Cronus õllele, mis on ka 0,5L purgis on antud suuruseks 500cl. 

Tootja infot: Maxima bränd koduleht puudub.

Saku - Toffee ALE

Nimi: Saku - Toffee-maitseline ALE
Päritolu: Eesti (Saku)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 6,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: ALE
Hind: 1,49€ + pant
Eelhäälestus: Need Saku maitseõlled on olnud reeglina üpris viletsad. Olen näinud kuidas ka antud isendit kirutakse, seega otsustasin ära proovida. Hirm pettuda on suur, aga alati jääb lootus meeldivaks üllatuseks. Siiski kardan keskpärast jooki.  
Värvus: Kastanpruun.

EBC: ?
Vaht: Tekkis kerge kahenäpu paksune vahumüts, aga vajus kiirelt nulli.
IBU: ?

Aroom: Valamise ajal viskas juba ninna midagi iirise taolist. Üle klaasiserva tuleb mingi keemiarünnak. Seal on küll midagi iirise taolist ja midagi karamelli taolist, aga see on kuidagi väga intensiivne ja keemiline. Lonksu eest tekib väike hirm. 

Maitse: Esimene mõte, mis see nüüd oli. Suhkrusiirup, piparkoogid, mingi ingveri baasil köharohi ja veidi plastikut. Peab tõdema, et need kirujad ei haukunudki vale puu all. Ilmselt need maitseained ei klapi omavahel eriti kokku. Kõige rohkem laulab see ingver selles kooris mööda. Lihtsalt ei sobitu kuidagi komplekti ja on nii spetsiifiline. Kui aroomis võis veel iirise taolist tundmust olla, siis maitses seda enam ma ei tuvasta. See on tõesti päris halb jook.     

Kokkuvõte:  Sellistel hetkedel tekkib minus alati küsimus, et miks. Hunnik vett, toorainet ja raha on ära raisatud ja tulemus ei kannata väga kriitikat ja ma tean, et ma pole ainus, kes nii arvab. Kui eelmised 

Saku maitseõlled suutsid ikka vähemalt 3 välja pigistada, siis siin on asi ikka julgelt viletsam. Eriti huvitav, et kui reeglina Saku toodete esimene partii võib täitsa hea olla ja siis hakkab tase langema, siis no siit pole enam kuhugi langeda. Proovisite, tubli, aga kas väikest proovipartiid ei tehtud, et selline asi läbi läks?  See ingver ei saa nende looduslike maitse ekstraktidega kuidagi koos lauldud ja tulemus on maitsekakofoonia.  Soovitan sellest tootest hoiduda! Lähenemine ainult omal vastutusel.

 Hinne: 1+

Huvitav fakt: Saku õlu millel isegi esimene partii ei kannata juua.

Kurb on ka see, et Saku on täiesti ära likvideerinud õlle põhised korgid. Ilmselt see on väike vihje, et üks laga puha. Aga noh, niikaua kui müüginumbrid püsivad, pole firmal viitsimist ennast liigutama hakata. 

Ma olen näinud ka edukat ingveri lisamist õlle sisse, aga siin läheb see täitsa mööda.

Tootja infot: https://www.saku.ee/et/products/saku/saku-toffee-ale/?Ckey=35773

Copenhagen Lager (Kodune käsitööõlu pruulmeister: Hardi Anton)

Nimi: Copenhagen Lager (Kodune käsitööõlu pruulmeister: Hardi Anton)
Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 5,2%
Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Lager
Hind: Pruulmeister saatis. Aitäh!

Eelhäälestus: Antud meistri töid olen juba proovinud ligi kümmekond ja alla nelja pole hindeks kujunenud. Meister katsetab erinevate stiilide ja muutujatega, mis on alati põnevad. Laager on selline stiil, et võib minna nii või naa. Samas ootan juba hirmuga esimest pettumust. Ükskord peab see saabuma, aga ehk veel mitte. Ootan mõnusat käsitöö laagrit. 
Värvus: Tumedam kuldne. (veidi merevaigule kalduv) (õrn hägu)
EBC: 6
Vaht: Vahtu tekkis ligi kolmandik klaasi, aga see lahkus üpris kiiresti.
IBU: 16

Aroom:  Aroom on laagerlikult tagasihoidlik. Tunda on veidi humalat ja mingi hapukas spetsiifiline joon. Ilmselt pärm, sest kasutatud pärmilt on õlleke nimegi saanud.

Maitse: Ka maitse üllatab sellise laager õlle kohta veidi suurema hapukusega. Kuid maitse keerab maitse selliseks veidi rokaseks, mis mulle väga meeldib. Meenutab bohemian pilsenere. Ja veidi seda õlut, mida Saku kunagi palju aastaid tagasi tegi. Nimi oli äkki Filtreerimata laager. Üldiselt täitsa mõnus, aga kuidagi hästi kerge karboga. Avades tegi pudel küll ilusat häält, et plehku pole miski saanud panna. Lihtsalt ta on alguses selline pigem keelel peenelt kihisev. Aga laadse järelmaitsega filtreerimata laagrid võik meie turul rohkem olla. Vot selline Bohemian Pils meenub selle õllega. Omapärane ja isemoodi veetlev. 

Kokkuvõte: Kuigi on detaile, mille üle võiks veidi nuriseda, kuidagi imelik karbo ja veidi üllatav hapukus, siis järelmaitse päästab tervikpildi lõdva randmeliigutusega ära. Aga samas see omanäolisus on ka suur pluss. Päriselt, selliseid laagreid võiks poes rohkem olla. Jube kaalumise koht on nüüd, kas panna viiele miinus või mitte. Eks näis.  No olgu idee järgi saaks seda veel paremaks teha, tuleb pisikene miinus.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Kiidan etiketil oleva info mitmekülgsuse eest. IBU ja EBC on mõlemad kirjas. 
Villitud 30.06.2024.

Nagu ülal juba viitasin, siis õlu on saanud nime pärmitüve järgi.

Tootja infot: Kodulehte pole.

Abbaye De Vauclair - Spring

Nimi: Abbaye De Vauclair - Spring

Päritolu: Prantsusmaa (Arques)
Taara: Klaas 0,75L (šampuse kork)
Alkohol: 6,8%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Biere De Mars / Farmhouse ALE
Hind: 2,49€ + pant

Eelhäälestus: Eelmine sama pruulikoja õlleke, mis tuli samuti Lidlist oli täitsa mõnusasti joodav. Võiks siis lootust hellitada, et ehk ka see. Huvitav, et tegemist on nime poolest kevade õllega, aga reaalsuses on aastaaeg diametraalselt teine. Ootan siis sellist kergelt belgiapärast ALE õlut.
Värvus: Kuldpruun
EBC: ?
Vaht: Kena kolmandik klaasi vahumütsi tekkis ja pool sellest püsib eeskujulikult. 
IBU: ?

Aroom: Aroom on taaskord puuviljane, veidi magus ja pärmise äärega, ehk siis meenutabki Belgia ALE-e. 

Maitse: Maitse on olemuselt ka eeskätt puuviljane ja veidi magus. Muide kirjade järgi on muu hulgas kasutatud pruulimisel ka riisi, aga see maitses ei kajastu, vähemasti selliselt nagu ta on tunda riisiga tehtud laager õlledes. Koriander on tunda hästi kerge joonena, ta ei soleeri, aga maitsest otsides leiad ta üles. Magusa poolest pole ta ka väga jõuline ja alkoholigi ei ole eriti tunda, vähemasti mitte sedavõrd palju kui eelmisel antud pruulikoja õllel Imperiale. Pimetestis arvaks, et ta on mingi Belgian ALE. Kergesti joodav puuviljane ALE. Väga hea, aga mitte suurepärane.

Kokkuvõte: Pean tõdema, et väga suuri erinevusi ma selle pruulikoja kahe erineva õlle vahel ei leidnud. Kuigi mul on vähe kogemus stiiliga Farmhouse ALE, siis vähemalt senise info pealt võin ütelda, et minule teadaolevalt vastab ta stiilile küll. Samas kui võtta arvesse, et tegu on Prantsusmaalt pärit õllega, kuigi stiili päritolu peaks olema Belgia, siis saab ainult tunnustavalt noogutada, sest minu senine keskmine prantsuse õlle kogemus, ei ole just hea. Seega on tegemist täitsa toreda õllekesega, mida võib teoorias isegi uuesti proovida, sest midagi negatiivset tal küll küljes ei ole. Hea klaari maitsega õlu, lihtsalt suurt vaimustust ei tekita. 

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Pruulimisel on kasutatud muuhulgas ka  riis, koriander ja apelsinikoored. Muide eelmisel õllel oli kasutatud apelsiniekstrakti. Samas võib siin olla küsimus ka tõlkes. ;)
Seda õlut toodab selline pruulikoda nagu Brasserie Goudale. 

Tootja infot: Lidl-i turustavate õlledel reeglina kogulehed puuduvad.

Sori Brewing - Pareto 2017

Nimi: Sori Brewing - Pareto 2017
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 11,6%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Wee Heavy Aged in Port Wine Barrels / Untappd: Scotch Ale / Wee Heavy

Hind: 3€ (Laomüük)
Eelhäälestus: Antud õllestiil on mulle vägavähe tuttav. Üks õlu on siin blogis, mis sarnast liigitust kannab. Aga kuna tegemis on mingi erilise Limited Realease-iga, mida tasus vaadis hoida, siis ootan huvitavat kogemust. Õllel on küll parim enne juba möödas, aga sellise joogi puhul ei tohiks see olulist rolli mängida. Ehk siis ootan elamust.

Värvus: Pruunikasmust.
EBC: ?
Vaht: Vahtu läks isukalt isegi rahuliku valamise juures.
IBU: ?

Aroom: Juba valades lõi õhu mingit alkohoolse joogi spetsiifikat täis. Üle klaasi serva võib tõesti portveini jälgi tajuda, korraks tekkis ka mingi viski tundmus, aga põhjalikumalt nuhutades on ikka selge veinivaadi spetsiifika. Selline hapukas ja kerge magusa tunnetusega. 

Maitse: Hohooo! Se on nüüd vägadi (tahtlik viga) huvitav jook. Algab selliselt kergelt hapukalt ja alkohoolselt, kahtlustaks nagu mingit odraveini, samas nurk on nagu mahedam. Ka see hapukus on kuidagi selge ja tugev, aga ei ole liiga intensiivne. Veinivaadi nüanss käib nagu ka pidevalt kaasas, mitte ei ilmne alles järelmaitses. Äärmiselt põnev õlu. Lihtsaid laagreid eelistavad õllesõbrad pööritaksid ilmselt selle õlle peale silmi. Aga mina rüüpan säravate silmadega. Hapukas, alkoholine, mingit teravilja spetsiifikat eviv ja  selget vaadi pitserit omav õlu. Põnev ja väga omanäolisel moel meeldiv.  

Kokkuvõte: Nii nüüd kui kirjeldus tehtud vaatasin, mida Karmo on arvanud. Erinevus on see, et tema proovis seda õlut päris värskelt ja ma ütleksin seda kirjeldust vaadates, et aeg on sellele õllele head teinud. Okei, on nüansse mis on vist kaotsi läinud, aga mitte midagi ebameeldivat ma küll ei suutnud tuvastada. Pigem on ajas lihtsalt see kaardipakk paremini läbisegatud. Igatahes kui te olete kuhugi sellise isendi alale pannud, ma eeldan, et praegu on täpselt see hetk kui ta ära tarbida. Wee Heavy / Scotch ALE stiil tuleb luubi alla võtta.

 
Hinne: 5

Huvitav fakt: Proovitud partii: 193.

Antud õlu on varjus olnud aastakese portveini vaadis.

Pareto printsiip on siis see klassikaline teooria, et asjad jagunevad 80-20 süsteemis. Näiteks et 80% maailma rikkust on 20% inimeste käes. jne. 

Nende koduleht ei räägi kahjuks õlledest midagi. Ka e-poodi neil hetkel ei ole. Ent ometi selle õlle kohta ma leidsin ühe lehe. Veebi lehitseja võib pidada seda ebaturvaliseks leheks. 

Tootja infot: https://soribrewing.com/sori/pareto2017

A. Le Coq - Oktoobripruul

Nimi: A. Le Coq - Oktoobripruul / October Brew

Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,3%
Algvirde tihedus: 12,9% P
Tüüp: Lager
Hind: 1,99€ + pant

Eelhäälestus: Veel üks A.Le Coq hooajalise sarja toode. Ent nüüdseks on Premium nende toodete nimest ära kaotatud. Sügisel on ikka ju Euroopa õlle skenel paslik Oktoberfestist rääkida. Ent kohe esimene tähelepanek. Saksamaa Oktoberfest õlled jäävad reeglina alkoholi sisalduselt sinna 6,0% juurde 0,2 kraadi alla või üles poole kõikumisega. Antud õlleke on lahjem. Kujundus viitab ka selgelt Saksamaale. Jääb siis loota vähemasti korralikku laagri õlut. 

Värvus: Kuldne
EBC: 9
Vaht: Vahtu läks ilusti ja seda sai circa pool klaasi. Vajub üpris rahulikult.
IBU: 25

Aroom: Ohoo, aroomi on isegi terakene rohkem kui keskmisel laager õllel. See on mõnusalt humalane ja kergelt hapukas. Pigem meeldiv. 

Maitse: Ka maitse on omapärane. Selle kerge hapuka nüansiga kaldud ta nagu veidi Kölschi poole, aga seda pigem vihjamisi, mitte otseselt. Ent samas võib mingit sakasapärast omapära siin tähendada küll. Ta on natuke nagu Oktoberfesti õlu, aga päris ei ole, veidi nagu Kölsch, aga päriselt ei ole. Aga normaalselt joodav laager on ta küll. Selline mõrkjas hapukas mõrkjas liinil kiikuv õlu. Maitset on omapära on, päris Vau! efekti ei ole, aga aktsepteeriva noogutuse teeb pea ära.

Kokkuvõte: Selliseks sügiseseks eri õlleks igati viisakas katsetus. Ma usun, et selle võib pigem soorituseks lugeda. Ta küll laveerib seal erinevate saksa laager õllede vahel, aga ei taotle seda, et oleks neist ükski, vaid lihtsalt üks tore eripruul. No ja laager õlu on ta kindlasti, ainult et veidi maitsekam, kui nad keskeltläbi kipuvad olema. 

Hinne: 4+

Huvitav fakt: See peaks siis olema aastakäigu eriõllede neljas liige. Kahte varasemat on juba ka taastoodetud, aga nüüd ongi küsimus, et kas antud õlleke vahetab välja selle Franconian Red Lageri, mis eelmisel aastal umbes samal ajal välja tuli?  Sama kiidan taaskord eriõllede algatust!
Kasutatud on Baierimaalt pärit Akoya ja Mandarina Bavaria humalaid.

Nagu juba mainitud, siis on nimest ära kadunud täiend Premium. 
Purgil tekst: "Sügisese lõikuspeo jaoks pruulitud traditsiooniline Saksa stiilis laager, mille rikkalik maitse ja kuldne värv äratavad meeltes soojade septembriõhtute nostalgia. Õlle maitsebuketti täiustab Baierimaa Akoya ja Mandarina Bavaria humalate eriline aroom."

Tootja infot: https://www.alecoq.ee/toode/october-brew/

Hiiu Õlle Koda - Kassari Talveölut

Nimi: Hiiu Õlle Koda - Kassari Talveölut

Päritolu: Eesti (Hiiumaa, Kassari)
Taara: Klaas 0,75l (patentkork)
Alkohol: 6,6%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Stout

Hind: 6.90€ + pant
Eelhäälestus: Kassari Õllekoja õlled on ju üldiselt täitsa mõnusad. Seega selline talvisem õlu võiks ju ka mõnus olla. Pudel stiili ei reeda, aga kodulehelt sain teada, et tegu on Stout õllega. Ootan siis sellist kerget joodavat stouti.

Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Ilus neljandik klaasi vahtu tekkis ja vajub meeldivalt rahulikult. 
IBU: ?

Aroom: Üle klaasiserva ujub kohvi ja röstitud linnaseid. 

Maitse: Konsistents on üllatavalt paks. Maitse on selline sirgjooneliselt rösteine ja mõrkjas. Keha on küllaltki tummine. Mingi talvine tunnetus on tal olemas küll. Magusaks ei saaks teda küll kuidagi pidada. Ma pean tunnistama, et talve õlult ma ootaks isegi maitses mingit vihjet alkoholile, aga siin seda küll ei ole. Lihtsalt sametine ja mahemõrkjas. Olemus on sellel õllel nagu Othello, selline suur ja jõuline tume mehemürakas, kes on veidike lihtne. Aga täiesti kergesti joodav õlu.    

Kokkuvõte: Üldiselt talveõlleks sobilik ja Stoutina äratuntav õlu. Ma pigem oleks oodanud isegi mingit lisavigurit või terake rohkem kangust, aga ka sellisena on ta väga lihtsasti joodav tummine õllemürakas. Mõrkjas ja röstine. Ent pigem selline sumeda hääleline, mitte kärkiv. Proovida tasub kindlasti, aga sellise hinnaprofiili juures ma pigem teda rohkem ei osta. 

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Partii: 070923/23 

See õlu on saadaval vii antud mõõdus 0,75L kui ka 0,33L pudelis.
Pudel ei reeda isegi õlle stiili, aga õnneks kodulehel on see ikka ära üteldud.

Tootja infot: https://www.xn--hiiullekoda-ifb.ee/olled/

Anderson's - Dank Sinatra

Nimi: Anderson's - Dank Sinatra
Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: plekk 0,33L
Alkohol: 10,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Triple IPA
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Martti!

Eelhäälestus: Triple IPA, no üldiselt selliste õllede nimel ma elan ja kui nad suudavad mul suu humalaid täis visata, siis olen õnnelik. Ühesõnaga ootan humalapauku!
Värvus: Oranžikaskollane
EBC: ?
Vaht: Väga ilus ca. kolmandik klaasi vahumüts tekkis ja istub peal eeskujulikult. 
IBU: ?

Aroom: Juba valades lendles humala noote ninna. Üle klaasiserva on ta mõnusalt mahlaselt humalane. Käivitab neelud. 

Maitse: Jah!!! Mõnus hapukas, mõrkjas, mahlane ja kergelt magus jumalate jook. Tõesti on hea. Meenutab üpris täpselt oma liigikaaslast Pihtla - Viikingi Karjet. See on pöörane maitseküllus mis suus lahti rullub, tundub nagu kõike ei saagi ära tunnetada ta jookseb lihtsalt su tajud pikali. Kuid pinnale jääb ikka see mõrkjas, magus, mahlane, hapukas magus. Mulle lihtsalt meeldib see Triple IPA-de maitseküllus. Oivaline õlu.

Kokkuvõte: Triple IPA-ga pole vist minu silmis väga kerge mööda panna. Okei, võib-olla kui ikkagi humalga kitsi olla, siis äkki on võimalik. Kahju, et selle kuningliku maitse saavutamiseks on nii palju alkoholi vaja. Seetõttu ei sa seda head asja palju korraga tarbida. Aga muus osas on see kuninglik jook. Nende e-pood väidab, et seda enam ei toodeta, aga ehk õllepoodides on veel mõningased varud olemas. Kolmik IPA sõpradele soovitan palavalt. 

Hinne: 5+

Huvitav fakt:  Proovitud õlu oli partiist 000232.  

Tootja infot: On saadaval vaid e-poe link.

Õllenaut - Lumelausuja 2023

Nimi: Õllenaut - Lumelausuja 2023

Päritolu: Eesti (Tänassilma)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 7,9%
Algvirde tihedus: 20
Tüüp: Foreign Stout
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Martti.

Eelhäälestus: Õllenaut on juba tuntud tegija ja nad oskavad ka päris head õlut teha. Foreign Stout võiks olla üks muhe matsakas suutäis. Huvitaval kombel pole ma seni veel ühegi Lumelausja õllega kohtunud. Ootan mõnusat õlleelamust. 
Värvus: Must
EBC: 78
Vaht: Väga ilus beež vahumüts tekkis, seda sai umbes 2/5 klaasi. Püsib see müts eeskujulikult.
IBU: 80 

Aroom: Vahu müts on nii korralik, et suudab isegi aroomi kinni hoida. Aroomist hõngub siiski kohvi ja midagi, mis meenutab mulle värskeid herneid. Aga üldjoontes on aroom üllatavalt tagasihoidlik.

Maitse: Konsistents tundub keskmiselt paks. Maitse on selline raske ja sume, ühtegi kriiskavat nooti temas ei ole. Olemus on tume mõru šokolaad. Mõrkjuse lisa aspektid rulluvad lahti järelmaitses. Magusa poolest on ta pigem tagasihoidlik. Ta tuleb sulle peale nagu suur sametine teatri aks (see on siis küljekardin laval). Selles maitses on midagi kuninglikult malbet ja rahulikku. Suur ja võimas, aga räägib sinuga rahuliku pehme häälega. Kuigi ta ei evi mingeid vigureis siis ometi on ta väga nauditav. Meeldivalt rammus ja sametine õlu. 

Kokkuvõte: Ma ütleksin, et vägev. Otse ja omadega aus õlu. Ei mingeid vigureid, aga lihtne nauding. Kindlasti talve õlu. vastab igati mu ettekujutusele Foreign Stoutist. Massiivne rahulik ja meeldivalt mõrkjas. Ka pole liiga magus, mida osad võiksid karta. Kindlasti sobilik ühe ilusa talve õhtu, või ka sügisõhtu kaaslaseks. Kujutan, ette kuidas istud hilissügisel kodus, avad Lumelausuja ja poole klaasi peal hakkab lund sadama. Kõlab ju hästi. Soovitan proovida.

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Õllenaut on teinud Lumelausujat juba mitmeid aastaid. Hetkel peaks ka 2022 aasta variant saadaval olema. Säilivust on antud talle 5 aastat.

Kiitus ka selle eest, et EBC ja IBU parameetrid on pudelil ilusti kirjas. 
Etiketi kujundus on ebaõllenaudilikult värviline ja ilus.
Ma pole küll mingi sommeljee, aga arvan, et ühe ahjuprae juurde sobiks ta hästi. 

Sel korral on tekkinud huvitav järjepidevus. Eelmine Õllenaudi õlu mida ma proovisin oli partiist 753.

Proovitud partii: 754.

Tootja infot: Õllenaudil on kahjuks ainult e-pood. 

Żywiec - Jasne Pełne

Nimi: Żywiec - Jasne Pełne
Päritolu: Poola (Żywiec)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Lager
Hind: Isa andis. Aitäh!
Eelhäälestus: No selline nähtus nagu Poola masslaager ei pan üldiselt neelusid käima. Samas ka sellest rubriigist võib tulla meeldivaid üllatusi. Loodan joodavat laagrit.
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Ilus neljandik klaasi vahumüts tekkis, aga põgenes üpris kiiresti.
IBU: ? 

Aroom: tavaline tagasihoidlik laager õlle lõhn, kergelt humalane ja ka kerge linnaste äärega.

Maitse: Okei. Maitse on see, mida ma kartsin. Esimene mõte on ebameeldiv. Selline alkoholine ja imelikult valesti mõrkjas. Tõesti selline vilets, või isegi ebameeldiv masslaager. Ma julgen väita, et meie masslaagrite lipulaevad on isegi talutavamad. Väga nigel vedelik.

Kokkuvõte: Kahjuks ilmnes, et antud vedelik, vastab minu ettekujutusele keskmisest Poola masslaagrist. Päriselt see vedelik on raskesti talutav. Ilmselt täispeaga kannataks juua, aga see on ka kõik. 

Hinne: 1

Huvitav fakt: Üks promotekst viitab nagu kasutatakse vai kolme komponenti, aga teine leht lisab juurde, et kasutatakse ka humalaekstrakti. Noh nagu ikka masslaagrites.

Õlle nimi Jasne Pełne tähendab otsetõlkes "muidugi täis".

Tootja infot: https://strona.zywiec.com.pl/produkty/zywiec-jasne-pelne/
Teine leht: https://grupazywiec.pl/en/marki/zywiec-jasne-pelne/

Viljandi Vaadimees - Vurle

Nimi: Viljandi Vaadimees - Vurle
Päritolu: Eesti (Viljandi)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 5,2%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Milk Stout
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Martti!
Eelhäälestus: Siiani on mul Vaadimehega ainult positiivsed kogemused. Loodan, et see jätkub. No ja Milk stout on stiil, mis mulle pätis meeldib. Ootan mõnusat mahedat õlleelamust.

Värvus: Must 
EBC: ?
Vaht: Ilus beež vahumütsike tekkis selline neljandik klaasist. Vajub õige veidi kiirustades.
IBU: 25

Aroom: aroom on mahe, kergelt kohvine kergelt röstine.

Maitse: Lonksates tunnen, et konsistents on isegi pisut paksem kui ma arvasin. Maitse on sellise toreda lahti rullumisega nagu punane vaip. Sõõmu alguses tundub suhteliselt tagasihoidlik ja veidi mõrkjas. Aga nagu ta ära lonksad ja suu ka õhku peale saab siis viskab üles kõigepealt midagi magusat mis on oma spetsiifika järgi ilmselgelt laktoos, ning siis sajab veel mingit kakao spetsiifikat. Kuid see sähvatus on korra ja siis kaob , nagu poleks olnudki. Ma võtan enda punase vaiba kujundi tagasi. Pigem on see maitse oma esinemislaadilt ilutulestiku rakett. Kõigepealt läheb peaaegu jälgimatult üles, siis käib korra kõva sähvatus ja paku ja mõne hetke päras on taas pimedus. Aga see sähvatuse hetk on väga võluv. Meeldiv ja omapärane, aga sähvatus võiks pikem olla.

Kokkuvõte: Üldiselt oma olemuselt on ta Milk Stout küll. Selline mahedama poolne, aga maitses selgelt tuntava laktoosiga. Kunagi mu lemmik Milk Stout oli Brewdogi - Jet Black Heart, kahjuks pole seda õlut enam Eestis kohanud. Sellel õlle on ka selle JBH-ga üühiseid jooni, aga maitse võik pikemalt mängima jääda. Muus osa väga tore.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Proovitud partii: 025
Koduleht on neil küll olemas, aga see on kahjuks absoluutselt ebainformatiivne.

No muidugi need absurdsed tekstid purkidel on toredad.

Purgil tekst:

"Vaadimees sattus kord suurde linna

Peen värk - mis seal salata"

Tootja infot: https://vaadimees.ee/

Tanker - Forbidden Desire

Nimi: Tanker - Forbidden Desire
Päritolu: Eesti (Jüri)
Taara: plekk 0,44L
Alkohol: 4,0%
Algvirde tihedus: pole antud
Tüüp: Berliner Weisse with Prickly Pear & Blood Orange 
Hind: 2.49€ + pant

Eelhäälestus: Berliner Weisse on stiil, mis on pigem selline hapukas nisuõlu, mille puhul võib ka väga meeldivaid eksemplare leida, kuid üldiselt ei kuulu see õlle stiil mu lemmikute hulka. Veri apelsinid võiks talle ju põneva maitseserva anda. Eeldan keskpärast, aga ootan üllatust. 

Värvus: Kuldne (väike pettumus, ootasin punakamat.)
Vaht: Vahtu läks ilusalt seda sai ca. veerand klaasi. Vajumises on tunda kerget kiirustamist.
IBU: 4

Aroom: Aroom on pigem pärmine ja kerge meloni tundega. Tsitruseid pole üldse.

Maitse: Maitse hakkab kohe sellise hüpleva hapukusega. Mis juba keelepeal tundub jõuliselt happeline. Tundub selline kiire lonksamise jook, sest suus hoides tundub see hapukus happeline ja veidi isegi valus. Ehk siis tegemist on väga jõuliselt hapu õllega. Ning nagu tavaks, et kui õlu on väga hapu, siis muude maitsete jaoks ruumi ei jää, sest suus tuimestatakse ära. Ehk siis maitse jaguneb kaheks tulihapu sõõmu osa ja tugevalt hapu järelmaitse. Kokkuvõtvalt HAPU!

Kokkuvõte: Kindlasti selle hapu saamine on huvitav protsess ja tulemus on äge, aga kõik see jut kasutatud komponentist purgil on lihtsalt tootmisinformatiivne. Maitsest ei tasu midagi peale hapu otsida. Huvitav kui vanasti kasutati hapukurgi ja hapukapsa vedelikku pohmaka raviks, et kas see hapu õlu aitaks ka pohmaka vastu kuidagi tõhusamalt? Ehk siis hapu sõbrad võivad leida hapu elamuse, aga maitse huvilised midagi peale hapu ei leia. Huvitav, aga hapu.

Hinne 3+

Huvitav fakt: Koduleht kirjutab kergest hapukusest, ma soovitaksin antud juhul vähem tagasihoidlik olla. 
Kui lugesin purgilt veriapelsin, siis eeldasin vähemalt roosakat jooki, aga seda tooni värvis pole.

Proovitud partii: 01 6792. 

Tootja infot: https://tanker.ee/brand/tanker/

Koch - Kipper

Nimi: Koch - Kipper
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 6,2%
Algvirde tihedus: 15P
Tüüp: IPA 

Hind: 1,89€ + pant

Eelhäälestus: Viimati proovisin Koch pruulikojalt Enigma nimelist IPA-t ja see oli täitsa meeldiv jook. Jääb üle eeldada, et ka tavaline IPA on õnnestunud. Ootan mõnusat IPA-t. 
Värvus: Tumedam kuldne
EBC: 14
Vaht: Kena veerand klaasine vahumütsike tekkis ja osa sellest püsib väga ilusti. 
IBU: 45

Aroom: Aroom on mõnusalt humalane. Veidi tsitrust ja veidi minit magusat puuvilja, ütleksin, et virsikut..

Maitse: Esimesel sõõmul tunnen kuidas maitse algab juba sõõmu ajal kerget mõrkjust peale tõstma. Ning sõõmu järel hakkab see mõrkjus ennast aina peale keerama, ning mõrkjuse kasv jätkub ka järelmaitses. Väga meeldivalt mõrkjas õlleke. Mingeid muid vigureid ma maitses väga ei tähendagi, pole mingit olulist mahlasust ega midagi. Üks selge otse ja omadega IPA. Meeldiv mõnusalt mõrkja IPA.

Kokkuvõte: Polegi mõnda aega sellist õllekest kohanud, mis on suht sirgjooneline, küllaltki mõrkjas ja selle kõige juures hea. Tabab stiili laitmatult, vähemasti minu arust. Oma lihtsameelsuses arvaks, et sellise õlle võiks prooviks võtta isegi tavaliste laager õlledega harjunud õllesõber. Sest tal ei ole mingeid lisavigureid. On vaid selge mõrkjas humala maitse. Lihtne ja lööv. Võib arvata, et kohtun selle õllega veel.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Sõna Kipper tähendab eesti keeles väikelaeva juhti. Ühte sellist võime ka purgil näha. Nimi on väga sobilik IPA õllele, sest IPA sai alguse sellest, et õllele lisati rohkem humalaid, et ta pika merereisi ära kannataks ja värske püsiks.  

Partii number on 24_06. 
Purgile kleebitav etikett on 0,33L purgi formaadis.
Kahjuks pole Koch pruulikoja kodulehte enam aastaid uuendatud, sama kehtib ka nende FB lehe puhul. Samas võib tõdeda, et õlled on paremaks läinud.

Tootja infot: Koduleht antud õlut ei tunne.

Sori Brewing - Shadow Game V

Nimi: Sori Brewing - Shadow Game V

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 13,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Stout / Barrel Aged
Hind: 3€ (Laomüük)
Eelhäälestus: See on mul Shadow Game seeria õlledest teine proov, eelmine oli Shadow Game IV. Tal on antud nime all lisa infoks, "Almond & Holmen Coffee Aged in Heaven Hill Bourbon barrel" no siin peaks taas olema ainult üks küsimus. Kui palju ma selle nautimise ajal mõmisen? Ehk siis ootan vägevat õlleelamust.

Värvus: Must 
EBC: ?
Vaht: See õlu nüüd küll vahtu ei tahtnud minna. No mis siis ikka. 
IBU: ?

Aroom: Üle klaasiserva voogab sellist mõnusat paksu Imperial Stouti aroomi. Mandleid, kohvi ja vaniljet. Paneb suu valmis haaramiseks.  

Maitse: Ohoo, maitse jookseb peale üpris terava ja kergelt hapuka ja alkoholise tundega, mille teiselainena jookseb peale müürina liikuv magusus koos koorma täie mandlitega. Jooks nagu vedelat marsipani, mida on segatud kohviga ja lisatud ka mõned piisad viskit. Ma julgen väita, et selles õlles on see burbooni vaat vajutanud oma selge pitseri. Lihtsalt oivaline magustoit, juues on pidevalt silmad suletud. Ma kujutan ette, et nii mõnedki võivad ütelda selle õlle kohta, et ta on liiga magus vms. Ma tõesti tunnistan, et ta on magus, aga nende maitsete kompotti sobib see raju magusus ideaalselt. Tegemist on ikkagi vedela maitsestatud martsipaniga. Meenub see ilus aeg kui Kalevi kommipoodides hakati müüma nn. kaalu martsipani. Ehk siis robustset pätsi, mis pole kujukeseks voolitud. neid olen ikka palju ära söönud. Imperial Stout, mis on vedel martsipan. Kuninglik magustoit. 

Kokkuvõte: Shadow Game :2 mina :2. Ehk siis mõlemad proovitud SG õlled on olnud täielikud sooritused ja mina sain punktid selle eest, et ma sain neid juues naudingu. Ma siin hakkasin vahepeal kartma, et ma olen liiga pirtsakaks läinud, et õlled ei tekita minus, ena seda Wow efekti. Aga asi polnud siiski minus. See on rajult magu õlu, aga ka väga mandline, mis teeb temast sisuliselt vedela martsipani. Mõnede või isegi paljude jaoks võib ta olla liiga magus, aga ma eeldan, et martsipanist lugupidavad inimesed oskavad ka seda õlut nautida. Alkoholi tundmuski on siin selgelt olemas, aga ka see sobib siia. Oivaline maiuspala.  

 
Hinne: 5+ 

Huvitav fakt: Proovitud partii: 485E.

Antud õlu on varjus olnud aastakese Heaven Hill burbooni vaadis.

Kasutatud on ka Põhja-Itaaliast pärit Holmen röstikoja Habit espresso kohviube.
Loodan, et mul on kastis veel mõni Shadow Game versioon. 

Nende koduleht ei räägi kahjuks õlledest midagi. Ka e-poodi neil hetkel ei ole.

Tootja infot: Koduleht õllede kohta infot ei evi.

Põhjala - Plum porter

Nimi: Põhjala - Plum porter

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 9,5%
Algvirde tihedus: 25,6°
Tüüp: Imperial Porter
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Martti!

Eelhäälestus: Põhjala tumedad Imperial õlled on ju kvaliteedi märk omaette. No ja mingi mõnus ploomine porter võiks ju maitsev olla. Ootan magustoitu.
Värvus: Must.
Vaht: Ilus pruunikas vahumütsike tekkis, aga vajus veidi kiirustades.
IBU: 35

Aroom: Aroomis on täitsa ploomid olemas, küll aga mitte küpsel kujul vaid pigem kuivatatult. Lisaks on seal veel siirupit ja veidi šokolaadi. Üllatuslikult on aroom mõnevõrra tagasihoidlik. (Või on mul hoopis nohu algamas.)

Maitse: Maitse on küllaltki mahe sametine. Algab selliste särtsakamate kohvi nootidega ja seejärel vajub mahemagusaks ja ploomiseks. Kõik maitsed tunduvad küllaltki heas tasakaalus olema miski ei soleeri. Pean tunnistama, et ootasin magusamat ja rohkem võimendatud maitsega jooki, aga tema kaldub pigem sinna konservatiivsuse ja tagasihoidlikuse poole. Ega ta korralik on sellegipoolest, lihtsalt ei üllata. Korralik kergelt ploomine Imperial Porter. 

Kokkuvõte: Nagu ülal kirjutasin ei evinud see õlleke üllatusmomenti. Ma ikka ootasin, et ploompuu on juurtega maast välja kistud ja sellega virutatakse mulle vastu pead. Tegelikult ilmus valgetes kinnastes kelner ja küsis, et kas härrad soovivad oma joogi sisse ka kuivatatud ploome. Mulle see viisakus kõik sobib ja poomid on ka toredad, lihtsalt, mind sellega enam ei üllata. Aga proovida tasub teda kindlasti.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Toote kirjelduses lubatakse tohutut kogust küpseid ploome. Mina sain pigem kotikese kuivatatud ploomidega.
Proovitud partii No: 636.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/specials.html

Lehe - Rye SK

Nimi: Lehe - Rye SK

Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: klaas 0,33L 
Alkohol: 10,0%
Algvirde tihedus: 24P
Tüüp: Rye wine

Hind: 4,99€ + pant

Eelhäälestus: Lehe on minu jaoks küllaltki läbitöötatud tootja ja neil on viimasel ajal pigem head ja väga head õlled olnud. Ning rukkivein mulle täitsa meeldivad. Ootan mõnusat suutäit rukist. 
Värvus: Mustjaspruun. Valades tundus ta üllatavalt läbipaistmatu.
EBC: ?
Vaht: Läks vahtu väga ilusti ja kahe sõrme jagu vahtu püsib suurepäraselt.
IBU: ?

Aroom: Valamise ajal kargas ninna tugevalt alkoholi. Üle klaasiserva see alkohol sedasi ei karju, siin on juba hapukas rukkis ja suhkrusiirup. Siiski kui klaasi veidi eemalt nuhutada keerleb seal alkohol ümber. Ilmselt klaasist otse lööb kohe uimaseks.

Maitse: Küllaltki paksu konsistentsiga. Üllatavalt meenutab oma raskuses pigem mingit Imperial Stouti kui rukkiveini. Sest keha on tal ikka massiivne. Ka maitse kaldub üllatuslikult kohviseks. Korra tekkis tune, et pea üle nuusutama, kas ma päriselt tundsin enne aroomis rukist. Oma raskuse ja tummisusega ei meenuta ta mulle küll varasemaid proovitud rukkiveine. Maitses pole ka rukki hapukat spetsiifikat tunda. Tekib vägisi kahtlus, et pruulikojas on etiketid sassi läinud ja Impstout on saanud rukkiveini sildid peale. Selline huvitav olukord, et Stoutina täitsa mõnus, aga Ryewine-na inkognito.  Maitsev, aga küsimusi tekitav õlu.

Kokkuvõte: Väga vastuoluline õlu. Kahtlused algasid väljavalimishetkest, sest läbipaistvus oli väike. Aroom nagu kinnitas, et tegu on rukkiveiniga, millel on ka paksu siirupit hulgas, aga matise ajas täielikku segadusse. Ehk siis kui ma peaks stiilitabamist hindama, siis see on mööda. Samas ta töötab stoutina hästi. Huvitav, kas ongi tegemist rukkiveiniga stouti nahas? Põnev jook on see igatahes ja meeldiv juua, aga ma lihtsalt ei leia seda rukist maitsest üles. Jään siis selle juurde, et teda on ikkagi mõnus juua. Ilmselt tuleb veel mõned osta ja seisma panna, sest parim enne saabub nelja aasta pärast. 

Hinne: 5-

Huvitav fakt: No päriselt ma oleks pime testis ta hoopis teise stiili alla liigitanud. 

Pudelil on ütelnud, et rukis on eestlase kaaslaseks olnud rohkem kui 1000 aastat.

Lõpuks on tehtud ka keeltevaheline (fusion) kalambuur, mis (vist) seletab nime lahti, : 

"See You on the Rye field... Rye SK!" ("Rukkiväljal näeme Rye-SK" toim.)

Proovitud partii: 762

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/rye-sk/

Pühaste - Peoleo

Nimi: Pühaste - Peoleo

Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 6,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: DDH IPA
Hind: 2,99€ + pant

Eelhäälestus: Pühaste on ammu ennast minu jaoks ära tõestanud. Nüüd lihtsalt kuulan hooti maad, mis toredaid virureid nad jälle teinud on. Peoleo on ju ilus lind, purgi kujunduselt me ta ka leiame, ilusti sünnipäeva tuutumüts peas. DDH IPA-d on ka head. Jääb siis vaid elamust oodata.
Värvus: Helekollane, nagu ananassi mahl. (hägune)
Vaht: Vahtu tekkis umbes kolmandik klaasi ja vajub kerge kiirustamisega.
IBU: ?

Aroom: Üle klaasi serva kargab jõuliselt tsitruseline humal. No täitsa meeldiv kahekäepeotäis humalat. 

Maitse: Ka maitse on mõnus humalamull. Algab selliselt pigem mahlaselt ja tsitruseliselt ja keskmaitses hakkab mõrkjuse poole vajuma. Kusjuures see algne mahlane osa on isegi mõnevõrra magusale kalduv, aga lõpus see mõrkjus astub magusa tunde laiaks, nagu kirsa paberossi. Ääretult mõnusalt värske olemisega õlu. Ütleksin, et ideaalne suveõlu humalasema õlle sõpradele. Mõnusalt humalane, mahlane ja piisavalt mõrkjas, meeldiv DDH IPA. 

Kokkuvõte: Minu silmades lajatati siin stiilile naelapea pihta. Kui ma hästivarustatud õllebaaris(Kohas näiteks) küsin DDH IPA-t, siis on mul alati lootus, et ehk tuleb midagi sellist. Humalaga ei ole koonerdatud ja seda on kohe meeldiv juua. Kindlasti lisan oma tuleviku ostuvalikute hulka. Soovitan palavalt proovida. Vananaistesuvi on ju veel ees, küll tuleb, neid päevi, millal sellist värskendust nautida. 

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Kasutatud on Strata humalaid.

Asjasse peaaegu mitte puutuv fakt: Peoleo ladinakeelne nimi on Oriolus oriolus. 

Proovitud partii: 652.

Tootja infot: https://puhastebeer.com/tooted/hooajalised/peoleo

Nuustaku - Märzen

Nimi: Nuustaku - Märzen
Päritolu: Eesti (Otepää)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 5,1%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Red Lager / Märzen
Hind: 3,19€ + pant
Eelhäälestus: Kunagi proovisin ühte Nuustaku õlut Kääriku 75 ja see oli alla igasugust arvestust. Seega olen hetkel väga ettevaatlik. Loodan, et on siiski tehtud järeldused ja antud õlu on tunduvalt joodavam.
Värvus: Merevaik
EBC: ?
Vaht: Tekkis kena veerandklaasine vahumüts, aga kadus väga kiiresti.
IBU: 18

Aroom: Juba valades lendles ninna klassikalist Märzeni magushapukat aroomi. Ka üle klaasiserva on aroom pigem karamelline ja magushapukas. Mingi kerge maasika nüanss on juures.

Maitse: Esimene mõte on, et õnneks halb ta küll ei ole. Maitses on karamelli põhiliselt, aga ka mingid pärmi jäägid on tunda, mida ma Märzeni puhul just tavaliseks ei pea, aga õnneks see pärm on maitse mingis kihis vaid kergelt aimatav. Üldjoontes siiski stiililähedane sooritus. Kergemapoolne magushapukas märtsiõlu. See pärmitunnetus annab talle isegi mingi omamoodi omapära. täitsa normaalne Märzen.

Kokkuvõte: Ma nüüd ei tea, kas asi on selles, et ma läksin õllele peale väga madalate ootustega, või siis ongi tegemist täiesti normaalse õllega. Pigem vist ikka see viimane. Muidugi pole tegemis mingi hüppersupper õllega, aga igati joodava õllega kindlasti. Märtzeni stiili tunnused on tal olemas küll ja mingeid karjuvaid vigu nagu ka ei ole. Ehk siis seda võib isegi proovida ja oma arvamuse välja kujundada.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Millegipärast on pudeli etiketile kirjutatud ka Oktoberfest, aga mingit põhjendust ma sellele kuskilt ei leia. Omab Vegan tähist. Proovitud partii: 57.
Õlleks kasutatud vesi tuleb väidetavalt 190 meetri sügavuselt.

Tootja infot: Omab vaid e-poodi. Eraldi õllekirjeldused kodulehel puuduvad.