Anderson's - Ozzy Hopburn

Nimi: Anderson's - Ozzy Hopburn
Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: plekk 0,33L
Alkohol: 10,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Triple NEIPA
Hind: Üks sõbrants tõi etenduse järel lillede asemel. Aitäh!
Eelhäälestus: Olen seda õlut vaadist maitsnud ja oli nagu mõnusalt maitseküllane suutäis. Eeldan, et purgist on sama hea ja humalane. 
Värvus: Oranžikas kollane. (hägune, NEIPA noh.)
EBC: ?
Vaht: Tekkis väikene viiendik klaasi vahtu ja vajus veidi kiirustades kirmeks.
IBU: ?

Aroom: Aroom koosneb põhiliselt sellisest mõnusalt heinasest humalast, millel on ka hapukad ja vasksed noodid juures.

Maitse: Maitse algab magushapukalt ja sinna lööb õige ruttu ka selliseid lillelisi nüansse juurde. Selline mõnus massiivne kolmik IPA tunnelm on temas täielikult olemas. Iga väike sõõm on nauding. Suust sõidavad järjest läbi järgmised maitsevagunid hapukas-mõrkjas-magus-lilleline-mahemõru. Ta astub mõnusalt, raskelt, kindlalt ja raputavalt nagu "Iron Man". Juba hakkaski Ozzy peas laulma. Mis siin salata suurepärane õlleelamus. Alles poole klaasi peal hakkab ka alkohol ennast maitses avaldama, ilmselt soojenemise tõttu. Piisavalt humalane ja maitseküllane.

Kokkuvõte: Võib taas püsti tõusta, plaksutada ja teha paar kummardust. Esimese lahkunud roki suurkuju Ozzy Osbourne'i suunas ja teises Ozzy Hopburni suunas. See õlu on piisavalt väärikas, et kanda sellist nime. Maitseomaduste (loe, stiili) poolest täiesti adekvaatne ja maitsev Triple IPA. Isegi purgikujunduselt leitavad nahkhiired on nagu naelapea pihta. Alkoholi on küll palju, aga see on ju üks maitse tugevdaja. Oivaline õlu, soovitan proovida.     

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Proovitud õlu oli partiist 000341.

Minu poolne muusika soovitus selle õlle kõrvale jooksis juba ülevalt viitena läbi, see on muidugi "Iron Man". Ma tõesti loodan, et see ei jää ühekordseks pruuliks. 

Julgen väita et üks hetke Eesti parimaid Triple IPA-sid.


Tootja infot: Neil on vaid e-pood, kus on õllel ka tilluke saamislugu kirjas.

Saku - Talveporter

Nimi: Saku - Talveporter (2025)
Päritolu: Eesti (Saku)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 6,9%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Porter
Hind: 1,79€ + pant
Eelhäälestus: Eeldatavalt on tegemist Saku Pühadeporteri mantlipärijaga. Sest hetkel pole Saku ühtegi teist eripruul porterit välja andnud. Pudelikaelal on köbisetud midagi tammelaastudest, aga ma ei võta seda liiga tõsiselt. Loodan, et oleks lihtsalt joodav porter. 
Värvus: Must.
EBC: ?
Vaht: Tekkis neljandik klaasi vahtu, aga vajus kiiresti kirmeks. 
IBU: ?

Aroom: Aroom on karamelline ja röstine. Klassikaline Saku Pühadeporter. 

Maitse: Konsistents on isegi üllatavalt tummine. Maitse on kergelt magus ja mõnusalt ordaröstine. Ma pean tunnistama, et see on täitsa üle keskmise porter. Jämedat keha on üksjagu, ükski maitse ei karju ja ei ole mingeid imelikke keemilisi lisa maitseid talle külge poogitud. Mul on väike hirm, et sel aastal langeb mu eelistus, meie suurtootjate talve õlle hulgast, hoopis Saku porterile. Eeldan, et üks hea maitse põhjuseid on see, et koostises pole seda koledat sõna humalaekstrakt. Aga tammelaastude olemasolu jääb tabamatuks. Väga meeldivalt üllatav viisakas talvine porter. 

Kokkuvõte: Olen meeldivalt üllatunud. Kui varasematel aastatel on mu jõuluõlle eelistus olnud Tartu toode, siis antud partii võib mängu Saku kasuks keerata. Ent selle aasta Tartu porter on mul veel proovimata. Aga ma olen päriselt meeldivalt üllatunud.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Kodulehe andmetel ongi tegemist Järjekordse Pühadeporteriga, lihtsalt nimi on teine antud. 
Tootja info link püsib ilmselt töökorras umbes pool aastat.

Tootja infot: https://saku.ee/et/products/saku/saku-talveporter/?Ckey=35773

Einstök - Winter Ale

Nimi: Einstök - Winter Ale
Päritolu: Island (Akureyri)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 8.0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Winter ALE
Hind: Vend andis. Aitäh!
Eelhäälestus: Ma olen, neid Einstökke ammu poes näinud, aga seni polnud jõudnud veel nende ostmiseni. Ootan sellist iseloomuga ja eeldatavalt punakat ALE õlut. 
Värvus: Punakaspruun.
EBC: ?
Vaht: Väike mütsike tekkis, aga kadus väga kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Aroom on põhiliselt karamelline ja kergelt magus. Midagi sellist nagu värvusest võiks eeldada. 

Maitse: Maitse on ka põhiliselt karamelline ja mõõdukalt magus. Ent üks väga omapärane detail on maitses, lõppmaitse kuskil keskosas on mingi maitsevärelus, mis meenutab hallitust. See on hästi hetkeline, ta korra tekkib ja siis kohe kaob, kuid hetkeks on väga selgelt olemas. Need võivad olla ka need viskis leotatud kuuseokkad, mis sellise huvitava maitsesähvatuse loovad. See on väga huvitav ja mitte põrmugi eemaletõukav. Tervikuna ongi ta selline magus, sametine ja absoluutselt talvine õlu. Kirjade järgi on kasutatud ka suitsutatud linnaseid, aga see suits väga maitses ennast ei näita. Aga tervikuna igati mõnusalt joodav talveõlu. 

Kokkuvõte: Kõik minu eelaimdused selle õlle osas pidasid paika. Tegelikult on mul selle üle hea meel, sest see on selline õlu mida talvel võiks mõne täitsa juua. Ehk siis minu jaoks teeb ta talve õlle nimekirjas kõigisse kastidesse linnukese. Kuigi ta hind Eestis pole just soodne, näiteks veebi otsingu kohaselt on ta meil ligi kaks eurot kallim kui Saksamaal. Aga mõne võib hea õnne korral jõuluks koju vedada küll. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Einstök tähendab islandi keeles Ainulaadne. 

Mulle tundub, et pruulikoja logo juures on peenes kirjas ka pruulikoja geograafiline asukoht laius ja pikkus kraadides. Kontrollisin üle, see on siiski Islandi keskpunkt. 

Pruulimisel on kasutatud siis Eimverk viskis leotatud kuusevõrseid ja suitsutatud linnaseid. 

Tegemist peaks olema esimese Islandilt pärit õllega selles blogis.

Tootja infot: https://einstokbeer.com/icelandic-winter-ale/

Saku - Originaal - Talvelaager

Nimi: Saku - Originaal - Talvelaager

Päritolu: Eesti (Saku)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 5,3%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Lager
Hind: 1,59€ + pant
Eelhäälestus: Iseenesest on ju tore, et Saku talvel mingeid eripruule toodab, aga kahjuks nad enamjaolt positiivselt üllatada ei suuda. Ilmselt on tegu Saku Pühadepruuli, Pühade Originaali, Talve ja Tuisu järeltulija. Need viimaseotsa Pühade Originaal ja Talve olid väga nigelad üllitised ja ilmselt müüginumbrid näitasid, et tuleb teha ümberkorraldusi. Samas see viimane Tuisu oli isegi täiesti joodav. Loodame, et tegemist pole Saku Pühadepruuli uue tulemisega. Loodan joodavat masslaagrit.
Värvus: Merevaik.
EBC: ?
Vaht: Tekkis selline neljandik klaasi vahtu ja mingi osa sellest püsib täitsa soliidselt.
IBU: ?

Aroom: Aroom on masslaagerlikult tagasihoidlik. Veidi on tunda karamelli. 

Maitse: Maitses on esimese hooga tunda jõuliselt magusat karamelli. Sellel karamellil jääbki see maitse libisema. Maitse teises pooles omandab see karamell ka kerge rösti nüansi. Tervikuna võib tõdeda, et ei olegi nii halb nagu viimaste aastate Pühadepruulid. Lisa punkte toob ka see, et mingeid keemia maitselisi essentse pole õllesse lisatud. Meenutab mahedamat ja magusamat versiooni Saku Manchesterist, mis on muide õlu, mida ma hooti baarides vabatahtlikult tellin. Tegu on siis veidi magusale kalduva jõuliselt karamellise masslaagriga, mis kannatab täitsa juua.    

Kokkuvõte: Tundub, et algne retsept on taaskord üles leitud. Mingeid keelt kriipivaid kõrvalmaitseid ei ole ja karamellise laagrina täitsa joodav. Mingit jõulist maitseelamust ei paku, aga hea hinna korral võib teda talve jooksul isegi mõned ära juua. Tublisti üle keskmise Saku õlu.  

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Kasutatud on humalaid Tettnager ja Saaz. 
Tundub, et tegu on Saku Pühadepruuli uue ja üldiselt õnnestunud taastulekuga.

Tootja info link püsib ilmselt töökorras umbes pool aastat.

Tootja infot: https://maitseme.blogspot.com/2015/05/saku-manchester.html

Best Bräu - Strong Doppio Malto

Nimi: Best Bräu - Strong Doppio Malto (Double Malt)

Päritolu: Itaalia / San Marino
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 8,4%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Strong Lager
Hind: Sõber tõi. Aitäh, Pets!
Eelhäälestus: Veel üks Best Bräu sarja toode. Pilku oli täitsa joodav, aga sellised säästukanged tekitavad alati kahtluseid. Ehk on tegemist siiski vähemalt talutava joogiga.
Värvus: Kuldne (kergelt merevaigule kalduv.
EBC: ?
Vaht: Tekkis kerge kahe sõrme jagu vahtu, aga kadus kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Valdes lõi sellist kange säästuõlle lõhna ninna. Üle klaasi serva on aroom kergelt karamelline ja veidi alkoholine.

Maitse: Põhiolemuselt on maitse keskelt läbi kange säästulaager. Ent olukorda päästab veidi magusapoolne karamelli tunne. Omalaadsel moel on sellel õllel kerge dessertveini tunnetus. Selline puuviljane hõngus on tal, nagu kerge, karge ja mõõdukalt magus õunavein. Kuid sellist ebameeldivustunnet ta ei tekita, nagu üks hiljuti proovitud kange säästulaager. Seda võib isegi teatud tingimustel tarbida, kuigi ei suuda veel välja mõelda, mis need tingimused oleks. Äkki siis kui tõesti midagi muud pole käepärast. Üllatavalt talutav kange säästu laager. 

Kokkuvõte: Õnneks ta nii jõuliselt vastu ei hakanud nagu ma kartsin. Mingi oluline meistriteos ta ei ole, aga vaesel ajal pidi konn ka kala olema. Inimeste eksitamiseks võiks seda näiteks Sparkling ALE pähe pakkuda. Või siis vahuveini asemel, sest maitse on olemuselt pigem puuviljane ja üle keskmise magus. Õlle tunnetust ta väga ei evi. Lihtsalt ja šovinistlikult määratleks ta naisparmude joogiks. (Tegemist on lihtsalt kirjeldamiseks kasutatud kujundliku kõnega.) Aga üllatavalt talutav puuviljase olemusega magus alkohoolne jook. 

Hinne: 3

Huvitav fakt: Valmistamisel on kasutatud glükoosi siirupit. Lisatud on ka sulfiite. 

EuroSpin kaupluseid võib leida ilmselt Itaaliast, Sloveeniast, Horvaatiast ja Maltalt.
Poeketi kontori aadress, asub San Marinos.

Tootja infot: Tootel oma koduleht puudub.

Recraft - Polish Hazy IPA - Oktawia x Izabella

Nimi: Recraft - Polish Hazy IPA - Oktawia x Izabella

Päritolu: Poola (Świętochłowice)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,4%
Algvirde tihedus: 14°
Tüüp: (Polish) Hazy IPA
Hind: Keegi hea inimene saatis sünnipäeva paiku mulle Gambrinuse üllatuspaki. Aitäh!!!
Eelhäälestus: Poola käsitööõllega suured kokkupuuted puuduvad, aga antud isend on põnev. Poola humalatest tehtud õlu, pealegi Hazy IPA. Loodan humalast suutäit. 
Värvus: Ananassi mahla kollane (Hägune/Hazy)
EBC: ?
Vaht: Väga palju vahtu ei tekkinud, ent lahkus siiski kiirustades.
IBU: 40

Aroom: Aroom on üllatavalt tagasihoidlik. Siiski on tunda mõningast tsitruse aroomi on tunda. 

Maitse: Maitse on siiski hoolimata tagasihoidlikust aroomist maitseküllane. Põhiline on selline veidi lameda poolne, ent vägagi mõrkjas humala maitse. Tõesti väga mõnusalt maitsev ja humalaküllane õlu. Purgil väidetakse, et tegu on tsitruselise maitsega, aga ma ütleks, et sel juhul on tegemist greibikoorega. Mõrkjas, ent mitte üleliia hapukas. Ei saa välistada, et see humal on ka veidi maha käinud, sest BB kuupäev on paar nädalat tagasi mööda libisenud ja ma ei tea kuidas on teda enamuse ajast hoiustatud. Tõepoolest mõnus ja hästi janu kustutav humalane Hazy IPA.  

Kokkuvõte: Tõesti veetlev mahe-mõrkjas ja julgelt humalane Hazy IPA. Taba liigimääratlust minu jaoks suurepäraselt. Märkasin, et sellise kombinatsiooniga õlut pruulikoja lehelt enam ei leia, ent Poola humalate sari on neil endiselt töös. Mõne sellisega võiks veel kohtuda. Mõnus värskendav ja maitseküllane. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Pruulikojal on küll koduleht, ent õlle kohapealt ta väga vähe informatiivne.

Purgi etiketi silt on huvitavalt peenkrobeline. 
Antud õllede sari on siis Poolas kasvatatud ja ilmselt ka aretatud humalatest. Poola humalaid on võimalik leida lehelt Polishhops.com.

Proovitud partii: 210/24

Tootja infot: Pruulikoja lehel antud õlut enam näha ei ole.

Amager - The Bastard Princess

Nimi: Amager - The Bastard Princess

Päritolu: Taani (Kastrup)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 6,0%
Algvirde tihedus: pole antud
Tüüp: DDH IPA
Hind: 5€ (pant hinnas)
Eelhäälestus: Kuna tegemist on parim enne ületanud õllega, siis tuleb suhtuda asja reservatsioonidaga. Ent hoian selle meeles ja proovin ikkagi ära, sest Amager teeb ju head õlut. Loodan, et midagi on humalast veel alles.
Värvus: Kergelt oranžikas kollane.
EBC: ?
Vaht: Ilus ligi poolt klaasi täitev vahumüts tekkis ja vajub küllaltki rahulikult. 
IBU: 40

Aroom: Valades kerkis küll mõnus humala aroom ninna. Ka üle klaasi serva on selline mõrkjas hapukalt humalane. Tundub nagu oleks värske asi.

Maitse: Maitse on mõrkjas magushapukas. Ent tuleb tunnistada, et humalate surma on maitses ka selgelt tunda. Ent isegi sellisel kujul on ta veel täiesti joodav. Põhi olemuselt mõrkjas, ent omab ka mingeid mahlasuse jälgi. Samas mõtisklen, et kui ma BB kuupäeva ei teaks, kas ma oskaksin kohe kahtlustada aegumist. Lihtsalt on tunda, et pole enam värskust. Ent isegi sellises olekus igati meeldiv IPA.

Kokkuvõte: Jah, nagu teada on, siis IPA-d ei suuda väga ajaproovile vastu panna, ent siiski päris olematuks nad ka ei pudene, vähemalt mõne aastaga. Tahaks seda värskena proovida, aga kõik märgid näitavad, et seda õlut enam ei toodeta. Kahju.

Hinne: 5 (Seda veidi tingimisi säilivusaja ületanuna)

Huvitav fakt: Proovitud partii 2517. BB oli juba 3 aastat tagasi. Kasutatud on klassikalisi IPA humalaid Columbus, Simcoe ja Citra. Amageril meeldib oma õlledega vist alati mingi lugu rääkida.
Pudelil on tekst: "Throughout history Danish kings  have been known for two things:

1. A strange desire to declare war on far superior enemies.

2. A libido even exceeding their lust for powder and cannonballs.

One king had such success in the crown canopy bed that his many sons and daughters at one point were happily installed as kings, princes and princesses at royal courts all over Europe. However, this particular king couldn’t keep his royal pecker in his pants, so he continued to spread his royal seed with court servants and kitchen maids. Every so often this royal fornication would lead to the birth of a bastard child with half royal genes. The mother would then secretly be expelled from the court for being a shrewd temptress! This beer, The Bastard Princess, is named after just such a fourth generation royal bastard whose noble ancestry was a well kept family secret for many years. But why hide the fact that you have royal blood in your veins – even if you are indeed just a bastard?

Tootja infot: Tootja kodulehel see toode puudub.

Green Flash Brewing - West Coast IPA

Nimi: Green Flash Brewing - West Coast IPA

Päritolu: USA(San Diego, CA)
Taara: Plekk 0,355l / 12 Fl. Oz 
Alkohol: 7,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: West Coast IPA
Hind: Keegi hea inimene saatis sünnipäeva paiku mulle Gambrinuse üllatuspaki. Aitäh!!!
Eelhäälestus: USA õlut satub meile harva. Aga need väiketootjate õlled, mis on minuni jõudnud on olnud meeldivad. Loodame, et traditsioon jätkub ja õlles on USA-le omaselt ka maitset suurelt. 
Värvus: Merevaik
EBC: ?
Vaht: Ilus ligi pool klaasi vahumütse tekkis. Vajub veidike kiirustades.
IBU: 95 (UT)

Aroom: Aroom on seebiselt humalane, magushapukate nootidega. Kergelt karamelline.

Maitse: Maitstes esimene asi mida tajun on selline mõnusalt lame mõrkjus. Maitse kõigub seal mõrkja poolel, aga hooti leidub ka magusaid noote. Maitse tajupilt on küllaltki ümar. Ning see mõrkjus on selline vaigune. Ka siin on tunda seda seepi meenutavat humala maiku. Kuskilt mälupildist meenub, et laadset seebist tunnet olen ka varem USA õlle puhul tajunud, ilmselt mõni nende kohalikest humalatest. See on selline hästi kergelt hapukas, aga väga selgelt mõru. Igatahes tundub, et janu kustutamiseks võiks ta hästi sobida. Kohalike õllede seas polegi ammu sedalaadi mõrkjust täheldanud. Igati meeldiv West Coast IPA.   

Kokkuvõte: Sellist toredat lamedalt mõrkjat õlut polegi ammu saanud, ma eeldan, et ta IBU väärtus võiks olla päris kõrge. Vaatasin järgi, Untappdi andmetel on see 95. Ühesõnaga meeldivalt üle keskmise mõrkjas ja väga lihtsasti joodav õlu. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Kahjuks ei suuda purgilt tuvastada BB kuupäeva, ega partii numbrit.
Kuna USA kasutab teist mõõtühikute süsteemi, siis nende väike õlu on tibakene suurem kui meie oma, kuigi visuaalselt seda ei taju.

Tootja infot: https://www.greenflashbrew.com/west-coast-ipa/

Van Pur - Roger - Strong

Nimi: Van Pur - Roger - Strong 

Päritolu: Poola (Rakszawa)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 10,0%
Algvirde tihedus: 18,7°P
Tüüp: Strong Lager
Hind: Sõber tõi. Aitäh, Pets!
Eelhäälestus: Hohohoo, Poola vikat. Kurat need kanged laager õlled ei pruugi kõige paremad olla. Oleks veel, et bock või midagi. Aga strong laager tekitab veidi hirmu. Hirmu lisab see, et Van Pur pruulikoja leht seda toodete sarja ei tunne. Aga loodan, et hirm on põhjendamatu.
Värvus: Merevaik.
EBC: ?
Vaht: Tekkis umbes kolmandik klaasi, aga vajus üpris kiirelt kirmeks. 
IBU: ?

Aroom: Valdes lõi imelikult imalmagusat aroomi ninna.  Üle klaasiserva on selline kergelt atsetooni meenutav keemiline lebra, mis hooti tuletab meelde kangestatud puuvilja peeti. Peet on põhiliselt õuntest, aga maitseks on ka pirne lisatud.

Maitse: Maitse tundub kangestatud ja lonksamise hetkel käis jubeduse võdin kehast läbi. See on ikka päris õudne. Atsetooniga kangestatud õlle ja peedi kokteil. Ma arvan, et seda tuleks arstirohuna välja kirjutada. Hästi ei maitse, aga seest võtab soojaks. Kui sageli satuvad mu teele õlled, mille järgmist lonksu sa ootad kannatamatult, siis selle järgmist lonksu ootad hirmuga. Ma ikka pigem usun, et see on ravim alkoholist loobumiseks, ilmselt hakkab pähe küll, aga see tarbimise protsess on piinarikas. Mulle tundub, et need kunagised kohalikud 10% vikatid, ei olnud nii jäleda maitsega. Kui siis äkki see 10% Bear Beer, mis on õnneks ajaloo pühkmekasti rännanud. Päriselt, see on ikka päris õudne vedelik. Ma õnneks ei tea praktikuna seda aega kui õlle sisse dihlofossi lasti, aga ma eeldan, et see võis sama jäledalt maitsta. Õllene peedivesi atsetooniga. 

Kokkuvõte: Ma tean, et õlleekstreemsuste otsijana tuleb koperdada ka hooti selliste õuduste otsa, aga loodan pidevalt, et seda juhtuks üli harva. Ma eeldan, et see on tõeline "parmuõlu" maitse on jube ja kangust on kõvasti, kahjuks ei tea hinda, et kuidas see pilti sobitub. Ma ei saa välistada, et mõni sommeljee soovitaks selle kõrvale mingit mädanenud liha närida. Igatahes minu soovitus, on antud vedelikku vältida. 

Hinne: 1

Huvitav fakt: Eestis on Van Pur pruulikoja toodetest võimalik osta Edelmeister õllesid, Solveza õllejooke ja ka sellist õlut nagu Barley Classic. 

Tootja infot: Van Pur koduleht seda toodete sarja eitab. 

Best Bräu - Pilsner

Nimi: Best Bräu - Pilsner
Päritolu: Itaalia / San Marino
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Pilsner / Lager
Hind: Sõber tõi. Aitäh, Pets!
Eelhäälestus: Tegemist on  kaupluste keti EuroSpin oma õllebrändiga. Täpset päritolu on pea võimatu määrata. Oht on, et tegemist on säästu pilkuga, aga loodan siiski, et on joodav.
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Tekkis mingi kolmandik klaasi, aga enamus haihtus kiirelt. Ming kiht vajub aeglasemalt.
IBU: ?

Aroom: Valdes lõi küllaltki linnaselise aroomi õhku. Ka üle klaasiserva on tunda linnaseid, ehk siis selline viljane aroom. 

Maitse: Maitseb nagu üks välismaa säästu pilku. Ka maitse on pigem viljane, ning seal kõrval on maitse aimdus, mida võib pidada humala ekstraktiks. Samas peab tõdema, et säästupilkuna polegi kõige hullem, välimuse järgi võiks loota, et ta ei maksa ka eriti midagi. Keskmise kehaga ja kerge mõrkjusega järelmaitses. Mingeid karjuvaid maitsevääratusi ta ei sisalda. Kerge pigem linnaseline joomise õlu.

Kokkuvõte: Ma eeldan, et selle toote müügiargument on ilmselt hind, kuigi ma seda ei tea. Selline "no name" kaubandusketi õlu. Maitseelamust ei paku, aga vastu ka ei hakka. Vaese turistina võiks teda janukustutuseks tarbida küll. 

Hinne: 4

Huvitav fakt: EuroSpin kaupluseid võib leida ilmselt Itaaliast, Sloveeniast, Horvaatiast ja Maltalt. 

Poeketi kontori aadress, asub San Marinos.

Tootja infot: Tootel oma koduleht puudub. 

LA Trappe - Quadrupel

Nimi: LA Trappe - Quadrupel

Päritolu: Holland (Berkel-Enschot)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 10%
Algvirde tihedus: Pole atud
Tüüp: Belgian Quadrupel
Hind: 2,99€ + pant
Eelhäälestus: Sama sarja Trippel oli väga meeldiv kogemus, loodan, et see on samm edasi.  Trappist õlled võiksid ju maitsvad olla.
Värvus: Kastanpruun
EBC: 36
Vaht: Tekkis ligi pool klaasi vajub rahulikult.
EBU: 22

Aroom: Juba valamise ajal tuli ninna tugevat karamelli aroomi. Üle klaasi serva on pärmi ja karamelli magus segu.

Maitse: Maitse on tuntavalt alkoholine ja jõuliselt karamelline, alkoholis lahustatud karamell kompvek. Magus veidi pärmine ja küllaltki alkoholine, ent igati mõnus. Selline "teeme ühe õlle" õlu. Maitse on küllaltki jõuline igas aspektis. Pärmi tunnetus on ka selgelt olemas, aga ta ei soleeri vaid ümiseb vaikselt taustal. Iga lonks on nauding. Väikeste sõõmudena joodav, sest maitset on palju. Meeldiv Trappist õlu.

Kokkuvõte: Midagi pole teha, alkohol on ikkagi jõuline maitse võimendaja. Õlu, mida ongi mõnus üks pudel korraga mekutada. Magus ja alkoholine ja väga konkreetse karamelli näoga. Puhas nauding! Soovitan soojalt.  

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Väidetavalt on tegemist maailma esimese quadrupeliga.

Õu on võitnud ka mitmeid augindu Hollandis ja 2018 Europan Beer Staril sai suisa kulla. 

Tootja infot: https://uk.latrappetrappist.com/gb/en/products/products/beers/la-trappe-quadrupel.html

Mallaskoski - Feeling Blue Berry Sour

Nimi: Mallaskoski - Feeling Blue Berry Sour

Päritolu: Soome (Seinäjoki)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Berry Sour
Hind: Keegi hea inimene saatis sünnipäeva paiku mulle Gambrinuse üllatuspaki. Aitäh!!!
Eelhäälestus: Mallaskoski tooteid olen sattunud paaril korral proovima. Vaimustusest pole just röökima kukkunud. Antud juhulgi on tegu Sour õllega, mis ei kuulu mu lemmik stiilide hulka. Aga loodan siis meeldivat üllatust.
Värvus: Punakaspruun, kergelt lilla varjundiga.
EBC: ?
Vaht: Tekkis kerge sõrmepaksune vahukiht, aga hajus kohe kirmeks.
IBU: 10 (UT)

Aroom: Esimene mõte, vanaema marjavein. Hapukas magus, kääritatud ja lõpus ka veidi mesine. 

Maitse: Maitse algab ka kergelt koduveiniselt ja mahedalt käärinult, ning samas rööbiti hapult. Pagan, aga ma pean tunnistama, et see tervik mõjub täitsa meeldivalt. Kõik maitsed hüppavad selgelt välja aga lahkuvad viisakalt ja vaikselt, ei jäta endast suhu laga maha. Esmalt see hapu, ta on küll terav, aga rullib ennast ilusti mahedaks, siis see kääritatud marjade tunne, mis on pidevalt taustal, aga ta ei karju, vaid pigem loob nostalgilist õhkkonda. Ming lõppmaitses jäävad mängima marjad, kellest mustikas on selgelt ära tuntav. Meenuvad taas vanaemade mustikamoosid. Pampel muidugi maitses eriti sõna ei saa, aga ta on ka marjana tagasihoidliku maitsega. Mustikas on kindlasti ehtne, mitte see kultuur mari. Mõnusalt nostalgiat loov marjane hapu õlu. 

Kokkuvõte: Pean tõdema, et eelhäälestuse meeldiv üllatus sai mulle osaks. See on hapu õlu, kus hape ei söövita marjade maitset ära vaid on lihtsalt üks maitse komponent. Ning ta loob sildasi mineviku maitsetega. Sellisel kujul võib isegi aeg-ajalt Sour õlut juua. Meeldiv ja maitseküllane.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Üks õlles kasutatud marjadest on pampel, ehk kultuur murakas. Samas inglise keeles üteldakse, et tegu on lihtsalt murakaga. Soome keeles on marja nimi karumurakas.  

Tootja infot: https://mallaskoski.com/product/feeling-blue/

Fuerst Wiacek - After Party

Nimi: Fuerst Wiacek - After Party
Päritolu: Saksamaa (Berliin)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Hoppy Ale / New England - Hazy Pale ALE 
Hind: Keegi hea inimene saatis sünnipäeva paiku mulle Gambrinuse üllatuspaki. Aitäh!!!
Eelhäälestus: Saksamaal tehtud humalane ALE on minu jaoks täiesti uus kogemus, ka antud pruulikojaga varasem kokkupuude puudub. Ootan mõnusalt humalast suutäit.
Värvus: Segumahla kollane ja hägune.(Hazy)
EBC: ?
Vaht: Ilus neljandik klaasi vahtu tekkis ja vajub väga rahulikult.
IBU: ?

Aroom: Juba valades ulatus ninna mõnusaid humala noote. Üle klaasiserva on ta mahlaselt humalane. Magus/hapukas, natuke sidrunit ja natuke melonit.

Maitse: Maitsegi on selline mahlaselt humalane. Ma eeldan, et värskena oli tal see humala maitse eriti kirgas, hetkel tundub, et aeg on maitset õhemaks lihvinud. Ja ta on törtsu ka juba BB tähtaja ületanud. Keha tundub selline kerglasem olema. Ent kõigest hoolimata on ta endiselt mõnusalt joodav humalat on veel piisavalt alles, lihtsalt ta on ümarama nurgaga. Põhiolemuses on ta siis mahlane, kergelt magus ja meeldiva mõrkja lõpuga. Maitse meenutab veidi greipi. Meeldivalt joodav humalane Pale ALE.

Kokkuvõte: Meeldivalt joodav mahlaselt humalane NEPA. Saksamaale sattudes tasub kindlasti proovida. Sobib suurepäraselt janu kustutamiseks. Värskendav ja meeldivalt mõrkjas. Hea humalane joomise õlu.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Nad annavad oma õllele ainult 9 kuud parim enne aega. 

See pruulikoja nimi tekitab segadust, kui poleks all kirja Berlin, siis arvaks, et mingi Poola või Tšehhi pruulikoda. Huvitav, kas nimi vihjab sellele, et tegemist on nö. teise päeva õllega.  Purgil on kiri, et vegani sõbralik.
Proovitud partii: 3073

Tootja infot: https://fuerstwiacek.com/buy/fresh-craft-beer/after-party-hoppy-pale-ale/

Cēsu - Brūža - Dark Velvet

Nimi: Cēsu - Brūža - Dark Velvet

Päritolu: Läti (Cesis)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 4,5%

Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Dark Lager
Hind: Sõber andis. Aitäh, Ragnar!
Eelhäälestus: Olen seda õlut ju kunagi varemgi joonud, aga avastasin suure üllatusena, et blogisse pole see Bruza veel seni jõudnud. Mäletan nagu, et tegu oli suht joodava tumeda laagriga.
Värvus: Tumepruun
EBC: ?

Vaht: Tekkis selline kena neljandik klaasi mütsike, aga hajus natuke kiirustades kirmeks.
IBU: ?

Aroom: Aroomis annavad tooni  kergelt karamellised röstitud linnased.

Maitse: Maitse on põhiliselt selline kergelt kõrbenud röstiga linnaseline, karamelli on tunda vähe. Maitse lõpu osas heljub kergelt medikamente meenutav järelmaitse. Põhimõtteliselt joodav, aga mitte millegagi meelde jääv tume laager. Hästi otsida, siis võib sealt maitsest isegi kergelt suitsuse joone leida. Nimes lubatav velvet on küllaltki viledaks kulunud. Kui siis ainult selle kergelt häiriva apteegi järelmaitsega. Kuid see järelmaitse pole nii tugev, et jõuliselt segaks. Tavaline suurtootja tume laager.  

Kokkuvõte: Hädapärast suurtes kogustes ära joodav õlu. Maitseelamusi ei paku ja vastu ka ei hakka. Küllaltki anonüümse olekuga. Ilmselt sihitudki kastikaupa tarbimiseks. Ise pigem teda ei ostaks. 

Hinne: 3

Huvitav fakt: Kui arvepidamine paika peab, siis see on siin blogis viies Bruža sarja õlu.
Koduleht selle õlle kohta infot ei evi.

Tootja infot: Kodulehel toode puudub.

Muhu - Tahepräri

Nimi: Muhu - Tahepräri

Päritolu: Eesti (Muhu, Liiva)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 4,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Pilsner
Hind: 
Eelhäälestus: Eelmisena proovitud Muhu Märzen ei olnud just suurema asi õlu. Loodetavasti antud isend on parem. Loodan sellist mõnusat kerget pilkut. 
Värvus: Kuldne.
EBC: ?
Vaht: Tekkis umbes neljandik klaasi vahtu ja vajus veidi kiirustades kirmeks.
IBU: ?

Aroom: Aroom on stiilile omaselt pea olematu, kerget humala ja vilja segu sealt siiski eritub.

Maitse: Esimene tundmus on kergelt hapukas ja siis lisandub sinna selline kerge pärmi vine, mis meenutab veidi kadakat. Üldises olemuses on tajuda Saaremaa koduõlut meenutavat hõngu. Võib ütelda, et täitsa omanäoline, ma kartsin, et maistes on isegi vähem, kuna alkoholi on kõigest 4%. Kuid selle koduõlle puutega on tal täitsa enda nägu olemas. Meenudvad saare pulmades joodud koduõlled. Maitse lõpu osas on isegi meeldiv kogus mõrkjust. Selline hapukas-mõrkjas kadakane lihtne joomise õlu. 

Kokkuvõte: Õnneks võib tõdeda, et see õlu on neil paremini õnnestunud kui märzen, tal on isegi sellist traditsioonide hõngu küljes. Täpselt selline kerge õlu, mida mahedal suveõhtul saarel olles võiks rüübata. Just see kadakane nüanss, mis ilmselt pärmist tuleb, annab talle oma näo. Mingi eriline vau efekti tekitaja ei ole, aga igati aus ja veidi traditsioonidele viitav kesvamärjuke. 

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Pudelil on tekst: "Taherpäri on kerge Baieristiilis Pilsner õlu, mis sobib kenasti jahutuseks palaval suvepäeval. Ja kut juhtub vilu sui olema, tee sooja õlut ehk õllesuppi. Pane õlu potti, pudista kenad jämed rukkileiva või saiatükid sisse. Munad klopi suhkruga, surakas rõõska koort seltsi ja lase segu tasakeste supi sisse. Sega, peaaegu aja keema aga ole ole oiete nob pliida pealt ää võtma, et ää ep kargaks."

Taherpäri tähendab Muhu murdes lahjat õlut. 
Muhupruul aadressiga kodulehte enam ei eksisteeri.
Proovitud partii: 25005
Muhu saksa keelne nimi on Mohn, mis on ka pruulikoja OÜ nimi, aga Eestis on ka teine Mohni saar olemas, mis asub Põhja-Eestis.

Tootja infot: Ühtegi lehte selle õlle infoga ma ei leidnud.

Käbliku - SeljanKKa

Nimi: Käbliku - SeljanKKa

Päritolu: Eesti (Kanepi vald)
Taara: plekk 0,44L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: pole antud
Tüüp: Soup Gose / Gose
Hind: 6€ (Pant hinnas)
Eelhäälestus: Olen seda õlut vaadist varemgi joonud ja sain seda proovida ka enne ametlikku välja andmist. Olen tähendanud, et osad jätavad selle õlle pooleli, aga osad küsivad kohe ühte veel. Eeldan, et mõningane kapis seismine pole temaga midagi teinud. Ootan tuntud headuses friigikat.
Värvus: Merevaik
EBC: ?
Vaht: Tekkis ilus ligi pool klaasi vaht, aga vajus kiiresti olematuks.
IBU: 10

Aroom: Aroom on äge! Soolane ja hapukas, tunneks nagu hapukurki ja sibulat ja tomatit ja veidi sellerit. Supp mis supp. 

Maitse: Algab kohe jõuliselt hapukalt nagu nagu paneks klõmaka hapukurgivedelikku selline happukas ja soolane mõnudik. Siis tuleb sinna tomat keerutama ja lõpus kerkib üles jõuliselt piprane vürtsikus. See on suhteliselt seljanka lähedane, liha on ainult puudu (õnneks, muidu oleks rasvane). Äärmiselt spetsiifiline, aga suurepäraselt õnnestunud katse püüda suppi õllepurki. Sulaselge friigikas, sellesse maitsesse ei saa suhtuda pooleteraga. See kas meeldib täiega, või ei meeldi üldse. Mulle meeldib!

Kokkuvõte: Vat see on vau õlu. Eriti minusugustele maitsete otsijatele. Ma kardan, et enamik inimesi suhtub sellesse õllesse jõulise võõristusega, aga siis oleme meie, ekstreemsed õllesõbrad, kes me seda naudime täiel rinnal. Siin seal seda veel ehk leidub ja loodan, et tehakse mingi aeg ka uus partii. Loodan, et Käblikul on ka väiksema partii võimalus, sest see on puhas nišši toode, aga fänklubi on tal kindlalt olemas. Oivaline friik.

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Proovitud partii: 493.
Õlu on pruulitud austusavalduseks ja mälestuseks õllebaari Koht loojale Kairi-Kaia Truusale. Minugi poolt veel üks kummardus, austus jääb alatiseks!
Purgil tekst: See õlu ei ole lihtsalt jook – see on kummardus ühele naisele, kes teadis, mida tähendab tõeline pohmaka ravi. Kairi-Kaia, tuntud Eesti festivalide kangelanna, äratas hommikuti telkides eluvaimu tagasi tummise seljankaga, milles lusikas püsis püsti nagu valvur. Ta ei küsinud, kas keegi tahab – ta teadis, et keegi vajab." 

Tootja infot: Kodulehel toode puudub

Hartwall - Lahden Erikois Summer 2025

Nimi: Hartwall - Lahden Erikois Summer 2025

Päritolu: Soome (Lahti)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: American Pale ALE / APA
Hind: Sõber andis. Aitäh, Ragnar!
Eelhäälestus: Eelmistel aastatel sai proovitud Lahden Erikois Summer 2023 ja  Lahden Erikois Summer 2024 ja need olid nigelapoolsed õlled. Tegelikult sai ka seda Riias joodudja polnud ka midagi erilist, aga teeme ametliku arvustuse ka ikka ära. Taaskord on ühte humalat on vahetatud, ent kui mälu ei peta siis tulemus polnud suurem asi. Loodan, et mälu petab.
Värvus: Kuldne
EBC: 10
Vaht: Ilusa mütsikese tekitas endale, aga vajus üsna kiirelt kirmeks.
EBU: 30

Aroom: Aroomi poolest tagasihoidlik nagu masslaager. Mingit kerget humala ja linnase vinet sealt kerkib.

Maitse: Maitses polegi mingeid olulisi muutuseid, tagasihoidliku maitsega kerge ALE. Võtad lonksu ja mõtled, et noh ilmselt õlu. Maitseelamust ta kahjuks ei paku. Meenutab tugevalt mingit kesist masslaagrit. Järelmaitses on veel mingi kerge ravimi tunnetus ka sees. Januga kannatab juua, aga rõõmu ei paku. Suvaline õllelurr.

Kokkuvõte: Ma eeldan, et ta ongi mõeldud selliseks võimalikult maitsetuks möödaminnes kuukamise õlleks, aga minule sellest ei piisa. Maitsetut õlut on ka odavama raha eest võimalik hankida. Ma ei hakka mingeid üldistusi Hartwalli teemadel tegema, sest Nende IPA ja Hazy on isegi joodavad, vähemasti evivad rohkem maitset. Aga seda proovima ei ärgita. Igava nagu Kuivav valgeks värvitud sein.

Hinne: 3-

Huvitav fakt: Kasutatud humalad: Loral, Cashmere, Amarillo, Chinook.
Purgil on peal soovitus enne tarbimist loksutada, et "vitamiinid" ikka põhjast ka kätte saaks.
Tegelikult poleks mõtet linki lisada, sest järgmisel suvel on juba see kadunud.

Tootja infot: https://www.hartwall.fi/juomat/oluet/lahden-erikois/lahden-erikois-summer-2025-5-/

Õllenaut - Inkognito - Smoked Red Ale

Nimi: Õllenaut - Inkognito - Smoked Red Ale

Päritolu: Eesti (Tänassilma)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 6,5%
Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Red ALE Smoked
Hind: 2.59€ + pant
Eelhäälestus: Õllenaudi Inkognito sari on ka olemuselt selline eksklusiivsem ja seni on suudetud seda eksklusiivsust ka pakkuda. Kui ma loen õllepudelilt Smoked, Rauch vms. tekkib kohe huvi. Loodame et siis ka sel korral on huvi õigustatud. Ootan mõnusalt suitsust õllesuutäit.
Värvus: Kastanpruun 
EBC: ?
Vaht: Ilus kolmandik klaasi vahtu tekkis ja vajus õige veidi kiirustades.  
IBU: ?

Aroom: Aroomis on põhiliselt karamell linnased, suitsu peab otsima ja siis ka väga ei leia.  

Maitse: Maitse keerleb samuti karamelli ümber ja suitsu pole ka maitses võimalik väga leida. Muidu igati mõnusalt joodav Red ALE, aga suitsulinnased on vist lisamata ununenud. Või siis on väga vähe pandud, et äkki läheb liiga suitsuseks. Igatahes A.Le Coqi - Kihnu Jõnn oli selgelt suitsusem õlu, kahju et seda enam ei toodeta. Väiketootjate suitsuõlledest ei hakka rääkimagi. Aga see siin on mõnus Red ALE, aga Smoked ta kahjuks ei ole. 

Kokkuvõte: Peab tõdema, et ikkagi pettumus, see põhi, millele suitsu maitset juurde anda, on siin selgelt olemas, aga mida pole on suitsu tunne maitses. Pruulmeister on jälle Õpetaja Lauri õpilane olnud, tegi pool tehet aga hästi. Mulle kahjuks sellest ei piisa, sest Red ALE-e on saada palju, suitsutatud õlut tunduvalt vähem. Ma selle slikerdamise eest küll poolt hinnet maha ei võta, aga jupi ikka. Normaalne Red ALE.

Hinne: 4

Huvitav fakt: Ma olen kimbatuses, kas märkida suitsu märge sildina või mitte. Sest seda ma tõesti ei suutnud maitses tuvastada.
Proovitud partii: 844.

Tootja infot: Õllenaudil on kahjuks ainult e-pood.

Tuletorn - Superbloom

Nimi: Tuletorn - Superbloom
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 10,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Triple IPA
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Martti!
Eelhäälestus: Lõpuks jälle midagi eeldatavalt ägedat Tuletornilt. No sa ei saa ju Triple IPAga eksida. Purgi kujundus meenutab osasid Mikkeller pruulikoja õllesid, aga sama on tal ka mingi priitpärnalik tunnetus sees. Välimuselt ja andmetelt on antud kõik eeldused üheks vägevaks õlleelamuseks. Loodan väga maitsvat Triple IPA-t.
Värvus: Multi vitamiini mahla kollane.  
EBC: ?
Vaht: Kena kolmandik klaasi vahtu tuli ja vajub sellise keskmise kiirusega. 
IBU: ?

Aroom: Aroom on humalane, aga ootasin isegi gramm jõulisemat. Põhi tunnetus on selline mahe greip mis kipub mandariiniks vajuma. Mahe, mahlane, ent siiski mingit pakukat nurka omav. Isu kasvab.

Maitse: Konsistents on üllatavalt paks, kipub veidi sinna smuutisse kalduma, aga õige kergelt. Aga need maitsed. lonksad ja tunned vajadust silmad sulgeda. Ta ei hüppa sulle kirvega vehkides ja karjudes kallale, nagu Pihtla meeste suurepärane Triple, vaid tuleb nagu suu vahune mahlamere laine. Suus esimeses tundmuses on veidi sellist torkivad hapukat kihelust, sest laine tõuseb, ning siis ta langeb. Langemise alguse hetkel on veidi maitse vaakumit, mis täidetakse Kellukese limonaadis lahustatud Barbarissi kommiga. Ning siis rullub su ees lahti kandik puuviljadega, seal on apelsine, meloneid, veidi magusaid viinamarju, pirne ja see on üle puistatud õrna kihi tuhksuhkruga... Oot ei, need on hoopis pulbriks uhmerdatud Barbarissi kommid. Meeldivalt puuviljane maitseküllus. Oi kui kurb kui see oleks vaid 0,33L purgis, sest ta pole vänge vaid meeldivalt mahlane. Samas ta pole ka suuremas purgis, sest ta on salakavalalt kange. Ent see maitseelamus on oivaline!!! 

Kokkuvõte: Nagu ma arvasin, nõnda ka läks, tegemist on maitsetest pakatava Triple IPA-ga. Kõige ohtlikum on see, et oma kangust ta maitses ei reeda, aga kogenud õllekeeled saavad maitse intensiivsusest aru, et madal see number ei ole. Aga see puuviljane maitse on miski, mida peab proovima. Just vaatasin, neil on sellele õllele paras ood ka juurde kirjutatud kodukal. Ja nende e-poes seda veel hetkel on. Ehk siis kiirustage härrased unetud, maitseelamuste järgi!!!
Ma vist pean ise ka veel kuskilt mõne hankima.

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Endiselt on kirjeldused ainult inglise keeles kodukal. Ma lähen juba nii äksi täis, et olen varsti mõnede õllede eest ise need tõlked ära tegema. 

Purgil kujunduse on teinud  Xena.sprina (see on ta Insta aadress) Näib, et ikka Eestist, seega Priit Pärna mõjutused on arusaadavad, mitte juhuslikud. 
Proovitud partii: A042.

Tootja infot: https://tuletorn.beer/et/products/superbloom

Muhu - Jääräim

Nimi: Muhu - Jääräim
Päritolu: Eesti (Muhu, Liiva)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 5,4%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Märzen
Hind: 2,70€ + pant
Eelhäälestus: Muhu pruulikoda on ikka hooti mul blogist läbi käinud ja üldiselt ikka on tulemused sinna positiivse poole peale langenud. Märzen tüübina võib olla vägagi meeldiv. Loodan head märzenit.
Värvus: Kastanile kalduv merevaik.
EBC: ?
Vaht: Tekkis kena neljandik klaasi vahtu, aga vajus kiirelt õhukeseks.
IBU: 16

Aroom: aroom on ootuspäraselt karamelline, aga selles on üllatavalt suur kogus pärmi.

Maitse: Maitse on tugevalt pärmiselt hapukas ja meenutab pigem koduõlut. See hapukus teeb ta suisa kuivaks. Ning see pärm on sellise vettinud halu tundmusega. Mulle ta tavapärast märzenit küll ei meenuta. Märzen võiks olla ikka karamelliselt magus, aga siin see hapu sööb enamuse karamelli ja kogu magususe lihtsalt ära ja tulemuseks on hapukalt kuiv koduõlle laadne toode. Peab tõdema, et mulle ta ei maitse. Märtzeni laadne jook.  

Kokkuvõte: Peab tõdema, et olen pettunud, ootasin märzenit, aga seda ei saanud, ei oska ütelda, kas viga on partiis või kogu antud õlles. Lihtsalt pärmiselt hapu ja muud maitsed kahvatuvad selle hapu juures. Peab ikka lootma, et tegu on veidi ebaõnnestunud partiiga. Antud variandis teda proovida ei soovita.

Hinne: 2

Huvitav fakt: Pudelil on tekst: "Jääräim on peaaegu sama nagu kuldnokk. Kuulutab kevadet ja rõõmustab inimesi. „Lits raebe, on ikka hea küll,“ ühmas Kallaste Toru Vassel endamisi, kui ta rinnutades köögilaua taga priskeid jääräimi vohmis. Just kut üks jääräim-külluslik ja hõrk, kaua oodatud, naudinguid tulvil suutäis." 
Muhupruul aadressiga kodulehte enam ei eksisteeri.

Proovitud partii: 25003
Muhu saksa keelne nimi on Mohn, mis on ka pruulikoja OÜ nimi, aga Eestis on ka teine Mohni saar olemas, mis asub Põhja-Eestis.

Tootja infot: https://muhubrands.com/toode/muhu-jaaraim/

Berliner Kindl - Jubiläums Pilsner

Nimi: Berliner Kindl - Jubiläums Pilsner
Päritolu: Saksamaa (Berliin)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,1%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Pilsner / Lager
Hind: 1,59€ + pant
Eelhäälestus: Tundub selline kahvatu välimusega purk, aga tegu on õllega, mida ka Saksamaal müüakse ja millel on suisa koduleht. Seetõttu loodan sellist joodavat saksa pilkut.
Värvus: Heledam kuldne
EBC:?
Vaht: Tekkis mingi kolmandik klaasi ja umbes pool sellest püsib päris ilusti.
IBU: 27

Aroom:  Aroom on klassikaline saksa laager. Selline sordiini all humalane ja kergelt magusa varjundiga. Ning ka linnaste kohaolu on tunda, aga terviklikult on aroom tagasihoidlik.

Maitse: Maitse on üpriski ootuspärane, selline klaar ja kerge, mõõdukalt humalane ja need humalad tekitavad mingi meenutuse hernestest. Aga lõppmaitses on mingi imelik ravimite tunnetus sees. See ravimi tunnelm pole küll väga häiriv, ent siiski selgelt tajutav. Üldjoontes siiski selline kerge maitsega joomise õlu, et mingeid häirivaid tegureid ei ole, näiteks maitses röökivaid linnaseid. Ainult see lõppmaitse imelik vigur. Lihtne ja lihtsalt joodav masslaager.

Kokkuvõte: Põhimõtteliselt võib juua teda küll, aga sellises hinnaklassis ei ole ta esimene valik. Just keegi kuskil postitas, et saksas kohapeal maksab see õlu alla 1€. Selle hinnaga võiks teda juua küll. Ent hetkel jääb pigem ühekordseks katsetuseks. Aga kui lihtsat saksa laagrit soovite võite ligi võtta. 

Hinne: 4-

Huvitav fakt: Mõtlesin, et polegi purgil suurt silti, et "reinheitsgebot" mõtlesin, et äkki on iseenesest mõistetav, aga siis nägin, et kasutatud on humalaekstrakti, äkki see on siis põhjus. Lisaks mõtlesin veel, et Saksamaal peak ju 5% alkoholi sisalduse ümber tiirlevad laager õlled olema Expolt tüüpi, aga ilmselt Pilsner olemine vabastab ta Export tähisest. Kodulehelt sain ka teada, et tegu on vegan õllega.


Tootja infot: https://www.berliner-kindl.de/unser-kindl/

Mäepea Pruulikoda - Hopsel

Nimi: Mäepea Pruulikoda - Hopsel

Päritolu: Eesti (Kuusalu vald, Mäepea küla)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 4,8%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Lager
Hind: Pruulikoda andis. Aitäh!
Eelhäälestus: Mikropruul, kelle toodang pole seni lasknud endas pettuda. Antudjuhul on siis ilmselt tegu sellise kergema laager õllega. Loodan lihtsalt joodavat janu õlut. 
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Vahtu tekkis valamisel ligi pool klaasi ja see vajub normaalses tempos.
IBU: 26

Aroom: Aroomis on laager õlle kohta üllatavalt palju humalat tunda. See on selline magusmõrkjas. aroomis on ka õhkõrn pärmi joon sees, aga see on pigem meeldiv. 

Maitse: Maitse puhul on esimene mõte, et üllatavalt hapukas. Keelel on tajuga ka kerget ülekarboniseerimise kihinat. ei midagi hullu ent siiski tajutav. Muus osas on tegemist meeldivalt humalase laager õllega, mis suuri vigureid maitses ei evi. See kerge kihin ja ning üllatavalt hapukas maitse võivad ka viidata, et mingi pisike pahalane, on sellese laari sisse sattunud, aga ei pruugi, sest need nüansid mõjuvad pigem omapära kui eksimusena. Üldjoontes on ikkagi tegemist täiesti normaalse käsitöö laagriga, mis evib veidi rohkem humalat kui enamus masslaagreid. Maitsekas ja kergesti joodav. 

Kokkuvõte: Igati maitsekas ja lihtsasti joodav laager õlu. See kerge kihin tekitab veidi küsimusi, ent tervikut ta üldiselt ei saboteeri. Üle keskmise laagerõlle humalane joomise õlu. Ent see humal pole nii jõuline, et hakkaks kuhugi läänekaldale triivima. Mõnusalt joodav ja ei tohiks ka tavalise masslaagri joojaid ära ehmatada. Võib julgelt peale sattumisel proovida, 

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Proovitud partii 23.
Peab tõdema, et õllenimede ja pudelikujunduste sarnasus võib veidi segadust tekitada. Sest kujundustel on isegi tonaalsus laadne, kuigi värvid muutuvad. Ning põhi motiiv on kujundusel pidevalt sama. 

Tootja infot: Koduleht puudub.

Põhjala - Taevas

Nimi: Põhjala - Taevas
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 5,2%
Algvirde tihedus: 12,3°
Tüüp: Wheat Beer / Nisuõlu
Hind: Vend tõi sünnipäevaks. Aitäh!
Eelhäälestus: Taaskord pean alustuseks tõdema, et ma pole eriline nisukate austaja, ent ka selles stiilis leidub pärle. Seega loodan, et tegu on ühe pärliga, või vähemasti joodava nisukaga.
Värvus: Helekollane
Vaht: Vahu mütsikest tekkis umbes kahe sõrme jagu, aga vajus kiirelt kirmeks.
IBU: 20

Aroom: Aroom on nisukale omaselt puuviljaselt magus ja pärmine. Õunad ja mango.

Maitse: Maitse on alguses magushapukas ja kuiva poolne, aga ükski nisuõlle häiriv omadus selles maitses ei karju. Olemuselt selline kerge ja värske. Millegipärast kerkib kohe meelde Kronenbourg 1664 Blanc, mida sai hiljuti joodud ja mingi sarnasuse tunne tekib. Lisaks meenuvad ka mitmed Belgia õlled. Selline puuviljane magus-hapukas-mõrkjas ja lõpus nagu veidike talgiselt kuiv. Ehk siis üldjoontes normaalne nisuõlu. Täitsa kannatab juua ja ilma silmi pööritamata. Normaalne keskeltläbi nisuõlu.  

Kokkuvõte: Stiili tabab ta kindlalt ja kahtlusi tekitamata. Ma isegi leian, et võib esineda hetki kui ma võiks teda juua ja see on tavalise nisuka puhul juba kõva avaldus. Sest Belgias kasutatakse ka õlles nisu, aga seal on tehtud maitses juba samm edasi. See siin on mitte väga pretensioonikas nisu õlu ja ma usun, et selle stiili sõpradele võib ta täitsa meeldida. Mind ta siiski jätab pigem külmaks.

Hinne: 4-

Huvitav fakt: Proovitud partii: N801.
Tegin just avastuse, et Põhjala on oma kodulehte korralikult uuendanud ja ma saan tõdeda, et see on üllatuslikult samm paremuse poole. Lehe liigendus on loogiline ja hästi üles ehitatud ja õlled on saanud omale personaalsed lehed. Kiidan!
Koduleht väidab, et õllel on suur tihe valge vaht. Ma vaidlen vastu. Okei võib-olla nisuõlle jaoks mõeldud vaasi tüüpi klaasis on võimalik seda tekitada, aga muidu mitte.

Tootja infot: https://www.pohjalabeer.com/et/beer/taevas

Humala Jumal (Kodune käsitööõlu pruulmeister: Hardi Anton)

Nimi: Humala Jumal (Kodune käsitööõlu pruulmeister: Hardi Anton)
Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 7,0%
Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: IPA
Hind: Pruulmeister saatis. Aitäh!
Eelhäälestus: Tuntud ja kvaliteeti tootev meister.  Seega eeldan, et see õlleke ongi omadega jumala humalane. Ehk siis ootan mõnusalt humalast IPA-t.  
Värvus: Tumepruun.
EBC: ?
Vaht: Tekkis 1/4 klaasi vahtu, aga vajus veidi kiirustades üpris õhukeseks. 
IBU: 50

Aroom: Aroom IPA kohta üllatavalt karamelline, aga värvust vaadates arusaadavalt karamelline. Põhiliselt voogabki üle klaasiserva karamelli, natuke mingit muud linnast ja peaaegu olematult humalat. Huvitav. Põhiolemus on aroomil maasikaselt magushapukas.

Maitse: Tohoh, maitse on eriti huvitav, sellest aroomi magusast pole peaaegu midagi järel, maitses üritavad mõrkjas ja magus teineteist neutraliseerida ja tunne on selline nagu vaataks märulifilmi, kus käib võitlus vees, kord ilmub ühe tegelase pea pinnale ja hetke pärast kaob, ning siis jällegi teise tegelase pea ja kõik  kordub. Pole nagu eriti magus ja pole ka väga mõrkjas, ent ometi on mõlemad maitsed tugevalt kohal. Nagu suured kardina taga seisvad klounid, kelle saapaninad paistavad ja need on suured, samas peale saabaste pole midagi näha. IPA puhul ma ootaks ikkagi sellist konkreetsemat terav-hapukas-mõrkjat maitset. See on küll huvitav, aga törtsu liiga anonüümne. Mõnus ja väga omapärane, aga veidi liiga sile.  

Kokkuvõte: Jällegi saab tõdeda, et põnev katsetus, ent ma arvan, et see on hea koht, kust edasi minna. Ei, tal ei ole vigu, aga pimetestis ma teda IPA määratluse alla ei paneks. Juba värv on veidi liiga karamelliselt tume. Ning see on veidi häiriv, et tajun nende kohalolu, aga maitses siiski terviklikult ei tunne. Huvitav katsetus, aga liiga malbe. Oleks määratlus Pale Ale ma räägiksin ilmselt muud juttu. Muide see meenutab veidi Barcelona - Hoppy Flower õlut, mida eile jõin ja mis on adekvaatne DIPA, aga sellel siin on see teravam nurk maitses puudu. 

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Etiketilt on kadunud EBC väärtus.
Villitud 24.05.2025.

Tootja infot: Kodulehte pole.

Põhjala - Cellar Series - Strudel Stout

Nimi: Põhjala - Cellar Series - Strudel Stout
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 11,5%
Algvirde tihedus: 29,3°
Tüüp: Barrel Aged Imperial Stout with Apple and Cinnamon / Imperial Stout
Hind: Ostsin nii ammu, et tšekk on kaotsi läinud.
Eelhäälestus: Põhjala ja Cellar Series ei vaja ilmselt pikemat tutvustamist. Kui õlle nimi on Strudel Stout, no mis seal siis ikka oodata on, eks ikka vedelat magustoitu.
Värvus: Must.
Vaht: Tekkis Kerge vahukiht, aga vajus kiirelt, aga ega magustoit peagi vahutama.
IBU: 30

Aroom: Aroomis hüppab esimesena ninna konjak ja siis järgneb see meelas patuorg.  Põhiliselt on tunda massilist suhkrusiirupit ja siis veidi tumedat šokolaadi. Huvitaval kombel kaneel ja õunad endast eriti aroomis märku ei anna, aga kui pingsalt otsida, siis leiab kaneeli üles. 

Maitse: Ka maitses on esimene mõte, et alkoholine. Konsistents on mõnusalt paks. Pagan, mulle tundub, et ta on hetkel veel natukene külm, sest nüansse tundub vähe olema. See mõnus paks ja magus üldolemus on olemas, aga õuna ja kaneeli napib. Samas mõtlen, et peaks messingust pudeliavaja välja vahetama, käed lõhnavad vaskselt. No ega see soojenemine pole teda ka seni palju päästnud. Endiselt domineerib  maitses ja kogu meeleolus alkohol ja seda tugevalt konjakise tundega. No siin on veidi karamellitud suhkrut, aga õun seal sees jääb kadunuks ja kaneeli ka nagu on aga seda pole puistatud nagu vanaema oma õunakoogile, vaid veidi koonerdades. Magustoit ta on ja äärmisel juhul isegi struudel, aga anonüümseks jääda sooviva õunaga. Ent naudingut ei kärbita, taaskord üks mõnus talvine mekutamise õlu. 

Kokkuvõte: Igaks juhuks vaatasin üle BB kuupäevani on veel ligi aasta. Mõnus rahulik metsikult magus ja pööraselt mõnus ta ju on, aga maitseteravikke lootsin rohkem leida. Ning nagu juba mainisin, siis üllatavalt selgelt kerkib maitses esile alkohol. Mina teda reeglina väga teravalt ei taju. Muus osas on ta ikkagi kindlapeale minek. Sellised õlled on ainukesed asjad, mis panevad veidi talve ootama. Siis saab jälgida lume aeglast langemist ja tajuda kuidas see õlu sulle sama aeglaselt ja meeldivalt peale vajub. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Konjaki vaatide päritolu ei täpsustata, küll aga uhkustatakse, et olid XO konjaki vaadid. 

Vaha oli jõudnud korgi ümber juba veidi pudenevaks muutuda.

Huvitaval kombel oli sellel pudelil õnneks BB ja muu info säilinud. BB on 04.10.2026.
Proovitud partii No: 452.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/cellar-series.html