Tuletorn / Tuju - Fudge Fandango: Tar Tango

Nimi: Tuletorn / Tuju - Fudge Fandango: Tar Tango
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 13,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Pastry Stout
Hind: Pruulikoda andis. Aitäh!
Eelhäälestus: Järjekordne blogikülaline Tuletorn pruulikojalt ja sedakorda on  tegu nn. collabrew, ehk koostööõllega. Õlu on siis koos Soome Tuju pruulikojaga tehtud ja muuhulgas sisaldab Soome tõrva maitset, lisaks veel vaarikaid ja Madagaskari vaniljet. No kõlab igal juhul huvitavalt. Ootan põnevat ja magusat õlleelamust. 
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: No üritasin teda vahtu meelitada, aga tema ei läinud. Ilmselt väga tihke konsistentsiga. 
IBU: ?

Aroom: Valades hüppas ninna vaarika noote ja meelde tuli kunagine Kalevi Vaarikanäts. Üle klaasiserva on see kompott, aga hoopis põnevam. Vaarikat on küll, ent reaalselt on ka tõrv seal aroomis olemas, meenuvad kohe tõrvatud puusuusad ja tõrvatud aiavärav maal. Lisaks on siin veel magusaid komme, vaniljet ja isegi apelsine. No see hull segu teeb küll väga ootusärevaks.  

Maitse: Esimene sõõm, või isegi amps, sest konsistents on niivõrd tihke. Kõigepealt on veidi plastmassised vaarikad ja siis päris jõuline vanilje laine, aga seal vahepeal keerleb jahutatud sulatõrv. Päriselt, need esimesed sõõmud võtavad mõtlikuks, aga seda kõige paremas mõttes. Lihtsalt lonksad ja siis "kuulad" neid maitseid. Magusust on selles õlles jõuliselt ja ka mingit vürtsikust. See tunnetus, kuidas antud õlleke sinusse vajub mõjub oma liikumise stiililt ennast kohapeal ümber pööravat väga suurt kaubalaeva. Sa tajud, et ta liigub, aga see on väga aeglane, ent võimas liikumine. Mõtlen, et ilmselt see tõrv muudab need vaarikad natuke keemilisteks. Samas on purgil kirjas, et kasutatud on looduslikke ekstrakte, seega ekstrakti taga võib ka asi olla. Igatahes on tegemist suurte saabastega raskelt astuva õllega. Raskelt magus ja vaarikane, ning kergelt tõrvane magustoit.

Kokkuvõte: Kui sa loed koostisest, õigemini juba nimest, sõna tõrv, siis ootadki midagi massiivset ja venivat. Ning seda ta on, ta vastab eksimusteta stiilile Imperial Pastry Stout. Ainukeseks miinuspoole kriipsukeseks jääb see, et need vaarikad mõjuvad veidi keemiliselt, aga ülejäänu on lihtsalt üks kolossaalselt suur magustoit. Varemalt seostus mulle õlle ja tõrva sümbioosiga Anderson's - Tõrv sai teoks, mis minu maitse jaoks oleks võinud magusam olla, ent sellele vaatamata oli igati meeldiv õlu. Antud õlle puhul nüüd magususe puuduse üle küll kurta ei saa, pigem lööb ta suhkru seieri punasesse ja seda isegi minu jaoks. Ent mõnusas seltskonnas mekutamiseks on ilmselt üks selline õlu ideaalne. Raskejalgne (ent siiski mitte rasedatele) magustoit. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Kuna pruulikoda on väike siis on väiksed ka partiid.
Pruulikoda Tuju, kellega see õlu koos on tehtud, asub Soomes Lappenranta linnas.
Fudge on muide selline kommilaadne toode, mida valmistatakse suhkrust, piimast ja võist. 
Huvitaval kombel on nende kodulehel sellel õllel ka eesti keelsel versioonil ainult inglise keelne tekst.
Proovitud partii: A029

Tootja infot: https://tuletorn.beer/et/products/fudge-fandango-tar-tango-tuju-collaboration

Iļģuciema - Senču Alus

Nimi: Iļģuciema - Senču Alus

Päritolu: Läti (Riia)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 4,2%
Algvirde tihedus: 11,5%
Tüüp: Lager / Helles
Hind: 1,65€ + pant (Lätis)
Eelhäälestus: Olen sellelt tootjalt varemalt ühe õlle proovinud, oli joodav. Antud juhul peaks siis tegu olema klassikalise Helles õllega. See õlletüüp küll lemmikute hulka ei kuulu, aga ootan joodavat saksapärast õlut. 
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Tekkis sõrme jagu vahtu, aga kadus väga kiirelt. 
IBU: ?

Aroom: Pean tõdema, et see aroom küll väga ei tõmba. Tugevalt hapukas ja linnaseline. Aroom on selline, et hakkasin uurima parim enne kuupäeva, aga sellega on kõik korras. 

Maitse: Maitse õnneks nii hapukas ei ole. Esimene mõte, mis pähe tuleb, on leotatud herned. Teine mõte on Saku õlu 80-nendatel, aga see tundmus on puhtalt mälestusest, mis on seotud aroomiga. Tundubki olemuselt selline vanakooli õlu. Oma veidrustele vaatamata on ta siiski joodav. Vähemasti omanäoline, aga hetkel võib minus kõneleda ka saunast tulenev vedelikupuudus. Retromaitsega õlu.

Kokkuvõte: Ma eeldan, et nostalgia otsijatele sobilik õlu. Meenutab maitselt sellist vanakooli elavat filtreerimata õlut. Kuigi läbipaistvuse järgi eeldan, et tegu on ikkagi filtreeritud õllega. Omapära on tal kindlasti. Ning Helles õlletüüp küll kohe pähe ei löö kui maitse keelde puutub. Pigem Saku Žiguli. :)

Joodav, aga jõuliselt omapärane. 

Hinne: 4-

Huvitav fakt: Igaks juhuks kirjutan õlle nime ka Eesti tähtedega, et otsingust lihtsam leida oleks, Ilguciema - Sensu Alus. Toodab seda siis selline firma nagu SIA Ilgezeem.

Tootja infot: https://ilgezeem.lv/klasiskais-alus/

Saku - Karl Friedrich - Tšehhi Lager

Nimi: Saku - Karl Friedrich - Tšehhi Lager

Päritolu: Eesti (Saku)
Taara: Plekk 0,568L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Lager
Hind: 1,82€ + pant
Eelhäälestus: Järjekordne Karli perekonna liige. Olen selle kohta häid arvamusi kuulnud. Ise jään hetkel skeptiliseks. Samas esimesed partiid, mine tea. Ootan normaalset masslaagrit. 
Värvus: Kuldne, kergelt merevaigule kalduv.
EBC: ?
Vaht: Vahtu tekkis ligi pool klaasi ja vajub meeldivalt rahulikult. 
IBU: ?

Aroom: Laager õllele omaselt on aroom tagasihoidlik. Kergeid humala noote võib tajuda ja üldolemus on selline vanakooli laager.

Maitse: Maitse on täiesti keskelt läbi masslaager. Mingeid tähelepanu püüdvaid lisa detaile tal pole. Tavalisest Karl õllest vist natukene mahedam. samas järelmaitses jääb normaalne humala mõrkjus suhu mängima. Pean tunnistama, et kuigi olin skeptiline, siis ikkagi lootsin midagi veidi enamat. Viga tal ei ole ju midagi, aga meelde nagu ka millegagi ei jää. Keskelt läbi lihtne ja kergelt joodav masslaager. 

Kokkuvõte: Prooviti küll ja ilmselt suhteliselt tabati ka, et veidi humalasema laager õllega on tegemist ja seda võib tšehhipäraseks pidada küll. Aga midagi huvitavat temas kahjuks ei ole. Õnneks võib tõdeda, et ka vigu hetkel nagu keede ei hakka. Kuigi nimi on pretensioonikas, siis tulemus on suht pretensioonitu. Juua võib, aga leidub maitsvamaid alternatiive. 

Hinne: 4

Huvitav fakt: Muid Karl Friedrich õlle sarjal on ka eraldi oma kodulehekülg, ent seal antud õlut veel ei leidu. Tegemist peaks olema Karl Friedrichi õlleperekonna kümnenda liikmega, vähemasti nime poolest.

Kasutatud on Saaz ja Tettnanger humalaid. Saaz seostub mul üldiselt selgelt Tšehhi laagerõllega.


Tootja infot: https://saku.ee/et/products/karl-friedrich/karl-friedrich-tsehhi-lager/?Ckey=35773

Brewdog - Paradox Heaven Hill

Nimi: Brewdog - Paradox Heaven Hill

Päritolu: Šotimaa (Ellon)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 15,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Barrel Aged Imperial Stout
Hind: Sain hea hinnaga komplektis. 
Eelhäälestus: Varem olen Brewdogi karpi toitud õlledest proovinud õlut Dog C, mis oli suurepärane. Ma eeldan, et antud õlleke läheb kuhugi sarnasesse kanti. Ootan maiustust.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Isegi 30 sentimeetri kõrguselt valades ei tekkinud kübekestki vahtu.
IBU: 70 (Untappd)

Aroom: Valades lõi juba sõõrmed tugevalt alkoholi, milles võis ära tunda burbooni, täis. Üle klaasiserva, on alkoholi tunduvalt vähem ja seal on hoopis vanilje ja šokolaad. Lõhnab küll magustoiduselt. Ja tekitab ootusi.

Maitse: Maitse on küllaltki mahe, ma eeldan, et siin on ka natuke sellega pistmist, et parim enne oli tal aasta tagasi. Ehk siis nurgad on ümaraks vajunud. Ent hetkel on ta selline sametine, endiselt küllaltki magus ja julgelt vaniljene. Burbooni puudet võib ka kergelt aimata, ent mitte väga tugevalt. Maitsel on ka sees mingi triip, mis mõjub veidi kohatuna, see on nagu mingi asi maitseaine kapist, mis on seal liiga kaua seisnud. Või siis nõukaaegne huulepulk. Muide ta korraks ilmub väga selgelt ja kohe kaob. See on nagu möödaminnes tehtud suudlus, elatunud daamilt. Proovi, mis sa proovid, aga sõrme ei suuda peale panna, mis see täpselt on. Aga kõigest hoolimata on tegemist endiselt väga väärika joogiga. Selles on suursugusust ja elegantsi. Ja muidugi tuntavalt palju alkoholi. Kuid kokkuvõtvalt peab tõdema, et see on üks vägev jook, ma eeldan, et üle 10 aasta vana ja endiselt väärikas.   

Kokkuvõte: Punkt üks, ma tean et on äge hoida õlut pikalt keldris ja oodata õiget hetke, aga enamjaolt ta ikkagi hakkab oma nägu kaotama. Seega hoiustage, aga pidage piiri. Üldiselt on sellised õlled suurepärased ka peale seda kui on suure osa oma näost kaotanud. Ka antud õlu on endiselt suurepärane, lihtsalt, ma mõtlen, et kui oleks temaga kohtunud värskena, oleksin ilmselt täielikult sillas olnud. Igatahes on see hea õlleke ja kui teil on ta kuskil riiulil aega parajaks tegemas, siis nüüd on ilmselt see tagumine aeg. Nautige elu kuni teda on!

Hinne: 5

Huvitav fakt: Ma eeldan,  et ta on pruulitud 2014 ja parim enne oli 2024. Partii number on: 079. Ma ei leidnud selle õlle kohta Brewdogi lehelt absoluutselt mingit infot , ei retsepti, ega ka midagi muud. 

Pudelil ja karbil on väga toredad tekstid. 

Tootja infot: Ei suutnud leida ühtegi viidet.

PS! Eile lahkus üks väga äge inimene Kairi Kaia Truusa, tema oli õllebaari Koht perenaine. Tal on minu arust palju teeneid Eesti õllekultuuri arendamises. Minu sügav kummardus sinu ees, Kairi Kaia!

Lehe - Sadness

Nimi: Lehe - Sadness
Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: klaas 0,33L
Alkohol: 15,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Brown ALE BA
Hind: 5,43€ + pant
Eelhäälestus: Lehe vaadimõlgutised on alati klass omaette. Ma arvan, et see on esimene Imperial Brown ALE, mida ma olen proovinud. Ootan ekstreemset ent ägedat õlleelamust.
Värvus: Must.
EBC: ?
Vaht: Isegi meelitamise peale ei läinud vahtu.
IBU: ?

Aroom: Valades lõi ninna jõuliselt alkohoolset aroomi. Üle klaasiserva lisanduvad alkoholile ka muud nüansid. Kusagil pole üteldud ka mille vaadis ta kogemusi on omandanud. Aroomi põhjal arvaks, et portveini, või siis millegi rummi taolise. Aroom on igatahes joovastav ja riginal-raginal ülevõlli. Alkohol, siirup ja mingid punased marjad.  

Maitse: Okei, ma ei imesta, miks ta vahtu ei läinud, see on ju sisuliselt liim, või nafta, vähemalt konsistentsilt. Maitse on alkohoolne, marjaveinine ja ülevõlli magus. No mitte ühegi märgi järgi ei arvaks ära, et oma hinges tahab ta Brown Ale olla. Teravalt magushapukas alkoholine, aga oma friigiliku nurga alt ka huvitavalt võluv. Kurat see langeb ikka sulle peale nagu tööstuslik suruõhu haamer. Iga lonks virutab sind poole meetri võrra sügavamale maasse. Poole klaasi peal mõtlen, et kas ma üldse voodisse jõuan, äkki kustun kuskil poolel teel ära. See õlu on nagu suurushullustuse kehastus, kõike on hästi palju. Huvitav poole klaasi pealt hakkab see punaste marjade maitse hoopis mingiks mustsõstra teemaks minema. Selline pool suhkrut ja pool marju mustsõstra moos. Ma olen suhteliselt kindel, et selle vedelikuga annab tapeeti panna, ses mõttes, et kasutada liimi asemel. Kokkuvõtteks on tegemist hullumeelse asjaga, põrgumasinaga kui soovite. Aga kogu oma ülevõimenduses on ta ikkagi väga huvitav õlu.

Kokkuvõte: Mulle tundub, et selle õlle nimes on esimene täht valesti läinud. Õige oleks olnud M, ehk siis Madness. Sest tegemist on kaunikesti hullumeelse vedelikuga. Kuigi ka sel korral tuleb tunnistada et, mis sest et hull, aga sellest hoolimata väga huvitav. Tema pärinemine Brown ALEist jääb saladuseks ja ta vaikib selle röökides maha. Tegu on lihtsalt hullumeelselt hullu joogiga. Kõik tundub temas erakordselt suur. Ning selle õlle üksi joomine on sama hea kui 100 eurost drooni 30 000 eurose raketiga alla lasta. Efektiivne, aga mitte kulutõhus. Tundub, et Lehel pole seda enam  e-poes saada ka. Aga kui teil keldris on siis teadke, et see on üks metsaline. Huvitav, ent teoreetiliselt ohtlik. Proovida tasub, aga pigem seltskondlikult.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Pudelil on teket: "Two years ago, a big cloud of sadness fell upon earth. We brewed a special brew, intending to release it when the world turned back to normal. It never came, but luckily beer festivals are back." Võiks järeldada, et õlu on pühendatud COVID-i kriisile. 

Proovitud partii: 681

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/sadness/

PS! Õlu kannab selles blogis järjekorranumbrit 1500.

Tuletorn - Auk!

Nimi: Tuletorn - Auk!

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 8,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Double IPA / DIPA
Hind: Pruulikoda andis. Aitäh!
Eelhäälestus: See pruulikoda on ennast juba kvaliteetse õlle tootjana tõestanud. Seda olen väikse klaasikese saanud pruulikojas proovida ka, aga siis oli ta teiste õllede vahel. Nüüd täiesti eraldi. Ootan Mõnusalt humalast DIPA-t. 
Värvus: Helekollane.
EBC: ?
Vaht: Tekkis väga tagasihoidlikult ja hajus kiiresti.
IBU: ?

Aroom: Klaasiservalt kerkib mõnusalt rammusat magus-mõrkjas-hapukat humala aroomi. Täiesti ootuspärane DIPA aroom. Tekitab isu.

Maitse: Maitsegi harmoniseerub aroomiga. Algab hapukalt ja mahlaselt ja omab sellist jõulist humala hingust. Siis hakkab maitse magusamaks keerama ja lõpus viskab sellise naljaka nõudepesuvahendi kurvi korraks sisse, mis on väga tore. Ning järelmaitse on juba selline magus mõrkjas. Ehk siis maitselt on kuhjaga, ning tegemist väga selge ja otse ja omadega DIPA-ga, ainus lisavigur on see lõpu keerutus. Lihtsalt nauditav õlu. Stiilipuhas DIPA.

Kokkuvõte: Tavaliselt kui ma mõnel õhtul õllepoodi satun, siis mul esimene mõte on küsida midagi laadset. Mis oleks maitselt tugevam ja humalaküllasem. Ainus kergelt negatiivne külg sellistel õlledel on see, et tugeva maitsega kaasneb ka palju alkoholi. Aga üldiselt me ju õlle puhul maitset otsimegi, seega pole midagi teha. See on stiilipuhas DIPA, olen laadseid elujooksul mõningaid kohanud ja alati nautinud. Ühesõnaga soovitan proovida neil, kellele meeldivad tugevama humala maitsega õlled.  

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Endiselt paneb veidi muigama, et kodulehe eestikeelses versioonis on tutvustavad tekstid ikkagi ingliskeelsed. Tekst on iseenesest tore, aga minge ja lugege ise. :)
Proovitud partii: A033

Tootja infot: https://tuletorn.beer/et/products/auk

Saku - Safiir

Nimi: Saku - Safiir
Päritolu: Eesti (Saku)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Fruity Pale ALE
Hind: 1,75€ + pant
Eelhäälestus: See on siis teine Saku uutest vääriskivi nimelistest õlledest. Tegelikult välja anti ta vist isegi esimesena. Rubiin oli täiesti joodav, omas kategoorias, seega loodan, et ka antud õlleke läheb samasse lahtrisse. Ehk siis ootan joodavat suurtootja õlut.
Värvus: Oranžikas.
EBC: ?
Vaht: Tekkis ligi kolmandik klaasi vahtu, aga pool sellest kadus üpris kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Aroom on tõesti puuviljane, ütleksin, et aprikoos. Sellise kerge aimatava humala ringiga.  

Maitse: Maitsegi on küllaltki aprikoosine, aga see aprikoos mõjub veidi sellise konserviaprikoosina. Ehk siis ma ütleksin, et on veidi sellist keemilist iseloomu, nagu tegemist oleks pigem essentsiga, ent ei midagi liiga karjuvat. See humalane järelmaitse jätab veidi muljet, et tegu oleks nagu laager õlle baasil tehtud joogiga. Ehk siis see humal ei mõju väga värskelt, vaid mõjub humalaekstrakti moodi. Siiski üldpildis ütleksin, et suund on vähemasti õige, et tegu on puuviljase õllega. Ent kahjuks pole suudetud suurtootja varju päris ära suudetud peita. Siiski võib tõdeda, et lõpptulemus on täitsa joodav ja ühtegi karjuvat maitsevääratust ei oma. Üle keskmise suurtootja  õlu.

Kokkuvõte: Pean tõdema, et minu jaoks mõjus Saku Rubiin isegi veidi paremini. Ent ka antud õlu on täiesti joodav. Kui suurtootjad suudaks enamikus oma õlledes sellist maitse valimit pakkuda, tarbiks ma nende õlut rohkem. Kuid, et selline eksperimenteerimine on üldse ette võetud, siis seda pean väga kiiduväärt teoks. Üldse ei välista, et ostan teda tulevikus veel. 

Hinne: 4

Huvitav fakt: Ilmselt on Sakul käsil oos vääriskivinimedega ALE õllede sari. Väga kiiduväärt algatus.
Tegemist on ilmselt esimese partiiga ja siis on Saku õlledel tendents parem olla, kui pikas jooksus. Ma loodan, et ma eksin. Safiir on üldiselt sinakas kivi, aga purgikujundus on kollane, tõsi õlle nimi on siniste tähtedega.

Tootja infot: https://saku.ee/et/products/saku/saku-safiir/?CKey=

A. Le Coq - Väike Sass

Nimi: A. Le Coq - Väike Sass
Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 4,8%
Algvirde tihedus: 10,5% P
Tüüp: Lager
Hind: 1,25€ + pant
Eelhäälestus: Alexander on saanud omale väikese venna. Lustiline on see, et purgi kujunduses pannakse kohe oma siseriiklikule konkurendile mõnuga puid alla(Tekst allpool). Väites, et Sass on ikka etem nimi kui näiteks Karl. Alexandrit kannatab saunaõlleks hooti juua küll, ehk on väikevennas veel mingid lisanüansid. Ootan joodavat masslaagrit. 
Värvus: Heledam kuldne.
EBC: 5,1
Vaht: Tekkis tubli kolmandik klaasi seda vahtu, aga üpris kiirelt jäi sõrmepaksune kiht alles.
IBU: 17

Aroom: Laagrile omaselt tagasihoidli aroom, aga suurele Sassile omaselt on see mingi spetsiifiline plastiliini nüanss ka siin olemas. 

Maitse: Ka maitse on suure vennaga sarnane, humalane ja aroomis mainitud plastiliinise lisavarjundiga. Ilmselt veidi lahjem virre ja madalam alkoholisisaldus põhjustavad ka selle, et maitse on tavalisest Alexandrist pisut mahedam. Mitte oluliselt mahedam, aga siiski pisut. Lihtsalt joodav masslaager, näiteks sauna kõrvale. Lihtne ja pretensioonitu. 

Kokkuvõte: Selle õlle kasuks räägivad tore reklaamtekst ja veidi madalam alkoholisisaldus, muus osas pole olulist vahet võrreldes õllega Alexander. Joodav masslaager. Stiili ja isegi oma õlleperekonna võbet tabab hästi. Lihtsal joodav masslaager.

Hinne: 4

Huvitav fakt: Kui mu arvepidamine paika peab siis see on Alexander õllede perekonna kaheksas liige. 
Purgil on tekst: "Kui Sass sündis, tahtis isa talle algul nimeks panna Karl. Ema sakutas isa tutist ja saatis ta kukele. Lapsukesele sai nimeks Sass. Tunduvalt originaalsem ja rokkivam kui see teine nimi." Ehk siis lugeja ilmselt aimab, et siin on viiteid konkurendile rohkem kui üks. 
Muide neid reklaamtekste on purkidel erinevaid, aga millegipärast sattus esimesena mulle kätte just see.
Tervitan oma head sõpra Sassi!

Tootja infot: https://www.alecoq.ee/toode/vaike-sass/

Saku - Rubiin

Nimi: Saku - Rubiin

Päritolu: Eesti (Saku)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Brown ALE
Hind: 1,75€ + pant
Eelhäälestus: Näib, et Saku on tulnud välja uue vääriskivide nimedega õllede seeriaga, kapis on mind ootamas veel Safiir. Katsetamine on alati kiiduväärt. Esimesed partiid kipuvad Sakul parimad olema, seega lootus on kõrgel. Samas ei tea, kas tegu on britisaartepärase või belgiapärase Brown Alega. Esimene pole päris minu teema, teine pigem meeldiks. Igatahes ootan joodavat õlut.
Värvus: Kastanpruun.
EBC: ?
Vaht: Tekkis kahe sõrme jagu vahtu, aga kadus väga kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Aroom on pigem karamelline, aga mitte pärmine, seega pole ilmselt tegu belgiapärase Brown ALE-iga. Samas nina on hetkel veidi lõkkesuitsune. Aga see karamelline hõngus on täitsa veetlev. Tekitab huvi lonksata küll.

Maitse: No ma olen nüüd kahevahel. Iseloomu on tal rohkem kui britipärasel, aga pärmi on törts vähem kui belglasel. Ehk siis maitses on meeldiv pärmivarjund, päris palju karamelli ja lõppu keerutab veel mingi puuviljase nüansi ka. Täiesti korralik õlleke. Aga järelmaitses on üllatavalt palju alkoholi tunnetus, kuigi alkoholi ju väga palju ei ole. Aga masstootja kohta igati tunnustavat noogutust vääriv õlu. Vähemasti esimese partii juures. 

Kokkuvõte: Kui masstootja suudab valmistada sellist õlut ja seda kvaliteeti ka säilitada, siis mina olen rahul. A. Le Coq on juba teinud oma hooajalise seeria, millest kaks õlut mulle väga meeldivad. Kui hetkel olev kvaliteet püsib, siis võib ka sellest õllest kujuneda üks arvestatav variant lihtsalt joomise õlle sektoris. Tegu siis pigem belgiapärase Brown ALE õllega, aga samas mahedam, aga näiteks Newcastle Brown Ale-st on tal rohkem iseloomu. Ilmselt selline fusion Brown Ale. Saab kindlasti ka paremini, aga ka sellel pole viga. Loomulikult ei maksa otsida siit väiketootja kvaliteeti, aga vahe pole suur.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Ilmselt on Sakul käsil oos vääriskivinimedega ALE õllede sari. Väga kiiduväärt algatus. 
Vanemale generatsioonile seostub nimi Rubiin pigem peediveiniga. 

Tootja infot: Hetkel veel antud toode kodulehel puudub. 

Nopri - Muu Õlu

Nimi: Nopri - Muu Õlu
Päritolu: Eesti Turustaja: Nopri (Rõuge Vald) / Tootja: Käbliku (Kanepi Vald)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 5.0%
Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Tume laager / Dark Lager
Hind: Jõuluvana tõi. Aitäh!
Eelhäälestus: Nopri pole nagu osa õlleturust, aga Käblikul seevastu on seal kindel koht. Tume laager (UnT. andmetel), millele on lisatud kasesiirupit. Huvitav, ma ei kujuta ette, kuidas see kasemahl peaks maitses esile pääsema? Loodan normaalset tumedat laagrit.
Värvus: Mustjaspruun
EBC: ?
Vaht: Tekkis mingi kahe sõrme jagu vahtu, millest pool kadus ummisjalu joostes ja teine pool tugevalt kiirustades.
IBU: 25

Aroom: Aroom on keskeltläbi tume laager. Veidi röstine ja kergelt karamelline. 

Maitse: Ka maitselt on tegu täiesti keskeltläbi tumeda laager õllega. Selline mahe ja kergelt röstine. Karamell maitses väga suurt osa ei saa, on seal kuskil kaugel taustal. Kui räägitakse kasemahla siirupist siis otsid ju maitses sedagi. Võib-olla lõppmaitses nagu oleks midagi puiset, aga see võib olla ka soovmõtlemine. Igati korralik ja üllatustevaba tume laager. 

Kokkuvõte: Stiili tabab see õlleke korralikult, aga kasesiirup näib minu meelest siin lihtsalt raiskamine. Samas annab see põhjuse Nopril seda ikkagi enda omaks pidada. Üldiselt ma kiidan sellist ettevõtmist, et üks äge piimatalu on soovinud ka oma tootevalikusse õlle lisada ja ikkagi mingi omapoolse knihviga. Samas oleks mingi laktoosiküllane Stout olnud äkki kohasem. Ehk siis ideena suurepärane, õllena korralik, aga ei midagi meeldejäävat.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Pruulimisel on siis kasutatud Nopri kasesiirupit.

Purgi kujundusel on küll lehm, aga pole mingit viidet kasele. Samas kujunduse loojal on õlletööstuse jaoks sobilik perekonnanimi, Pint.

Tootja infot: https://nopripood.ee/products/tume-kasitooolu-muu-5

Tuletorn / Moersleutel - Kirju Koer

Nimi: Tuletorn / Moersleutel - Kirju Koer

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 11,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Pastry Stout
Hind: Pruulikoda andis. Aitäh!
Eelhäälestus: Teine blogikülaline Tuletorn pruulikojalt ja sedakorda nn. collabrew, ehk koostööõlu. Mäletan kui lastesaates "Kõige Suurem Sõber" anti selle koogi retsept ja seejärel sai Kirjust Koerast sage hitt sünnipäevadel. Nüüd on ta tulnud meie juurde Imperial Stoutina, ootan vägevat magustoidu elamust, sest ImpStoutid ju mulle meeldivad..
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Ta lihtsalt venis purgist välja seega vahtu ei tekkinud.
IBU: ?

Aroom: Juba valamisel hüppas ninna mõnusaid koogiseid noote. Üle klaasiserva... Ah sa vana kurat!! Ongi kirjukoer, kakao, apelsini sukaad, marmelaad  ja küpsised Kõik on olemas! Pisar kipub silma ja suu läheb vett täis, ning maitsemeeled valmistuvad hüppeks.

Maitse: Oo milline mõnusalt paks konsistents! Maitse algab magusalt marmelaadiselt, oleks nagu apelsin ja sinna libiseb juurde mõnus kakao ääris, ning lõppu on riputatud ka veidi purustatud maapähkleid. OIVALINE! Nagu oleks Kirju Koer ära mikserdatud veidi siirupit ja rummi lisatud ja siis purki pandud. Vähe sellest, et ta maitsev on, ta on ka väga nostalgiline. Võtad sõõmu, suled silmad ja lased maitsetel ennast tagasi lapsepõlvemaadele viia. Isegi mina võin tunnistada, et ta on magus kui kurat, aga mina vaid noogutan selle peale rahulolevalt. Kordan, OIVALINE!

Kokkuvõte: No ega.. No mis ma... No kuidas...  Ühesõnaga see on nii vägev elamus, et seda ei saa ühe sõnaga kirjeldada. Lubatakse kooki vedelal kujul, muide kooki mis on pigem kuivema struktuuriga ja tehaksegi ära. See meenutab päriselt kooki nimega Kirju Koer ma isegi lähen nii kaugele ja väidan, et see on maitselt lähemal, kui samanimelised Kalevi kommid. Juba aroom on üksühele, no pluss natuke alkoholi. Seda lihtsalt peab proovima!

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Kuna pruulikoda on väike siis on väiksed ka partiid. 

Purgil on tähis, "Parimad Eesti Joogid 2024 Võitja". (Ma ei imesta)
Pruulikoda Moersleutel, kellega see õlu koos on tehtud, asub Hollandis Alkmaari linnas.

Huvitaval kombel on nende kodulehel sellel õllel ka eesti keelsel versioonil ainult inglise keelne tekst.

Proovitud partii: A016

Tootja infot: https://tuletorn.beer/et/products/kirju-koer-moersleutel-collaboration

Tanker - Vabariigi Rüübe

Nimi: Tanker - Vabariigi Rüübe

Päritolu: Eesti (Jüri)
Taara: plekk 0,44L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: pole antud
Tüüp: Pihlaka Õlu / Laager - Other (UT)
Hind: 2.19€ + pant
Eelhäälestus: Tankeril on tore komme Vabariigi aastapäeva paiku välja tulla eriõllega. Meenuvad kohe Mu Isamaa 99/100 ja Oo Mu Eestimaa. See on siis järjekordne selles reas. Sedakorda siis pihlakaga tehtud õlu. No tuleb oodata ehk midagi põnevat.
Värvus: Kuldne, kerge kaldumisega oranži poole.
Vaht: Vahtu tuli umbes kahe sõrme jagu, aga veidi kiirustades vajus kirmeks.
IBU: 15

Aroom: Aroom on minu meelest humalasem kui ühel laagerõllel kipub olema. Pigem arvaks, et tegu on ikka pigem mingi ALE õllega. Kerge mõrkjas pihlaka noot nagu oleks ka tunda, aga seda võib ka mu aju juurde mõelda.

Maitse: Tohohh, see on täitsa huvitav. Maitse algab selliselt mõnusalt mõrkjalt ja pihlakaselt. Samas küllaltki klaarilt. Ning maitse edenedes omab ta täitsa ehtsat pihlakamarja efekti, just nimelt see kuidas see mõrkjus suus kujuneb. Samas ei saa ütelda, et see mõrkjus kuidagi ülekäte läheks. Selline meeldiv sordiini all pihlakate söömise kogemus. Täiesti omanäoline ja pigem huvitavalt meeldiv. Pihlakamõrkjas õlu.

Kokkuvõte: Purgikujundusel sööb suitsupääsuke pihlakamarju ja seda moodi tunne see on tõesti. Ka tekitab see maitse mõttelise selle eluga meie kodumaal. Täitsa hea, kuigi mõrkjust on ka omajagu hulgas. Mul ei tule nagu ette, et oleksin varem pihlakaga tehdud õlut saanud, aga ma leian, et pihlakamarjad sobivad õlle sisse hästi. Tuna tootja pole mingit ametlikku tüübimääratlust meile andnud, siis ma arvaks, et tegu on Fruited ALE-iga. Igatahes omanäoline ja proovimist vääriv.

Hinne 5-

Huvitav fakt: Ilmselt esimene õlu pihlakamarjadega, mida olen proovinud. 
Proovitud partii: 01 8829? Veidi keeruline on aru saada.


Tootja infot: https://tanker.ee/brand/tanker/

Tuletorn - Hoa Hoa Hoa

Nimi: Tuletorn - Hoa Hoa Hoa
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk  0,44L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: IPA
Hind: Pruulikoda andis. Aitäh!
Eelhäälestus: No ma pruulikojas sain teda veidi maitsta ka ja oli nagu täitsa maitsev. Ehk siis kui mu mälu mind ei peata saan mõnusat IPA-t mekutada.
Värvus: Oranžikas kollane.
EBC: ?
Vaht: Tekkis selline kahesõrme jagu vahtu, aga hajus kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Juba valades lõi ninna sellist puuviljast humala lõhna. Üle klaasi serva on aroom väga mahlane, selline troopiline segumahl humalaga.  Tekitab isu küll.

Maitse: Ka maitse on tugevalt troopiline. Väga mõnusalt mahlane ja värskendav. Ma maitsepoolest liigitaksin ta pigem NEIPA-ks, seda just tänu sellisele mahlasele olemusele, muide ka Untappd nõustub selle liigitusega. No ja mulle üldiselt sellised mahlased humalased IPA-d väga meeldivad. Seega võingi asja kokku võtta ühe sõnaga, Maitsev!

Kokkuvõte: Kui mu teele jääks rohkem selliseid mahlaseid häguseid IPA-sid, oleks mul rõõm suur. Kuna ka pruulikojas toimetasid sellised rõõmsa olemisega inimesed, siis need vist kehva õlut ei oskakski teha. Ning seal pruulikojas pannakse ka rõhku vee kvaliteedile ja ma usun, et ka see mängib siin tugevalt rolli. Ühesõnaga kui teile meeldivad IPA-d mille nimes on Hazy või New England, siis soovitan seda õlut proovida. Mõnus mahlapomm. 

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Kuna pruulikoda on väike siis on väiksed ka partiid. Purgil on kiri "Külma aega natuke troopikat - IPA pruulitud Nectaron, Riwaka, Nelson Sauvin ja Krush humalatega" Pruulimisel on kasutatud ka granadilli püreed ja apelsinikoori. 
Proovitud partii: A031

Tootja infot: https://tuletorn.beer/et/products/hoa-hoa-hoa

Käbliku - Vanaema Väike Rabarbar

Nimi: Käbliku - Vanaema Väike Rabarbar

Päritolu: Eesti (Kanepi vald)
Taara: plekk 0,44L
Alkohol: 3,5%
Algvirde tihedus: pole antud
Tüüp: Baked Berliner Weisse
Hind: 8€  (Kohas)
Eelhäälestus: Käbliku satub teenimatult harva mu õlleklaasi. Peab midagi selles suhtes vist ette võtma. Berliner Weisse pole küll stiil, mis mulle väga meeldiks, aga ka sellel stiilil on omad üllatajad olemas. Seega ootan sellist hapukat üllatust.
Värvus: Helekollane
EBC: ?
Vaht: Korraks tekkis ilus kolme sõrme paksune vahumüts, aga kadus kiirelt olematuks.
IBU: 10

Aroom: Aroom lubab julgelt haput. Selline tõsine terav hapukus, kus võib ka rabarberi ära tunda.

Maitse: Kusjuures see hapukus ei üritagi sulle kirsadega näkku hüpata. Et jääb ikka sinna berliini valge aladele, et ei kisu Souriks ära, ehkki aroom seda väitis. Sisuliselt olematu karboga, et jääb mulje mingi rabarberi mahla joomisest. Lõppmaitses murdub sealt hapuka mahla küljest lahti mingeid viiteid humalale. Väidetavalt on kasutatud ka kaneeli ja vaniljet, aga need maitses väga mõjule ei pääse. Üpriski omanäoline on ta küll, aga minule mingit elamust siiski ei paku. Klaar ja rabarberi maitseline Berliner Weisse.

Kokkuvõte: No stiili ta minu nägemuse järgi tabab, aga mulle isiklikult elamust ei suutnud pakkuda. Tore ja omanäoline ta on, aga miski ei pannud mind ohoo ütlema. Mõõdukalt hapukas ja kehalt väga kerglane. Ilmselt suudaks seda juua inimesed, kes üldiselt õlut ei joo. Mina temaga ilmselt uuesti ei kohtu.

Hinne: 3+

Huvitav fakt: Proovitud partii: 469.
Taaskord on purgil ka tore kujundus, mille on loonud: Elise Nigul.
Purgil on ka tore tutvustav tekst. "Vanaema armastusega pruulitud maitsva koogitüki nimel on ka kõige suurem ja taltsutamatum metslane valmis olema tubli. Ulakad barbarid peavad aga kadedusega pealt vaatama."

Tootja infot: https://kabliku.com/

Iļģuciema - Rīgas Alus

Nimi: Iļģuciema - Rīgas Alus
Päritolu: Läti (Riia)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 4,8%
Algvirde tihedus: 12%
Tüüp: Pilsner / Lager
Hind: 1,79€ + pant (Lätis)
Eelhäälestus: Huvitav õlleke, selle pruulikoja toodanguga pole ma varem kokku puutunudki. Huvitaval kombel, on tal ka Eesti pandi tähis, huvitav, kas teda võiks ka mõnes eesti poes kohata? Tegemist on siis pilkuga, loodan, et joodavaga.

Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Täitsa kena  kolme sõrme paksune mütsike tekkis ja mingi osa seisab väga soliidselt.
IBU: ? 

Aroom: Juba valades oli tunda sellist robustsemat humalat. Üle klaasiservagi on selline, mõnus nõukaaegne õlle lõhn. 

Maitse: Maitse on ka selline nõukaaegset kraami meenutav. Selline huvitav herneste taoline element on maitses. Peab tõdema, et omamoodi võluv. Ilmselt just see retro tunnetus. Andsin isale proovida ja ta pidas seda ka joodavaks. Selline vanakooli pilsner, natuke robustne, ent huvitavalt joodav.

Kokkuvõte: Täitsa põnev pilet nõukaaega. Seda võib ilmselt tõesti klassikaliseks pilsneriks pidada. Kindlasti soovitan seda proovida neil, kelle õllekogemused juba nõukaajal alguse said. Mina isiklikult muutusin õllelegaalsesks alles taasiseseisvumise järel, aga selles aroomis on midagi tuttavlikku, mida tundsin suguvõsa saunaõhtutel. Huvitav ja küllaltki lihtsasti joodav.

Hinne: 4

Huvitav fakt: Igaks juhuks kirjutan õlle nime ka Eesti tähtedega, et otsingust lihtsam leida oleks, Ilguciema - Rigas Alus. Toodab seda siis selline firma nagu SIA Ilgezeem. 

Tootja infot: https://ilgezeem.lv/klasiskais-alus/

Põhjala - Baltic Porter Day 2025

Nimi: Põhjala - Baltic Porter Day 2025
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 11%
Algvirde tihedus: ?
Tüüp: Imperial Baltic Porter
Hind: 2,49€ + pant
Eelhäälestus: 2023. aasta versioon oli väga meeldiv jook. Ning tegelikult ma seda olen ka juba klaasikese Kohas mekutanud, et nüüd tuleb päris test. Oli nagu tuntud headuses. Ehk siis ootan ühte Imperial Porteri elamust.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Väga kergelt ei kippunud ta vahtu minema ja kui lõpuks sai kerge pruuni vahu kihi peale, siis see kadus kiirelt. 
IBU: ?

Aroom: Aroom algas magusalt, ent peale mõnda hingetõmmet hakkas ikkagi kohv ülemvõimu näitama. Must kohv kerge kõrbenud suhkruga, et see suhkur pole liialt magus. Meeleline ja meeldiv.

Maitse: Hehee, aga maitse on vastupidiselt ootustele esmasõõmul küllaltki magus. Loomulikult on ka konsistents meeldivalt jämedajooneline. Algab maitse magusa ja veidi kõrbenud suhkrusiirupiga ja selle taustalt roomab välja aromaatne must kohv. Üllatuslikult on ka alkoholi kohalolu üpris palju maitses tunda. Ent selgi korral on tajuda maitses pidulikkust. Ta astub su kõrist alla rahulikul ja elegantsel sammul, viibates minekupealt seljataha käega. Mõnusalt rammus ja aeglaselt nauditav õlu. Suurepärane Imperial Baltic Porter.

Kokkuvõte: Kõik oligi nii, nagu arvata võis. Põhjala meistrid on taaskord valmis teinud ühe piduliku Imperial Baltic Porteri. Võib-olla on ta törtsuke magusam kui üks IBP tavaliselt, aga minu meelest tabab ta stiili filigraanselt. Maitse on magus ja kohvine, aga mitte väga jõuliselt üle võlli. Poole klaasipealt võtsin kõrvale vürtsika lihasnäcki ja see toimib hästi. Tõstab magusat veelgi esile. Ning kindlasti ei tasu teda juua liiga külmalt. Igatahes soovitan proovida. Igati korralik ja nauditav mekutamise jook. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Balti Porteri päeva tähistatakse alates 2016. aastast ja see on jaanuari kolmas laupäev, ehk siis liikuv püha. Muide Baltic Porter day tähistamine sai alguse Poolast. Samas rahvusvaheline Porteri päev on 10. oktoober.
Õlle pruulimisel on kasutatud harilikku lõhnheina. 
Proovitud partii: 728.  BB on antud 27. aastani.
Huvitaval kombel, pole toodet veel kirjeldatud kodulehel, aga ma eeldan, et see varsti jõuab sinna, seega lisan lingi.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/specials.html

Purtse - Unicorn Tears

Nimi: Purtse - Unicorn Tears
Päritolu: Eesti (Purtse)
Taara: plekk 0,33L
Alkohol: 4,6%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Rose water Pale ALE
Hind: 1.99€ + pant
Eelhäälestus: Purtse on üldiselt suhteliselt kindel kvaliteedimärk. Samas on antud õlu valminud koostöös Pudel Baariga, seega võib see küsimusi tõstatada. Ent ikkagi loodan meeldivat kerget õlut.
Värvus: Helekollane (õrn hägu)
Vaht: Tekkis umbes kahe sõrme jagu vahu, aga see kadus üpris kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Aroomist eritub tõest sellist kerget roosivee lõhna. Meenuvad nõukaaegsed naiste parfüümid. Lisaks magushapukale roosile on ka veidi humalaid tunda.

Maitse: Pean tunnistama, et aroomi järgi arvasin, et see õlu on hapukam. Kuid tegelikult on põhiolemus selline kerge Pale ALE, millele on lisatud selline kerge lilleline nüanss. Võin ütelda, et see omapära on pigem meeldiv. Ta ei kipu maitses soleerima, aga on siiski selgelt tunda. Võiks ütelda, et lisamaitse on põhimaitsega suurepärases tasakaalus. Tegu on siis sellise hea kerge januõllega, millel on selgelt tuntav ja meeldiv isikupärane vigur juures. Tore maitsestatud Pale ALE. 

Kokkuvõte: Esmalt võin tõdeda, et ta vastab minu arusaamale Pale ALE õllest ja see lisa nüanss on väga orgaaniliselt maitse sisse sobitatud. Kerge veidi magusa varjundiga joomise õlu. Võib fantaseerida küll, et umbes nii võiksid maitseda ükssarviku pisarad. Leian, et see sobib suurepäraselt ühe õllebaari majaõlleks, mida ta ka on. Täitsa proovimist vääriv katsetus.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Tegemis on siis Pudel Baari majaõllega.
Purgil on ka tore tekst, aga millegipärast on see vaid inglise keeles. Tekst räägib, et purk võib sisaldada ehtsaid ükssarviku pisaraid ja kõik sõltub vaid sellest, kas sa usud. Lisaks on olulise punktina välja toodud, et ühelegi ükssarvikule pole liiga tehtud selle õlle pruulimise käigus. 
Proovitud partii: 24052

Tootja infot: Toode puudub kodulehel.

Anderson's - Hopswagen

Nimi: Anderson's - Hopswagen

Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: plekk 0,33L
Alkohol: 4,4%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: APA /American Pale ALE
Hind: 1,59€ + pant
Eelhäälestus: Purgil olev kiri lubab kerget puuviljast õlut. Alkoholi sisaldus viitab kergele küll ja ehk on puuviljane ka siis ma oleks täitsa rahul. Väike humala joon võiks ju ka olla. Ootan kerget puuviljast õlut.
Värvus: Oranžile kaduv kuldne.
EBC: ?
Vaht: Ku8igi õlu on mitu nädalat rahulikult külmikus vedelenud, siis avades tahtis purgist veidi plehku panna. Mitte suures kohuses, aga purgipealse lõi vahtu täis. Sellega seosnevalt tekkis valades ligi kaks kolmandiku klaasi vahtu. Aga lahkus see vaht tublisti kiirustades.
IBU: ?

Aroom: Aroom on küllaltki kerge on sellist seebilõhnalist humalat ja ka puuviljade algeid. Virsiku ja ananassi viited. 

Maitse: Esimene mõte on, et tõesti kerge. Teine mõte, et vist mingi kotermann on sisse pääsenud, sest õlu on mingil määral ülekarboniseeritud. Suus hoides kihiseb liiga palju. Neid puuvilju võib ju maitsest otsimise teel leida, aga nad on väga väikesed. Sellised puuvilja mudelid 1:43. Aga peale selle kihina pole selles õlles otseselt midagi valesti, lihtsalt ühtegi üllatusmomenti ei ole. Liiga lihtne ja liiga kerge, ent joodav. 

Kokkuvõte: Ega APA stiilina ongi reeglina selline anonüümkiri ise endale, seega võib ütelda, stiili on tabatud. Tekib muidugi küsimus, et kas see karbo pull on tervel partiil. Üldiselt on tegemist hästi kerge ja ka lihtsalt joodava õllega, mille joomine ei tohiks olla kaelamurdev ülesanne, masslaagri joojale. Laiemate kogemustega õllesõbra võib see jook veidi nõutuks jätta. Proovida kindlasti võib, aga ei pea.

Hinne: 4-

Huvitav fakt: Proovitud õlu oli partiist 000247.
Omab Vegan märgist.


Tootja infot: On saadaval vaid e-poe link.

Tanker - Wanderwild

Nimi: Tanker - Wanderwild
Päritolu: Eesti (Jüri)
Taara: Klaas 0,375L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: pole antud
Tüüp: Wild Sour ALE
Hind: 1.99€ + pant
Eelhäälestus: Tankeri need mitte mass õlled on ikkagi üldiselt ju meeldivad olnud. Sourid pole küll päris minu rida, aga ka selles stiilis leidub meeldivaid üllatusi. Loodan, et üllatun meeldivalt.  
Värvus: Pruun nagu kali.
Vaht: Väga nagu ei tekkinudki ja kui tekkis, siis kohe kadus.
IBU: ?

Aroom: Aroom on selline raskelt hapukas, selline mitte terav, aga selline ümaram. Pohla võib sealt leida, aga pigem meenutab isegi jõhvikat. Ka mingisugune rukki tunnetus on olemas. tundub põnev.

Maitse: Maitse on ikkagi päris jõuliselt hapukas, esimese sõõmu peale võtab välimised silmanurgad veidi võbelema. Teine sõõm, HAPU! Meenutab sellist raskel ajal tehtud punasesõstra mahla, kuhu suhkrut pole palju pandud, muide ka maitse poolest meenutab punasesõstra mahla. Oh kurinahk, ta on ikka jõuliselt hapu. Iga sõõmu järel tõmbab näo krimpsu ja silmad vee äärele. Tõsiste Souride puhul on see pull, et  hapu tuleb oma teerulliga ja midagi muud nagu ei saagi tunda. Samas see jõhker hapukus on omamoodi võluv. Kuusevõrseid ma ei suuda maitsest üles leida. Kokkuvõtlikult jõuliselt hapu, ent huvitavalt omapärane. 

Kokkuvõte: Ütleme nii, et see Wild Sour ALE, mis on tüübiks antud, on metsikult täpne. Sest see õlu on metsikult hapu eil. Nagu juba ülal ütlesin, siis see õlu on jõhkralt hapu ja marjane, aga muud sellest välja ei suuda lugeda. Ma eeldan, et veendunud souride sõbrale on see maiuspalaks. Lihtsamate õllede joojad pigem pööritavad selle peale silmi. Mina tõden, et omapärane, aga pigem ma teist korda teda ei osta. 

Hinne 4+

Huvitav fakt: Õlle tegemisel on kasutatud siis pohlamarju, kuusevõrseid ja rukist. 
Koduleht on neil millegipärast hetkel katki, õllede kohta infot ei näita. 

Tootja infot: https://tanker.ee/brand/tanker/

Valmiermuiža - Abbey ALE (Klostera alus)

Nimi: Valmiermuiža - Abbey ALE (Klostera alus)
Päritolu: Läti (Valmieramuiža)
Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 6,7%
Algvirde tihedus: 16,6%
Tüüp: Abbey ALE
Hind: 2,79€ + pant (Lätis)
Eelhäälestus: Ma pole mingi Valmiermuiza õllede oluline fänn, aga viimati proovitud Amber Lager oli täiesti meeldiv õlu. Abbey sõnaga tuleb meelde kunagine Saku Abbey õlu, mis oli täitsa tore ja omanäoline. Antud hetkel ootan siis midagi belgiapärast.
Värvus: Merevaik
EBC: 25
Vaht: Tekkis selline pool klaasi vahtu, aga vajus üpris kiiresti üpris õhukeseks.
IBU: 15

Aroom: Aroom on pärmine küll ja üpriski belgiapäraselt. Selline pärmi ja karamelli segu.

Maitse: Ka maitse on küllaltki belgialaadne ja pärmisuunitlusega. Maitses on ka mingi põnevam terav nurk sees. Mulle tundub, et see võib tulla sellest, et kasutatud on ainult otra ja puudub klassikaline belglastele omane nisu. Väidetavalt peaks see õlleke ka koriandrit sisaldama, aga seda tuleb küll maitsest tikutulega taga otsida. Samas kui mõnes Belgia õlles karjub ta nii, et kopsutükke lendab. Muidugi võin ma tunnistada, et ega ma temast puudust ei tunne. Aga üldiselt ma võin tõdeda, et oodatud belgiapärast maitset evib ta küll. Mõnus selline pärmi ja karamelli segune, nagu ka aroom lubas. Igati nauditav kloostri õlu, mis ei ole trappist. :)

Kokkuvõte: Taaskord tuleb tõdeda, et antakse lubadus ja kantakse ka auga välja. Loed pudelilt "Abbey" hakkad mõtlema pärmist ja kergest magusast ja kui maitsed, siis ongi nii. Ma viimastel kuudel olen täheldanud, et ilmselt hiilib mingi belgiapäraste õllede periood ligi. Igatahes antud õlu liigitub mul küll Valmieramuiža valikust lemmikute väiksesse gruppi. Soovitan proovida.

Hinne: 5.

Huvitav fakt: Humalad: Tettnanger Tettnang. 

Belgiapärane õlu, mis ei sisalda nisu. 

Pudelil on välja toodud ka igakülgne info.

Tootja infot: https://valmiermuiza.lv/en/products/valmiermuizas-klostera-alus?_pos=1&_sid=6ae0c8bd1&_ss=r

Põhjala - Cellar Series - Disko

Nimi: Põhjala - Cellar Series - Disko
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 12,5%
Algvirde tihedus: 30,8°
Tüüp: BA Imperial Stout
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Martti!
Eelhäälestus: Seni pole veel kohanud Cellar Series sarja õlut, mis on pannud veidikenegi nina krimpsutama. Puhas maitseelamuste rivistus. Ehk siis ootan järjekordset elamust.
Värvus: Must.
Vaht: Veidi üritasin teda vahtu ajada, aga see oli üpris lootusetu. Eeldatavasti paks jook.
IBU: 30

Aroom: No aroom on külluslik. Suhkrusiirupid, kohvi, viskit ja šokolaadi. Maitsemeeled seavad end stardiasendisse. 

Maitse: Esimene tundmus, oo kui paks neste.  No ja see maitse šokolaadikook ploomimoosiga, mis on puistatus üle vanilje suhkruga ja biskviidi osa on immutatud viskis. Lihtsalt kuninglik. Nii suure kehaga, et lähedalt vaadates ääred ei paista. Langeb su peale nagu katusetäis sulalund vanalinna maja katuselt. Aga ta ei tee haiget, ta teeb mõnusa olemise. Üks neist kordadest, kus ei teki küsimust, et oli ta ikka vaadis või. Viski on sellele maitsele sellise mõnusa hame selga visanud, õhuline, aga konkreetne. See õlleke on lihtsalt kuninglik magustoit. Oivaline!!! 

Kokkuvõte: Taaskord Cellar Series kaitses nö. oma vapi au. Ehk siis ootuspäraselt on tegemist oivalise joogiga. Oma maitset, massi, magusust ja vaatki on oma selge templi kogu kremplile vajutanud. Toodetud on ta 2023, aga hetkel tundub, et säilimisruumi on küllaga. Sest ma eeldan, et hetkel pole ükski maitsenurk veel maha vanunud. Igatahes soovitan hankida ja proovida. Muidugi eeldusel, et teile magusad ja massiivsed Imperial Stoutid meeldivad.  

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Enda viski kogemuse on see jook omandanud Prantsusmaalt pärit viski vaatides.
Proovitud partii No: 591.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/cellar-series.html

Lielvārdes - Tradicionālais

Nimi: Lielvārdes - Tradicionālais

Päritolu: Läti (Liepaja)
Taara: klaas 0,5l
Alkohol: 5,0%
Algvirde tihedus: 11,9%
Tüüp: Lager
Hind: 1,85€ + pant (Lätis)
Eelhäälestus: Lielvardes pruulikojast on aegade jooksul erinevaid katsetusi proovitud, ükski pole nagu röökivalt halb olnud. Samas meenuvad põnevad katsetused nagu Kõrvitsa Ale ja Mustsõstra Stout. Antud hetkel loodan siis normaalset laager õlut ja siingi on kasutatud lisaks odrale ka nisu linnaseid. Ehk on huvitav.
Värvus: Heledam kuldne
EBC: 6
Vaht: Tekkis mingi kolmandik klaasi vahtu, aga pool sellest kadus kiirustades ülejäänu püsib paremini.
IBU: 17

Aroom: Tagasihoidlik, ent veidi tugevam kui keskmisel laager õllel. Tunda on odralinnaseid ja mõrkjat humalat. 

Maitse: Võtad nagu lonksu ja ei oskagi kirjeldada. Esimene mõte on, et maitse on olemuselt klaar. Keha on selline kergema poolne. Maitse esimene pool on naga selge lihtne laager, aga teises pooles viskab sellise kerge magusale kalduva joone sisse, ma eeldan, et seda teeb nisu. Aga üldjoontes selline mõnus klaar laager, mis omab väikest lisa knihvi, seega positiivne. Vaimustusest just päris ei röögi, aga noogutan tunnustavalt. Igati joodav laager.

Kokkuvõte: Masslaagrina on tegemist igati eeskujuliku isendiga. Maitse on klaar ja omab veel väikest nisuga tehtud lisa vimkat. Hinnaklass pole ka liiga hull, seega täiesti tore õlleke. Ma ei kujuta täpselt ette kui suur see pruulikoda on, aga mul on jäänud mulje, et läti põhilistes poekettides on ta igal pool esindatud. Seega väga väike ei saa olla. Ehk siis ma eeldan, et liigitamine masslaagriks ei ole vale. Soovitan täitsa proovida.

Hinne 4+.

Huvitav fakt: Olen sellelt pruulikojalt varemalt juba kuute õlut proovinud, aga traditsionaal polnud veel mu teele sattunud. Kasutatud humalad Magnum, Spalter Select ja Amarillo. Linnastena on kasutatud nii otra kui ka nisu.

Tootja infot: https://lielvardesalus.lv/en/produkti/lielvardes-tradicionalais-2/

Malduguns - Cilpa

Nimi: Malduguns - Cilpa

Päritolu: Läti (Rauna)

Taara: Klaas 0,5L
Alkohol: 5,3%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Pale ALE
Hind: 3,29 + pant (Lätis)
Eelhäälestus: Üllatavalt pole see minu esimene kokkupuude Malduguns õllega. Nende Brown ALE oli täitsa joodav jook. Ehk on antu õlu paremgi. Etiketi kujundus on ju äge. Ootan head Pale ALE-i.
Värvus: Kuldne
EBC: ?
Vaht: Tekkis kena kolmandik klaasi vahtu, aga vajub veidi kiirustades.
IBU: ?

Aroom: Aroom on humalane, veidi tsitruseline, puuviljane ja veidi seebine. 

Maitse: Maitse on üldjoontes mõrkjas. Küllatki humalane, maitses on ka tunda tsitrust ja mingit muud vilja, ma ütleks et melonit. Ehk siis on maitses ka mahlasust, aga see võitleb mõrkjusega ja pigem jääb alla. Maitse on küllaltki mitmenäoline , aga mingit suurt elamust ta siiski ei paku. Vigu tal ka ei ole ja kiituseks võib ütelda, et Pale ALE kohta on tal üllatavalt palju humalat. Normaalne õlu.

Kokkuvõte: Esimese hooga hakkas ta mulle poes näppu ilmselt ägeda kujunduse tõttu. Fakt, et tegu on Pale ALE-ga tõmbas ootusi enne avamist veidi maha, aga võib siiski ütelda, et tegemist on sellise veidi humalasema pale alega. Igatahes viga tal pole, aga mingit võimsat elamust ta ka ei pakkunud. Lisaks oli ka hind üpris kõrge. 

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Õlle nimi Cilpa on tõlkes Silmus.

Kasutatud humalad: Colombus, Centennial, Chinook, Cascade ja Citra.  
Kodulehel on vaid e-pood ja sealt mingit olulist lisainformatsiooni ei leia.

Tootja infot: Eksisteerib ainult e-pood.

Mönchshof - Bockbier

Nimi: Mönchshof - Vollmundiges Bockbier

Päritolu: Saksamaa (Kulmbach - Baieri liidumaa)
Taara: Klaas 0,5L (patentkorgiga)
Alkohol: 6,9%
Algvirde tihedus: 16,3%
Tüüp: Bock
Hind: Jõuluvana tõi. Aitäh!
Eelhäälestus: Eelmised proovitud Mungahoovi õlled ei jätnud erilist muljet. Sedakorda on siis tegu Bockiga, ehk see aitab.
Värvus: Kastanpruun.
EBC: ?
Vaht: Tekkis selline kahe sõrme paksune kiht, aga kadus päris kärmelt.
IBU: ?

Aroom: Tagasihoidlik ja karamelline. 

Maitse: Ma ütleksin nii, et ta maitseb umbes nagu välja näeb. Ehk siis karamell linnased on värvi ja ka maitset piisavalt andnud. Maitse kaldub siis üpriski magusa suuna peale. Alkoholi ka maitse ei reeda. Ma julgen väita, et küllaltki keskelt läbi Bock ta on. Selline kergelt karamelliselt magus ja pehme rösti hamega. Stiilipuhas ja lihtsalt joodav Bock. 

Kokkuvõte: Võib tõdeda, et tegemist on stiilitruu Bock õllega, mida on kerge juua. Kergelt magus ja röstine. Selged vead puuduvad, mingi omapära sammuti. Selline kindlapeale minek kui soovite Bock õlut.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: " Loomulikult Reinheitsgebot.


Tootja infot: https://www.xn--mnchshof-n4a.de/biere/detail/bockbier

Sori Brewing - Laudatur XIX (2019 Special release)

Nimi: Sori Brewing - Laudatur XIX (2019 Special release)
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 10,4%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Cognac BA Ale Blend
Hind: 3€ (Laomüük)
Eelhäälestus: Eelmine, mõned aastad tagasi proovitud XVIII Laudatur oli suurpärane jook. Antud hetkel on sellel joogil BB ligi aasta üle läinud, aga ma eeldan, et see pole talle suurt kahju teinud. Kui tegemist on Barley Wine-i ja Imperial Baltic Porteri seguga, no kas see saab halb olla? Kordan, eelmine oli oivaline.
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: Tekkis selline tubli kolmandik klaasi vahtu, aga see polnud väga püsiv. Hajus kiiresti kirmeks. 
IBU: ?

Aroom: See on joovastav. On tunda kohvi, alkoholi, mingit magusat suhkrusiirupit ja veidi burbooni. Paneb maitsemeeled stardivalmis. 

Maitse: Hmm, korra tekib tunne, et äkki on siiski teda ajahammas veidike purenud. Sõõmualguses on tunda üpris palju ülekarboniseeritust, ehk siis ta kiheleb veidi keele peal. Ka keha tundub õllel olema kiduram kui võiks eeldada. Maitses on ka mingi kerge hapukas joon. Maitse on veidi tagasihoidlikum kui eeldasin. Kuigi selles on kohvi ja mingi huvitav apelsinine joon. Ilmselt ikkagi ajahammas. Kuid sellest hoolimata on tegemist ikkagi mõnusa joogiga. Kuigi eeldan, et aeg on kurja röövlina osa maitsest kõrvale lohistanud. 

Kokkuvõte: Ehk siis, kui teil on keldrisse mõni selline seisma jäänud, siis minu soovitus on ta nüüd sistaks teha, sest mulle tundub, et aeg on talle veidikene halba teinud. Ta on endiselt igati meeldiv jook, aga miski pole päris õige. Kuigi minu eksemplar on vähemalt oma viimase eluaasta igati heades tingimustes veetnud. Aga mulle tundub, et mingi protsess on ta õhukeseks söönud. Kuigi endiselt on tegemist hea joogiga, siis meenutab ta kunagist meistersportlast, "vorm on kõikuv, aga klass on igavene." Hea sooritus, aga mitte kõige paremas vormis.

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Proovitud partii 331.
Selles segus kasutatud Barley Wine ja Imperial Baltic Porter on vedelenud Heaven Hill Bourboni tünnides ja tundmatuks jääda soovivate konjaki tünnides.

Sõna laudatur tähendus?
Laudatur [-da:-] (ld), kiiduväärt; mõne maa ülikoolis eksamihinne (vastab „väga heale”); õppeaine ülemaste. (allikas: Eesti Entsüklopeedia)

PS! Koguaeg kapis teda nähes lugesin Laudatuur, mis on kuskilt eesti kultuuriloost pärit mõiste, aga ma ei mäleta millega seoses see oli. Esimese hooga kõlab nagu Vanamehega seoses, aga see oli varem.
PS2! Kui kirjutada googlesse lauda tuur siis esimene vaste on seoses Karmo Tüüriga. :)

Tootja infot: Koduleht enam õllede kohta infot ei evi.