Käbliku - El Mosaico

Nimi: Käbliku - El Mosaico
Päritolu: Eesti (Kanepi vald)
Taara: plekk 0,44L
Alkohol: 5,6%
Algvirde tihedus: pole antud
Tüüp: American Pale Ale / APA
Hind: 3,20€ + pant.
Eelhäälestus: Käbliku õlut ma väga palju joonud ei ole., aga seni pole üldiselt pettuma pidanud. Antud õlleke pole veel minu klaasi sattunud. Aga eeldan, et see on selline mõõdukalt humalane ja kergelt hapukas õlu. Ehk siis loodan kergesti joodavat APA-t. 
Värvus: Kergelt oranžile kalduv kuldne.
EBC: ?
Vaht: Tekkis selline neljandik klaasi, aga enamus vajus väga kiirelt kokku. 
IBU: 43

Aroom: Aroom on üllatavalt tagasihoidlik, meenutab suisa laagrit, aga kerget hapukat tsitruseid meenutavat humala hõngu siit ikkagi tuleb.

Maitse: Maitse jookseb hapu-mõrkjas joonel. Esmalt sõõmu ajal tundub küllaltki hapukas, ent järelmaitses jõuab ka mõrkjus kohale. Keha on üllatavalt kiitsakas, mitte just päris kõhn, aga kõhnusele kalduv. Ühesõnaga üldjoontes stiilitruu. Veidi tundub, et hapukust on gramm palju peale keeratud, aga samas pole ammu ühtegi APA stiilis asja joonud ka. Okei, purgil lubatakse greibi noote ja see teeb linnukese mõlemasse kasti, nii hapu kui mõrkjas. Ma oleks eeldanud, et ta on veidi mahlasem, ent ka sellisena igati joodav. Värskendav, kergusele kalduv, ent üllatavalt hapukas American Pale Ale.  

Kokkuvõte: Võib ütelda, et pettuma ei pidanud ja mingit ohohohoooo efektiga ta ka välja ei tulnud. Stiili tabab minu meelest hästi. Hapukus tundub hetkel grammike üllatav, aga kui üritad greibi maitset järgi aimata, siis sellest pole pääsu. Mahlasust oleks rohkem ihanud, aga kui pole siis pole. Värskendav ta on ja küllaltki lihtsalt joodav ka.  Lihtsalt meelde ei pruugi jääda.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Proovitud partii: 479.
Taaskord on purgil ka tore kujundus, mille on loonud: Elise Nigul.

Õlle nimi on kalambuurne segu kasutatud humalatest, milleks on siis Mosaic ja El Dorado. 

Tootja infot: https://kabliku.com/

Põhjala - Treeninglaager

Nimi: Põhjala - Treeninglaager

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 0,5%
Algvirde tihedus: 4,3°
Tüüp: Alkoholivaba Laager / Lager
Hind: Sain komplektis hea hinnaga.
Eelhäälestus: Viimastel aastatel on tehtud alkoholi vaba õlle valdkonnas tublisid edusamme. Mõned alkoholivabad õlled kõlbavad isegi juua. Et lootust on, aga see mineraalide lisamine võib kalevipojamõõgaks osutuda. Loodan joodavat alkoholivaba.
Värvus: Kuldne.
Vaht: Vahu mütsike tekkis umbes kahe sõrme jagu, aga vajus kiirelt kirmeks.
IBU: 20

Aroom: Aroomis on veidi sellist leotatud leiba meenutavat alkoholivaba õlle lõhna.

Maitse: Esimene mõte on, et maitse algus on nagu puudu. Aga keskosas hakkab juba mingi humal ennast näole andma. Tervikuna ei ole tal seda alkoholivabaõlle maitset ja see on hea. Olemuselt kerge ja isegi veidi mõrkjas. Ei oska ütelda, kas ma mõtlen seda selle mineraalide jutu pealt, aga algus osa tundub veidi soolane. Aga üldiselt võib tõdeda, et olen meeldivalt üllatunud, et see nii joodav on. Täitsa õlle moodi alkoholivaba õlu.

Kokkuvõte: Taaskord meeldiv üllatus alkoholivabade žanris. Tal ei ole maitses ühtegi ebameeldivat joont. Ning lisaks kõik need taastumist aitavad mineraalid. Selle võib peale trenni rindu tõmmata ja seejärel ausa mehena autoga veel koju sõita ka. Ma arvan, et ma pean teda endale veel hankima. 

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Proovitud partii: N0727.
Õlu on valminud koostöös kergejõustiklase Rasmus Mägiga.
Energiasisaldus 100ml kohta on vaid 13kcal.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/?_gl=1*y2tdxv*_up*MQ..*_ga*MjY2OTI1MTY5LjE3NTQzMjAzNTE.*_ga_46WCHS27Z6*czE3NTQzMjAzNTAkbzEkZzAkdDE3NTQzMjAzNTAkajYwJGwwJGgyMDMwNjM3MjY0

Kalamaja Pruulikoda - Dr. Albon Remix 2.5

Nimi: Kalamaja Pruulikoda - Dr. Albon Remix 2.5
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 6,6%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: NEIPA 
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Martti!
Eelhäälestus: No ma olen teda varemalt vaadist joonud, täitsa okei oli. Kalamaja Pruulikojal on see selle blogi esimene õlu. Loodan, et mälu ei peta ja ta on joodav.
Värvus: Tuhmkollane (Jõuline hägu)
EBC:?
Vaht: Vahtu tekkis umbes pool klaasi ja vajub väga rahulikult. 
IBU: 38

Aroom: Aroom on jõuliselt humalane. On kõvasti tsitrust ja veidi heinu. Igati isuäratav.

Maitse: Maitse algab veidi hapukalt sõõmu alguses, aga siis keerab kohe humalaseks ja humalat on kamaluga. Sellised Hazy IPAd mulle meeldivad, see humal aeleb puruna selles õlles ringi. Keskmaitses on see humala koorem nii rammus, et meenutab sõnnikut ja seda kõige paremas mõttes, selline raske ja veidi lämmatav,  aga igas hetkes maitsev. Ma ei mäletanudki, et ta nii hea on. Kui soovite head matsakat humalaid lõugade vahele, siis see õlu on teile. Meeldiv humalapomm.

Kokkuvõte: Purgil on mingi lisamärge Reinheitsgebot DDH, tundub et humalate lisamise süsteem, mis toimib. Tõesti mäletasin, et vaadist ta mulle ka meeldis, aga ilmselt kodune klaas annab ka veidi maitsele hoogu juurde. Kui ostan DDH NEIPA-t siis loodan midagi sellist, aga pahatihti nii hästi ei lähe. Seda peab omale juurde hankima. 

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Mulle tundub, et Kalamaja Pruulikoda on mustlane, või vähemasti varemalt on olnud. Lisaks toetab seda arvamust tõik, et ta on purgil märgitud Müüjaks. Neil on ka koduleht, aga ma kardan, et poisid on ära unustanud, et neil koduleht on. Muidu on leht mõõdukalt informatiivne, aga kardan, et info on vana. Seda õlut on varemgi tehtud, aga Remixi number on teine olnud, ilmselt tähistab aastakäiku. ERITI HUVITAV! Alkoholi register seda õlut ei tunne. Kuidas on see võimalik, mina ei tea. 
Proovitud partii: 050.

Tootja infot: Koduleht selle õlle kohta infot ei evi. 

Tuletorn - Tulitomat

Nimi: Tuletorn - Tulitomat

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 4,8%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Spicy Tomato Gose
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Martti!
Eelhäälestus: Seda õlut olen ma vist ka kraanist saanud ja minu arust ei olnud ta Tomato Gose lahtris üks paremaid näiteid, pigem sinna keskpärase või isegi kehva poole. Aga äkki mäletan valesti. Sest tomatist annab ägedat õlut teha küll. 
Värvus: Tomatimahla punane.
EBC: ?
Vaht: Väga vahtu ei läinud sest pidi valamise vahel loksutamisega tegelema, et viljaliha ka kätte saada. 
IBU: ?

Aroom: Lõhnab nagu tomatimahl, teate küll see kolme liitrises purgis, Bulgaaria oma. Liikus põhiliselt nõukaajal. 

Maitse: Maitse on ka tomatimahl, aga selline väikese soola sisaldusega. Ajast kui mulle tomatimahl üldse ei meeldinud. Esimene etapp maitsest on suht lame ja ebameeldiv, teises maitse pooles kargab välja jõuline vürtsikus, aga siis on juba hilja. Seda Bulagaaria tomatimahla ei suuda ta suust ja mälestustest välja pesta. Antagu andeks, aga minu jaoks on see ikkagi päris ebameeldiv vedelik, ilmselt lapsepõlvetraumad selle tomatimahlaga. Friigikas küll, aga jäle. 

Kokkuvõte: Ega nende tomati õlledega ongi üpris riski business. Võib tulla suurepärane friigikas, aga võib ka juhtuda et läheb viltu. Samas need tomati baasil õlled, mis mulle on meldinud on jäänud osadel ka pooleli. Ilmselt on küsimus mingis isiklikus suhtes ja/või kogemuses vedela tomatiga. Minu arvamusest ei pea tegema põhjapanevaid järeldusi, aga seda võib võtta peenes kirjas hoiatusena. Minu lambis lihtsalt see õlu ei põle. Äkki kui tomat oleks vähem mehune ja soola rohkem... aga noh mis siin oletada, antud variant on minu jaoks suur ei. Aktiivselt ebameeldiv.

Hinne: 1

Huvitav fakt: 

Purgil tekst: " Tuline ja vürtsikas gose õlu pruulitud gochujang pasta ja tšillihelvestega"
Proovitud partii: A048.

Tootja infot: Kodulehel toodet enam pole.

Voldi - No Logs, No Problems!

Nimi: Voldi - No Logs, No Problems!

Päritolu: Eesti (Haapsalu)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 4,9%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Pole antud aga ilmselt Lager
Hind: Vend tõi sünnipäevaks. Aitäh!
Eelhäälestus: Alguses vaatasin, et kellegi kodune katseuts, aga ilmnes, et tootja on Voldi. Mulle tundub, et tegu on mingi tellitud sildiga ja ABV järgi eeldan, et sisuks on tavaline Voldi - Hapsal Lager. Aga eks näis kas suudan tuvastada või välistada.
Värvus: Kuldpruun
EBC: ?
Vaht: Ilus kolmandik klaasi vahumüts tekkis. Vajub veidi kiirustades.
IBU: ?

Aroom: Aroom on laagrile iseloomulikult tagasihoidlikum, ent siiski on veidi humalat tunda, millel on Alexanrdilik kerge plastiliini toon. 

Maitse: Maitse on ka selline hea väiketootja laager. Kergelt humalane, mõõdukalt mõrkjas ja õrnalt hapukas. Ideaalne janu kustutamise õlu. Ma 5 aastat tagasi iseloomustasin Hapsal Laagrit kui üle keskmise humalast ja isegi IPA-le kalduvat. Kas olen muutunud mina, on muutund õlu, või olen ma ikkagi valedel jälgedel oma eeldamisega. Samas värvus ja põhimõtteline kirjeldus klapivad. Ning antud õlleke on ka igati joodav, ent praeguse kuumalainega on ilmselt enamus õlut joodav. 

Kokkuvõte: Tegemist on joodava õllega ja etiketikujundusele on kõva rõhku pandud. Esiteks ma arvan, et see on mingi IT-meeste huumor. Kuna pildil on puuhalu keelumärk, aga ma eeldan, et siin on peidus kalambuur, mis viitab hoopis logidele. Vasakul all nurga on silt "O.K. TOO-BEER" ja selle all eriti peenes ja pisikeses kirjas, "If you can read this text, then you have a really good eye sight! And since you are still reading this text, it seems that you are also quite bored!" Kujutan, ett kui mõni peab lugemisprillid või luubi välja otsima, et seda teksti lugeda ja siis saab teada, mis seal on. Ehk siis ma eeldan, et tegu on ikkagi Hapsal Lager õllega, lihtsalt kellegi tellimusel valminud vaimuka etiketi kujundusega. Kui mu eeldus õige on siis see Hapsal on endiselt mõnusalt joodav õlu. 

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Lisaks on pudelil hoiatus " May contain traces of questionable decisions" ming selle all on QR-kood mille skännimisel tuleb ekraanile info. "Don't scan random stuff off from beer bottles, get another beer!" No pagan on vaimukas!

Proovitud partii: 080

Tootja infot: Kodulehel antud nimega toode puudub.

Pihtla - Saarevaht

Nimi: Pihtla - Saarevaht

Päritolu: Eesti (Pihtla)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 6,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Farmhouse IPA
Hind: 2,99€ + pant
Eelhäälestus: Pihtla ei vaja tutvustamist. Alati kui ma loen eesliidet Farmhouse kangastub kellel mingi sellina robustne ja veidi hapukas noot. Võib-olla olen eksiteel, aga hetkel on nii. Ootan siis mingit põneva viguriga IPA-t, mida iganes siis see Farmhouse antud kontekstis ei tähenda.
Värvus: Oranžikas pruun.
EBC: ?
Vaht: Vahtu tekkis umbes 1/3 klaasi ja vajub meeldivalt rahulikus tempos.
IBU: 40

Aroom: Aroom on särtsakalt tsitruseline apelsini ja greibi vahepealne. Tegelikult täitsa isuäratav. 

Maitse: Maitse on esmamuljes hapukasmõru. Aroom viitas tugevamale mahlasusele, aga maitse on konservatiivsemalt mõrkjas. Mingi robustne joon on ka olemas, aga mitte päris selline nagu mul sõnaga farmhouse seostub. Üldjoontes väga mõnus õlu, ehkki IPA seostub mul maitses veidi teravamate nurkadega, aga antud õlu on kuidagi lamedalt hapukasmõru, seda mitte halvas mõttes vaid lihtsalt omanäolisuse mõttes. See mõnus kuiv ja kergelt jahune tunne, mille ta suhu jätab on ka tore. Selgelt omanäoline kuigi mitte väga nurgeline mõruhapukas IPA. 

Kokkuvõte:  Esiteks avardas antud õlu minu jaoks sõna Farmhouse maitselist tähendust. Kuigi sisulise poolepealt tähistab see lihtsalt katset teha midagi kodupruuli laadset. Õlu on pigem mõrkjal joonel jooksev ja humalad väga ei röögi, seega ma eeldan, et ka lihtsa laager õlle jooja võiks selle joomisega hakkama saada. Maitset ja omapära on küll, ma arvan, et võin temaga ka tulevikus kohtuda. 

Hinne: 5-

Huvitav fakt: Proovitud partii 1. Pihtlal tundub olema ainulaadne arvepidamine, et iga õlle partiide lugemist alustatakse eraldi. Enamjaolt loetakse pruulikodade üldist partiide arvet. 

Samas on kurb, et paljud pruulikojad enda toodetest ise väga lugu ei pea ja ei pühenda neile oma veebilehti. E-pood on olemas, aga see on väheinformatiivne. 
Ma loodan, et õlle nime kerge kalambuursus ei ole juhuslik.

Purk kannab ka märgist Saaremaa ehtne toode. 

Tootja infot: https://pihtlapruul.ee/e-pood/product/saarevaht/

Tuletorn - Warm Flat Mild

Nimi: Tuletorn - Warm Flat Mild
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 3,8%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Mild ALE
Hind: Sõber tõi sünnipäevaks. Aitäh, Martti!
Eelhäälestus: Tuletorn teeb ju toredaid asju. Kui ma pruulikoda külastasin oli see õlu parajasti töös ja see kuidas nad teda kirjeldasid tundus huvitav. Et selline briti vanamehe jook. Nüüd saab proovida, loodan, et ta pole liiga lame.
Värvus: Kastanpruun.
EBC: ?
Vaht: Tekkis poole klaasi jagu, aga enamus vajus üpris kiirelt. 
IBU: ?

Aroom: Valades viskas sellist kergelt hapukat rukki aroomi, aga üle klaasiserva on aroom pigem pärmine. Huvitav, rukkist kasutatud pole. Üldiselt on aroom pärmi ja linnaste segu.

Maitse: Kurat, no on küll lame. Selline igav plass ja linnaseline maitse. Põhiolemus on maitsel lamehapukas. Katsetusprojektina muidugi omapärane ja mingile traditsioonile kummardust tegev, aga selline õlu mind kohe üldse ei kõneta. Otseselt halb ta ju ei ole, aga no täiesti näotu, üks suvaline nägu suures rahvamassis. Isik, kes võiks ilma maskita panka röövida, sest ta nägu ei jää meelde. Üldiselt see hapukas algus maitsel pole ju paha, aga seal kus peaks maagia hakkama, lõppeb kogu pidu otsa. Omapärane, aga liiga lame.

Kokkuvõte: No mis ma oskan kosta, nimi ja purgi kujundus tabavad selle õlle olemust küllaltki hästi. Mild on üks õudsemaid mõisteid inglisekeeles. See tähistab nii igavaid asju, et sa loodad, et nad oleks vähemalt halvad, et tekitaks mingit emotsiooni. Ja need veidi kõrbenud röstsaiad on ka suurepärane kujund, ühest on hammustatud ja nii see on jäänud. Elik pruulikoja üle ei saa nuriseda, nad tegid sellist traditsioonilist asja ja kujundusega ka ironiseerivad oma õlle üle. Mis kõige hullem/ägedam, et teades nende meisterlikkust, siis on see meelega selliseks viletsapoolseks tehtud. Seega ma kummardan teie huumorimeele ja oskuste ees, aga õllena see väike rääbakas loom mind ei kõneta. Tervikule annaks viie, aga õllele pean madalama hinde andma.

Hinne: 3

Huvitav fakt: Palun pange kodulehele õllede eestikeelsed kirjeldused ka.

Purgil tekst: " Warm Flat Mild - meie versioon linnaselisest kergest mild alest. Õlu, mis toob klassikalise Inglise pubi sinu elutuppa."  
Proovitud partii: A038.

Tootja infot: https://tuletorn.beer/et/products/warm-flat-mild

Mäepea Pruulikoda - Hopalala

Nimi: Mäepea Pruulikoda - Hopalala
Päritolu: Eesti (Kuusalu vald, Mäepea küla)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Rye Pale Ale / Rukki Eil
Hind: Pruulikoda andis. Aitäh!
Eelhäälestus: Selle pruulikojaga olen varemalt kohtunud ja puhtalt lehelt suutsid nad mind meeldivalt üllatada, seda just eelmise versiooniga oma Rye Pale Ale-st. Ootan siis kas stabiilsust, või edasiminekut. Igatahes ootan head õlut. 
Värvus: Mesipruun
EBC: ?
Vaht: Vahtu tekkis uljal valamisel ligi pool klaasi ja see vajub rahulikus tempos.
IBU: 32

Aroom: Juba valades lõi sõõrmetesse mõnusat humala aroomi. Üle klaasi servagi on mõnus humala möll, veidi kaselehti ja natuke pärnaõisi. Isu tekitab küll.

Maitse: Ka maitse on esmajoones humalane ja kasene. Meenuvad need meie väiketootjate saunaõlled. Kuigi siin pudelil olev tekst kasevihtade kasutamist ei väida. Ilmselt see humalakomplekt annab tulemuse kätte ja vihtadega jändamine on lihtsalt poosetamine. Ma ilmselt olen hetkel ka kergelt kallutatud, sest päev oli palav ja hetkel läheks iga õlu nagu kerisele. Ent siiski ma olen veendunud, et seda humala litrit ei saa üheski olukorras eitada. Vähke kaldub sinna tsitruse poole, aga väga selgesti on kase näoga. Rukki linnased on siin ilmselt põhiliselt värvusele tooni andjaks olnud, sest rukki hapukust ei suuda ma maitsest oluliselt leida. Üks hea humalane ja värskendav õlu ja seda kõike küllaltki madala alkoholisisalduse juures. Maitsev Rukki Eil.

Kokkuvõte: No taaskord absoluutselt maitsev ja humalaküllane õlu ja seda küllaltki madala alkoholi taseme juures . Mulle tundub, et retsepti pole võrreldes eelmise versiooniga, mis oli Hoplissimo, oluliselt muudetud, et ka sel korral nõustun toona kirjutatuga, et humalasuse poolest meenutab pigem IPA-t. Ainus viga, mis suutsin sellel õllel tuvastada on see, et ta saab jube ruttu otsa. Ma saan aru, et Mäepea pruulikoda võib kohata laatadel müüki tegemas, soovitan silmad lahti hoida ja külastada. 

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Proovitud partii 22.

Veidi ringi uurides märkasin, et Mäepea on sama nimega õlut varemgi teinud ja seda on isegi Sip-is müüdud.

Tootja infot: Koduleht puudub.

Röst & Rahu (Kodune käsitööõlu pruulmeister: Hardi Anton)

Nimi: Röst & Rahu (Kodune käsitööõlu pruulmeister: Hardi Anton)

Päritolu: Eesti (Tartu)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 5,1%
Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Vienna Lager
Hind: Pruulmeister saatis. Aitäh!
Eelhäälestus: See meister on ennast juba ammu tõestanud, aga õnneks ta jätkab katsetamisi eri õllestiilidel. Sedakorda siis Vienna Laager. Ootan mõnusalt maitsekat punast laagrit.
Värvus: kastanpruun
EBC: ?
Vaht: Tekkis selline kolmandik klaasi vahtu ja osa sellest püsib pikalt.
IBU: 21

Aroom: Aroom on oodatult karamelline, ent tervikuna siiski laagrile omaselt tagasihoidlik.

Maitse: Hmm, ma ootasin sellist karamelliselt magusat õlut, aga karamell on küll olemas, et tema maitse lõpp ei keera mitte magusaks, aga hoopis veidi kõrbenud röstiselt mõrkjaks. Vienna laagri omadused on tal ju nii visuaalselt kui ka maitseliselt olemas. Samas kui vaatan oma sissekandeid, siis pidevalt ma loodan, et vienna võiks magusam olla, äkki ta ei peagi, lihtsalt mina loodan. Tasakaalukas ja korralik, ainult et veidike igav. Lihtsasti joodav punane laager.

Kokkuvõte: Taaskord kodus valmistatud õlu, mis on kvaliteedilt hea pruulikoja tasemel. Antud õlleke teeb linnukesed peaaegu kõigisse ankeedi kastidesse, aga üks linnuke jääb tegemata,  kastile "Üllatav." Korralik ja lihtsasti joodav, ning ilma viguriteta õlu. Vienna laager stiil pole küll mu lemmikute seas, ent kohe teises meeldimise grupis, õlled, mille puhul pettuma peab harva. Ühesõnaga on tegu hea õllega, aga üllatust ei paku.

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Etiketilt on kadunud EBC väärtus.
Villitud 19.06.2025.

Tootja infot: Kodulehte pole.

Tanker - Cool Laager GTS

Nimi: Tanker - Cool Laager GTS
Päritolu: Eesti (Jüri)
Taara: plekk 0,44L
Alkohol: 4,6%
Algvirde tihedus: pole antud
Tüüp: Lager
Hind: Sõber andis. Aitäh, Tanel!
Eelhäälestus: Tellitud Tankeri laager õlu, lappasin kohe nende valiku läbi ja sellise alko protsendiga laagrit neil enda valikus ei olegi. Äkki on siis päriselt mingi huvitav asi tehtud?  Ootan joodavat laagrit.
Värvus: Kuldne 
Vaht: Tekkis ligi kolmandik klaasi ja vajub rahulikus tempos. 
IBU: ?

Aroom: Aroomi on üle keskmise laager õlle. Üldiselt selline mahedalt humalane ja kerge linnaste tunnetusega.

Maitse: Maitse on huvitavalt mitmeetapiline. Algab ta sellise kerge humala mõrkjuse ja peotäie linnastega, siis keskosa jääb kuidagi naljakalt kiitsakaks, aga lõpp maitses hakkab mõrkjust jälle peale keerama, ning see jätkub pikalt progresseeruvalt ka järelmaitses. Sellise keskmise laager õlle kanguse juures võib täitsa hea koguse mõnusat mõrkjust kätte saada. Täitsa mõnusalt joodav laager õlu.

Kokkuvõte: Maitset on ja vigu ei näe. Oma ettekujutuses ma muidugi oskaksin fantaseerida, mida see maitse veel võiks sisestada, et oleks ideaalilähedane, ent see pole jätkusuutlik mõtteviis. Minu andmete kohaselt on see õlu seotud Porsche Eesti esindusega ja ka GTS nagu viitaks sellele. Ma arvan, et tellija on saanud hea toote. Kui kuskil pakutakse jooge julgelt.

Hinne 4+

Huvitav fakt: Nagu viitasin on tegemist tellimus õllega ja käsimüügist seda ilmselt ei saa. 

Ei saa ka mööda vaadata nimekalambuurist, Cool Laager on kirjutatud kuullaagri kujutise sisse. 
Proovitud partii: 01 8843.

Tootja infot: Eritellimus õlu, kodulehel puudub.

Põhjala - Cellar Series - Öö XO (2022)

Nimi: Põhjala - Cellar Series - Öö XO (2022)

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 11,5%
Algvirde tihedus: 24,2°
Tüüp:  Cognac Barrel Aged Imperial Baltic Porter
Hind: Sain komplektis, hea hinnaga. 
Eelhäälestus: No Cellar Series sari. Põhjalal on tegelikult väga suur hulk õlut, millel on Öö nimes. Mina olen seni proovinud vaid kahte neist, Põhjala- Öö ja Põhjala - Cellar Series - Pime Öö PX , mis mõlemad olid väga meeldivad. Et siis ootan ühte mõnusat maitseelamust. 
Värvus: Must.
Vaht: Tekkis selline viisakas ca. neljandik klaasi täitev pruunikas vahumüts ja vajub rahulikult.
IBU: 60

Aroom: Valades hakkas nina all heljuma selline alkoholi tunnetusega aroom. Üle klaasiserva hüppab esmalt ninna kohv, siis kerge konjakine viirg, muide otsesed viited magusale puuduvad.

Maitse: Maitse astub esile väga rahulikult ja väljapeetud sammuga, nagu muinasjutu kuningas, oma uhkes keebis. Maitse on meeldivalt õrnmagus, kohvi ja tumeda šokolaadi segune, kaunistatud kergelt vaniljega ja kirsiks tordil on see kerge konjaki hõng. Äärmiselt meeldiv sametine ja pehme üldpilt. Kuigi siin ei ole selliseid raputavaid maitse karjatusi on ta ikkagi oma maheduses ja mõõdukuses äärmiselt meeldiv. Ilmselt teravamad nurgad jäätakse Stoutide retseptidesse. Igaks-juhuks vaatasin ka BB kuupäeva, õnneks sellel pudelil on ta säilinud, tervelt aasta on aega, seega eeldan, et mahedus ei tule ajast. Ta on ikkagi mahe ja oivaline ja praegusel südasuvel tekitab kerge talve nostalgia. Meeldiv nagu ÖÖ!

Kokkuvõte: Taaskord tuleb vaikides püsti tõusta ja alguses üksi ent enesekindlalt plaksutama hakata. See on lihtsalt taas üks oivaline jook. Meeldivalt sametine, kergelt magus ja kujutlusvõimet ergutav. Kui see on öö, siis sellises öös tahan mina elada. Hetkel teeb mulle suurimat rõõmu teadmine, et mul jäi teda üks pudel veel. Lihtsalt mõnus!

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Konjaki vaatide päritolu ei täpsustata. Seda õlut on tehtud mitu partiid, sest Karmo on teda kirjeldanud juba 2016 aastal, aga pudeli kujundus oli teine. Ehk on lootust, et teda tehakse veel.  
Huvitaval kombel oli sellel pudelil õnneks BB ja muu info säilinud. BB on 23.08.2026.
Proovitud partii No: 433.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/cellar-series.html

Hiiumaa Pruulikoda / Tuju - Seafaring Series - Tummahammas

Nimi: Hiiumaa Pruulikoda / Tuju - Seafaring Series - Tummahammas
Päritolu: Eesti (Kärdla)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 10,1%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Barley Wine
Hind: 5,00€  (pant hinnas, laadalt)
Eelhäälestus: Üldiselt on see Hiiumaa Pruulikoda mind oma uue tulemisega veennud. Õlled on tunduvalt kvaliteetsemad, kui esimesel tulemisel. Ja kui juba koostööõlut tehakse ja eriseeriaid, siis võib uskuda arengusse. No Barley Wine mulle ju meeldib. Seega ootan maitsvat odraveini. 
Värvus: Merevaik, mis kaldub kastanile. 
EBC: ?
Vaht: Korra sai valades vahtu, aga see kadus kohe.
IBU: ?

Aroom: Esimene mõte on karamell ja mitte lihtsalt karamell vaid kukekomm. Päriselt see aroom on selline magushapukas nagu vanakooli pulgaotsas karamellil. Uudishimu kasvab suureks ja süljenäärmed plärtsuvad.  

Maitse: Esimene sõõm, üllatus maitse ei olegi magus. Konsistents on paksu poolne. Algab maitse ka karamelliselt, aga mitte sugugi magusalt, hoopis mõrkjat keerab peale. Ning lõppmaitses see oder meenutab oma hapukalt toonilt isegi rukkist. Ühelt maitselt teisele libisemine käib väga sujuvalt. Ma isegi olen veidi pettunud, et seda magusat siin eriti ei ole, sest see jätab ka maitse tervikpildi kitsamaks. Kuskilt neti kirjeldusest leidsin viit saksa Bocki sarnasusele ja seda tuleb tõesti tõdeda. Oivalisest odraveinist jääb veidi magusust puudu, aga väga hea odravein ta on küll.

Kokkuvõte: Üldiselt stiili nagu on ju tabatud, aga see aroomi ja maitse ebakõla jääb veidike saatma. Aroomi järgi on tegemist kommiga, aga maitse poolest on tegemist konservatiivse saksa Bockiga. Maiasmokk, nagu ma olen oleksin oodanud rohkem magusust. Ja selle õlle üks jõulisi rusikaid on alkohol. Kolmveerand purki alles joodud ja tunnen, et alkohol töötleb mind. Maitses ta ennast väga ei reetnud. Igatahes proovida võib julgelt, aga kas ka mitu korda, selles julgen hetkel kahelda. 

Hinne: 4+

Huvitav fakt: Lõpuks on nad endale korraliku kodulehe teinud. Ent antud toodet veel sellelt kodulehelt kahjuks ei leia. Õlu on siis valminud koos Soome Tuju pruulikojaga, mis asub Lappenranta linnas. 

Kujunduse üle ka noriks, Tumma Hammas on pugil kahe eraldi sõnana ja sidekriipsu pole. Äkki ongi eesmärk tekitada segadust soomlastes, et tegu on õllega, mis muudab hambad tumedaks vms. Üldiselt tähendab mõiste "tummahammas" vaikset või sõnakehva inimest. Säilivust on antud 5 aasta, aga kui magusat on vähe, siis mis variatsioonid seal aja jooksul veel mängida võiksid?

Purgile on ära märgitud ka kasutatud fondid(tähekujud). 

See on Seafaring Series N° 003.

Proovitud partii oli: 09-25

Tootja infot: Kodulehel toode hetkel puudub.

Valmiermuiža - Riga Porter Blackcurrant

Nimi: Valmiermuiža - Riga Porter Blackcurrant

Päritolu: Läti (Valmieramuiža)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 6,5%
Algvirde tihedus: 21°P
Tüüp: Baltic Porter
Hind: 2,69€ + pant (Lätis)
Eelhäälestus: Alguses ma lähenesin Valmiermuiža õlledele pika hambaga, aga nüüd olen juba kogenud mõnda meeldivat, seega ootused kasvavad. Eeldangi siit ühte mõnusat Baltic Porterit koos toreda mustsõstra keerutusega.   
Värvus: Must
EBC: 163
Vaht: Tekkis kahe sõrme paksune kiht ja pool sellest püsib väga ilusti.
IBU: 26

Aroom: Peale valamist hõljus õhus veidi mustsõstart. Üle klaasiserva on tunda pigem tumedat rösti ja kui siis õige kerget vihjet marjadele. 

Maitse: Hahaa, no see on küll äge. Ta on nagu mõru kohv ja hapukad sõstrad korraga. See hapukus on algusest peale maitses olemas, aga sealt vahelt pääseb hooti mõjule ka must kohv. See hapukas maitse on nagu trellitatud sein ja kohvi pistab aeg ajalt trellide vahelt välja oma käe või jala. Tegelikult selline tantsukeerutuslik maitse on väga võluv. Korraga üpris mõrkjas ja samas magushapukas. Ning see hapukus, mis on üsnagi tugev ei jää üksinda domineerima, vaid laseb ka kohvi noote läbi. Täitsa tore viguriga Baltic Porter. 

Kokkuvõte: Tuleb tõdeda, et kõik mis on pudelil kirjas nimena, tuuakse sulle ka maitsena kohale. On Porteri tunnet ja on ka selget mustsõstra mahla päris jõulise suhkruga ja just mahla, mitte mingit morssi. Maitsete tants on nauditav ja eriti äge on see, et üpris tugev hapu ei domineeri maitses. Meeldiv ja kindlasti omanäoline soovitan proovida.  

Hinne: 5.

Huvitav fakt: Humalad: See kujundus tekitas mul mingeid imelikke seoseid ja ma ei aimanudki alguses, et tegu võiks olla Valmiermuiža toodanguga. 

Tootja infot: https://valmiermuiza.lv/en/collections/valmiermuiza/products/rigas-upenu-porteris

Mõdukoda - Pioneeri Laager (Käsitööõlu, pruulmeister G. Laius)

Nimi: Pioneeri Laager (Käsitööõlu, Pruulitud Mõdukojas, pruulmeister G. Laius)
Päritolu: Eesti(?)
Taara: Klaas 0,375L (šampuse kork)
Alkohol: 8,8%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Heavily Peated Imperial Pilsner  / Imperial Pilsner
Hind: Sõber saatis. Aitäh, Alvar!
Eelhäälestus: Selle meistri ühte teost olen varemgi proovinud ja see oli täitsa asjaline. Nüüd aga Imperial Pilsner, arvan, et kohtan esmakordselt sellist stiili. Lisaks on ka kujundus väga stiilselt läbimõeldud(ehk õnnestub pilsile saada). Ootan põnevat pilkut! 
Värvus: Laukapruun
EBC:?
Vaht: Ilus vahumüts tekkis, aga õige pisut kiirustades vajus kokku.
IBU: ?

Aroom: Selles aroomis on mingi tuttavlik ja huvitav element. Natuke meenutab see guašš värve ja natuke meenutab tõrva, ning natuke mingit metsikut saare koduõlut. Tekitab veidi kõhedust, aga samas ka lolli huvi, teate küll, stiilis: läheks vaataks sinna kõrgepinge alajaama.  

Maitse: Ka maitses on see sama maitse, maitsena ma eeldan, et tegemist on mingi spetsiifilise pärmiga. Taaskord ei suuda ma selgelt aru saada, kas see on pigem hea, või siis häiriv. Kindel on see, et ta on omapärane. See maitse on ka nii intensiivne, et väga palju muud siit välja ei suuda lugeda, isegi alkoholi pole tunda, kuigi teda siin omajagu peaks olema. Igatahes võib see maitse konservatiivsema õllejooja ära ehmatada. Mina vaen, kummale poole ta kaldub, aga omanäolisuse punktid saab ta kindlasti.

Kokkuvõte: Kindlasti omanäoline õlu. Alates kujundusest ja stiilimääratlusest kuni maitseni välja. Samas kui luua vabasid assotsiatsioone, siis äkki on guašš värvi maitse sihilik. Pioneerid kasutasid ka sageli neid kunstiks või plakatite valmistamiseks. Igatahes on väga selgelt omanäolise õllega, lihtsalt see nägu ei pruugi kõigile meeldida. Mulle tundub ta omamoodi friigiselt võluv.

Hinne: 4.

Huvitav fakt: Ilmselt kõige rohkem guašš värvi meenutava maitsega õlu, mida olen proovinud. 
Lisapunktid pakendi terviklikkuse eest. Korgi sildi kalambuursus on tegelikult väga loogiline.

Tootja infot: Tootel koduleht puudub.

Tuletorn / Tuju - Fudge Fandango: Snickerdoodle Shake

Nimi: Tuletorn / Tuju - Fudge Fandango: Snickerdoodle Shake

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 13,0%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Imperial Pastry Stout
Hind: Pruulikoda andis. Aitäh!
Eelhäälestus: Teine väike koostööõlu Tujuga, millel isegi liiginimi sama, aga täpsustav nimi teine. See eelmisena proovitud Fudge Fandango: Tar Tango oli igati mõnus ja rammus suutäis. Loodan analoogi, lihtsalt teistsuguste maitsedetailidega. Ootan ikkagi magustoitu. 
Värvus: Must
EBC: ?
Vaht: No üritasin teda vahtu meelitada, aga tema ei läinud. Valades kippus klompi minema. Eeldatavasti on ta tihke kui öö. 
IBU: ?

Aroom: See on magustoit! Aroom on nagu mingi väga peene kohviku värskelt täidetud koogilett. Siin on šokolaadi, mis on veel soe, vaniljet, sulaiirist, küpsiseid, veidike piparmünti, kaneeli ja kamaluga suhkrut. Süljenäärmed plaksuvad ja suu täitub veega.    

Maitse: Esimene sõõm, või isegi amps, sest konsistents on taaskord nõnda paks. Suus viibimise ajal tunneb põhiliselt magusust, aga järelmaitses läbeb möll lahti. Alustab vanilje ja kohe tema kannul kappab veidike mustaks kõrbenud karamell(või on need hoopis kõrbenud küpsised), siis nagu viirastuksid mööda tõttavad virsikud, ent kaugenemas neid ei paista, ei tea kas ajus loodud seosest, aga siingi maitses oleks korra nagu veidi tõrva tunda. See maitse laviin tuleb otse ja jõuliselt nagu Chuck Norrise jalalöök. Kõike on nii paksult ja nii suurelt nagu duubeltatud USA. Seda maitset on nii palju, et üks purk on ilmselt paras kuue peale võtta. Taaskord on tegemist vedeldatud koogiga. Ning magusus hakkab isegi minu kõrgele tolerantsile kandadele astuma. Aga ta on hea! Oivaline rajult magus ja maitseküllane Imperial Pastry Stout.

Kokkuvõte: Tuli meelde üks repliik Kreisiraadiost, "Seda on raske seletada, aga seda oli ilus vaadata!" See on tõesti huvitav ja jõuline siirup, ent kõigi nende märksõnade juures on ta hea ja stiili tabav. Väga väikeste sõõmudega lonksatav jook. Ka suurem seltskond saaks ühest purgist maitsemeeled helisema. Ainus kurblooline fakt, et pruulikoja kodulehel ta enam saadaval ei ole (õllepoodide laoseisu ei tea), küll on aga veel ülal viidatud Tar Tango saadaval pruulikoja poes. Tasub proovimist!

Hinne: 5+

Huvitav fakt: Kuna pruulikoda on väike siis on väiksed ka partiid.
Pruulikoda Tuju, kellega see õlu koos on tehtud, asub Soomes Lappenranta linnas.
Fudge on muide selline kommilaadne toode, mida valmistatakse suhkrust, piimast ja võist.
Snickerdoodle on  küpsis, mis on valmistatud  jahust, rasvast, suhkrust ja soolast ning veeretatud kaneelisuhkrus.

Proovitud partii: A030

Tootja infot: Kahjuks pole enam saadaval.

Õllenaut - Inkognito - Rowanberry Saison

Nimi: Õllenaut - Inkognito - Rowanberry Saison
Päritolu: Eesti (Tänassilma)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 5,5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Saison
Hind: 2,29€ + pant
Eelhäälestus: Üllatuslikult on see alles teine Inkognito seeria õlu siin blogis. Eelmine oli maitsev, loodav, et ajalugu kordub.
Värvus: Kergeltpunakaskollane. 
EBC: ?
Vaht: Tekkis kerge vahumüts, aga kadus üsna ruttu. 
IBU: ?

Aroom: Aroom on hapukasmõrkjas kui ma poleks teadnud, mis see on oleksin üpris hämmingus olnud, sest see aroom on tuttvalik, ent täiesti võõras. Pihlaka tunned ära vaid siis kui oskad otsida. Veider, aga omamoodi võluv aroom.

Maitse: Hohooo! Pagan see on friik, vot see on friik. Selline lamehapukas ja mõrkjas segu, nagu ka pihlakamarjad iseenesest on. Ma ei sooda aru saada, kas ta on ebameeldiv või äge. :) No täitsa hull, võtad lonksu vehid kätega, rahuned maha ja võtad järgmise lonksu...jne. No mingi meeldiv või tore õlu ta ei ole, aga oma nihkes olekuga on ta väga... ei TÄIESTI omanäoline. Äge friigiõlu.

Kokkuvõte: Ausalt üteldes ma midagi sellist poleks oodanud. See on lihtsalt nii teise seina nael. Ta on täiesti teistsugune. Samas on ta suhteliselt pihlakas ja isegi Saisoniga võib nõus olla, lihtsalt pihlakas annab maitsesse nii palju iseloomu. Ja ikkagi ma ei suutnud ära otsustada, mis ma tast arvan. Aga omapära toob punktid ära. Kuigi ma pigem teda rohkem ei osta. Kuid korra proovida tasub kindlasti, sest ta on niivõrd midagi muud.

Hinne: 4-

Huvitav fakt: Tegu on siis vist esimese minu poolt proovitud pihlakatest tehtud õllega.

Proovitud partii: 874.

Tootja infot: Õllenaudil on kahjuks ainult e-pood. Ja seda pole seal hetkel saada.

Põhjala - Salted Plum Sour

Nimi: Põhjala - Salted Plum Sour

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 5,6%
Algvirde tihedus: 16,0°
Tüüp: Gose
Hind: Sain komplektis hea hinnaga.
Eelhäälestus: Gose pole üldiselt minu lemmik. Kui tegemist pole jus Soup Gosega vms. Ehk siis pigem soolane hapukas liinil. Ehki ka magusate Gosede seas on omad tegiad. Loodan, et äkki see on üks neist.
Värvus: Punakas merevaik.
Vaht: Kerge vahumütsike tekkis, aga hajus ka väga kiirelt. 
IBU: 10

Aroom: Aroom ei anna ennast üldse kergelt kätte. Aga kui jõuga pikalt nina klaasis hingata, siis saab ploomi tundmuse kätte. 

Maitse: Maitse on selge Gose, algab ülihapult ja kui see hapukus veidi vajub siis tuleb ka kerge ploomimorsi tunnetus ka suhu. Sool peaks ka üks põhitegija olema, aga on taustalaulja. Kui maitsed vajuvad siis järelmaitses tajud ka soolasust. Tema kasuks peab ütlema, et ta pole nii hapu, et isegi ploomi maitses ära ei tunneks, kuigi on omajagu hapu. Nende hapude õlledega on sageli see jama, et hapukus on nii jõuline, et lööb kõik teised maitseretseptorid uimaseks ja pole vahet, millest õlu on tehtud, kui sa tunned ainult domineerivat haput. Üldiselt joodav Gose, aga minu silmis ei midagi erilist. 

Kokkuvõte: Stiili ta ju tabab ja isegi nimes lubatud komponente on maitses tunda, aga see stiil mind lihtsalt ei vaimusta. Muide ma pole ka eriline ploomimahla fänn. Aga hapu õllena on ta ikkagi üle keskmise, sest ka muid maitseid peale hapu on tunda. Kuid ma kardan, et mina temaga rohkem ei kohtu.

Hinne: 3+

Huvitav fakt: Proovitud partii: N0664.
Säilivusajaks on antud kolm aastat valmistamisest, see on sellise kerge hapu õlle puhul üllatav.
Pruulimisel on kasutatud ka koriandriseemneid, aga mulle jäid need maitses tabamatuks.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/specials.html

Veltins - Pilsener

Nimi: Veltins - Pilsener
Päritolu: Saksamaa (Meschede - Grevenstein)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 4,8%
Algvirde tihedus: Pole antud.
Tüüp: Lager / Pilsner
Hind: 1,39€ + pant
Eelhäälestus: Ma eeldan, et ma kunagi olen seda joonud, aga selget mälupilti sellest pole, seega ei pruugi. Eeldan, et tegu on ühe kerge, selgelt saksapärase pilkuga. Loodan, et on sinna paremate sekka kuuluv.
Värvus: Heledam kuldne.
EBC:?
Vaht: Ilus kolmandik klaasi vahtu tekkis ja vajub aeglaselt.
IBU: 0,24 (ütleb koduleht, ehk on lihtsalt 24)

Aroom: Aroom on laager, ehk peaaegu lõhnatu, ent kerge humala vine õrnade linnastega seal heljub.

Maitse: Okei see on nüüd naljakas. Korraks tundub, et on maitse ja sees see kaob ära. Ehk siis lonksu ajal on maitse, aga järelmaitset pole üldse olemas. Pagan see on naljakas, Fantoom õlu. Kui õlu on suus siis on selline mõnus kergelt mõrkjas maitse, aga kui ära lonksad läheb ka maitse nagu vesi kraanikausist, keerleb ja kadunud ta ongi. Ilmselt sobib neile, kellele üldiselt õlle maitse ei meeldi. No see alguse maitse on ju täitsa okei, lihtsalt lühikeseks jääb se rõõm. Vaevata joodav poolmaitsevaba pilku. 

Kokkuvõte: Tõesti huvitav päris sellist maitseelamust polegi olnud. Täitsa ilma maitseta õlut olen saanud küll, aga ilma lõpp- ja järelmaitseta õlu on uus tase. Samas on see väga omapärane ja annab lisapunktid. Igaks-juhuks proovisin ka nüüd ühte teist õlut ja viga ei ole minus, teisel on järelmaitse olemas. See imelik IBU väärtus on ka äkki mingi võti, et see null näitab kaduvat mõrudust. Igatahes juua on teda kerge ja hehee elamuse saab ka, maitseelamus jääb tagasihoidlikuks, aga ebameeldivaid osiseid seal pole.  

Hinne: 4-

Huvitav fakt: Õlu millel on kaduv maitse. 
Ma hakkasin mõtlema, et äkki on mul kuskil isegi Veltinsi klaas, aga ei viitsi otsida. 

Tootja infot: https://www.veltins.com/veltins-range/veltins-pilsener/

Lehe / Nöösker - Ööloom Mezcal BA

Nimi: Lehe / Nöösker - Ööloom Mezcal BA

Päritolu: Eesti (Keila)
Taara: klaas 0,33L
Alkohol: 12,0%
Algvirde tihedus: 27,7P
Tüüp: Mezcal Barrel Aged Imperial Stout Braggot
Hind: 5,53€ (pant hinnas).
Eelhäälestus: Olen varemalt proovinud sisuliselt sama õlut, mille ainuke vahe oli selles, et eelmine oli käinud kogemusi omandamas burbooni vaadis (Ööloom Bourbon BA) ja see on Mezcali omas. Kuid õlle partii on iseenesest sama. Eelmine oli meeldiv, aga jäi veidi kõhnaks, vähemasti minu ootustele ta ei vastanud, oht on sellega sama, lihtsalt on lootust, et vaadi nüanss on teine. Ootan mõnusalt joodavat õlut. 

Värvus: Must

EBC: ?
Vaht: Väga ilus beežikas ja madal vahumüts tekkis, ent vajus küllaltki kiirelt.
IBU: ?

Aroom: Valades jõudsid ninna mezcali alkohoolsed noodid. Üle klaasiserva on taaskord see aroom isuäratav, siin on kerget kohvi, mandleid ja veidike alkoholi. 

Maitse: Mul on tunne, et mingi ime läbi on selle looma kere veidikene matsakam, kui burbooni vaadis olnu oma. Maitsegi on suurema kiirusega rünnakule asuv. Algab kergelt suhkruse kohviga, millel on õhuke mesine pael ümber, siis kerkivad esile mõningad mõrkjad noodid ja mõningane vürtsikus ja siis valgub suhu alkoholi tunne ja see on päris jõuline. Pärast esimest lonksu läks kõri soojaks, nagu oleks teinud väikese napsaka, mitte rüübanud õllesõõmu. Mõnikord ei tekita isegi kangemad õlled sellist tunnet. Aga üldpilt on tegelikult väga meeldiv. Ning kuigi on sama partii õlu, siis mõjub palju tummisemana kui burbooni vaadis olnu. Meeldiv ja maitseküllane braggot. 

Kokkuvõte: Tegelikult ma olen ikkagi hämmingus, kuidas saab olla et väidetavalt ühest partiist pärit õlled, mis on vaadis aega teeninud mõjuvada nii erinevalt ja ma ei räägi siin maitse nüanssidest, vaid ka konsistentsist ja terviklikust mõjust. Igatahes nii see on. Eriti kui veel silmas pidada, et aeg võiks mängida ju esimesena proovitud õlle kasuks. Tuleb lihtsalt tõdeda, et õlu on müsteerium, aga antud õlu on meeldiv müsteerium. Vaikselt mõtlen, et peaks veel mõne soetama. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Braggot on siis selline segu stiil, kus õlu kohtub mõduga (meeõllega).
Partii number: 810
Õlleke on valminud koostöös Nöösker pruulikojaga, mis on keskendunud meeõlle valmistamisele.

Tootja infot: https://lehepruulikoda.ee/beer/%C3%B6%C3%B6loom/

Õllenaut - Lumelausuja (2021)

Nimi: Õllenaut - Lumelausuja (2021)
Päritolu: Eesti (Tänassilma)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 7,9%
Algvirde tihedus: 20
Tüüp: Foreign Stout
Hind: 3.95€ + pant
Eelhäälestus: Sel korral on sattunud nii, et Lumelausujad tulevad mu teele suvalises järjekorras. Antud aastakäiku ma pakun partii numbri järgi (611) ja eeldan, et ka 2020 anti sama kujundusega lausuja välja, ning ka siis polnud nimes aastat täpsustatud. Kahjuks eelmise kümnendi Lumelausujad läksid minust mööda, ent eelmisel aastal sai proovitud Lumelausuja 2023 ja see oli hõrgutis. Kuna muud parameetrid paistavad samad olema, siis loodan, et ka kvaliteet. Ehk siis ootan mõnusat maitsvat suutäit. 
Värvus: Must
EBC: 78
Vaht: Väga ilus beež vahumüts tekkis, seda sai umbes 2/5 klaasi. Püsib see müts eeskujulikult.
IBU: 80

Aroom: Vahu müts ist tuli jõuliselt läbi hingata, et aroomi tuumani jõuda. Ent aroom on tummine kohvi ja ma ütleksin, et sigur. Aroom, mis vajub vaikselt sulle peale nagu paks lumesadu. 

Maitse: Maitse on ka tuttavalt lai ja külluslik, et siiski tundub, et siit on ajahammas nüüd väikese seibi otsast maha lihvinud. BB kuupäevani on veel poolteist aasta, aga mälupildi järgi oli 2023 laiema maitsega. See ei tähenda loomulikult seda, et antud maitses midagigi puudu oleks, aga jääb mulje, et pintsaks hoiab kõhu kohapealt lonti, et midagi nagu oleks varemalt rohkem olnud, samas see võib olla ka puhas minu tunne. Äkki tunnen lihtsalt ketserlust, et Jaanipäeva paiku lumelausumisega tegelen. Igatahes on ta endiselt kuninglik jook ja sobib mõnusaks mekutamiseks, miks ka mitte talve nostalgiaks. Maitsev matsakas stout. 

Kokkuvõte: Kokkuvõtteks mõnus jook, nüüd juba veidi sellise kindlapeale mineku tundega. Nagu mainisin, siis suvine pööripäev ei pruugi selle õlle orgaaniliselt sobiv koht olla, samas kehtib ju see tõdemus, et "Mis on vahet Jõuludel ja Jaanipäeval? Tavaliselt umbes 2-3 kraadi Celsiust." Kui ka aeg teda veidi ümberkujundanud on siis kahju pole suur, kuna algmaterjal on lihtsalt nii võimas. Endiselt muhe ja matsakas.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Õllenaut on teinud Lumelausujat juba mitmeid aastaid, esimesed katsetused ulatuvad kaugemale kui 10 aasta taha. Hetkel ootavad mind kapis ka 2022 ja 2024 aasta variandid.
Kiitus ka selle eest, et EBC ja IBU parameetrid on pudelil ilusti kirjas.
Etiketi kujundus on ebaõllenaudilikult värviline ja ilus.
Nagu mainisin määratlesin õlle aasta partii järgi (asjaosalised võivad mind parandada kui eksin), väike pai endale, et partiide numbrid olemasolu korral üles märgin.
Proovitud partii: 611.

Tootja infot: Õllenaudil on kahjuks ainult e-pood.

Koch / Brauerei De Lütte - Oktoberfest

Nimi: Koch / Koch / Brauerei De Lütte - Oktoberfest - Oktoberfest

Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 6,0%
Algvirde tihedus: 14P
Tüüp: Märzen
Hind: 1,99€ + pant
Eelhäälestus: Koch pruulikoja alguses, mulle nende tooted väga ei istunud, aga nüüd on õnnestunud järjest häid õllesid proovida, loodan et see jätkub. Seda enam, et tegu on koostööõllega. Ootan mõnusat karamellist Märtzenit.
Värvus: Merevaigule kalduv. (Ootasin punakamat tooni.)
EBC: 15
Vaht: Tekkis ligi pool klaasi pool sellest vajus kiirelt, aga teine pool rahulikumalt. 
IBU: 21

Aroom: Aroom on huvitav. Veidi selline põldubasid meenutavava varjundiga humalad ja seda raamib magusale kalduv karamell. Õnneks pärmi, mida kunagi Kochi õlledes palju oli tunda, selles aroomi ei ole. 

Maitse: Maitsegi on põnev, ei ole kindlasti selline keskmine saksapärane Oktoberfest õlle maitse. Algab maitse küllaltki hapukalt, mis veidi hajub ja hakkab siis omandama magusamat varjundit, seal kõige taustal hõljub küllaltki märgatav mõrkjus, see mõrkjus pole küll jõuline, ent siiski märgatav. See maitsetebukett on tõesti omapärane, kindlasti ma ei peaks teda klassikaliseks Märzeniks, ent stiilile omaseid jooni siin leidub. Huvitav ja selgelt omanäoline Märzeni variatsioon. 

Kokkuvõte: Antud õlu siis oma stiilimääratlusega kokkupuudet omab, ent on ikkagi omanäoline. Pealegi reeglina Oktoberfest õlled ei ole märzenid vaid ikka  heledad laager õlled, kuigi Eestis kipuvad nad pigem punakad olema. igatahes on tegemist omanäolise õllega, mida tasub kindlasti proovida.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Koduleht on neil vist nüüd uuendamisel, aga pruulikoja sektsioonis pole hetkel ühtegi teavet õlle kohta. Ainult ingliskeelses versioonis on info Koch Blond õlle kohta. See õlle koostööpartnerist pruulikoja täispikk nimi on Jan-Hendrik Koch Brauerei „De Lütte“ ja see asub Saksamaal, Alam-Saksi liidumaal, vallas nimega Egerstorf. 
Proovitud partii: 24_33.


Tootja infot: Kodulehel info toodete kohta puudub.

Põhjala - Chocolate Porter

Nimi: Põhjala - Chocolate Porter
Päritolu: Eesti (Tallinn)
Taara: Klaas 0,33L
Alkohol: 10,0%
Algvirde tihedus: 25,6°
Tüüp: Imperial Chocolate Porter / Imperial Porter
Hind: Sain hea hinnaga komplektis.
Eelhäälestus: Põhjala tumedad Imperial õlled pole kunagi pettumust valmistanud, lihtsalt alati ootad millist uut huvitavat maitsenurka sulle nüüd pakutakse. Ootan magusat maitseelamust. 
Värvus: Must.
Vaht: Täitsa ilus pruunikas vahumüts tekkis ja seisab stoilise rahuga. 
IBU: 35

Aroom: Aroom on osaliselt vist vahu tõttu veidi pärmine, lisaks on seal kohvi ja tumedat šokolaadi, ning huvitaval kombel ei mõju see aroom magusana. 

Maitse: Maitse on selgelt tumeda šokolaadi näoga. Ka maitses on kerge pärmi vari ja aroom ei olnudki petlik, magusat selles maitses nüüd küll väga ei ole, vähemalt minu ootuste skaala järgi. Muus osas on tegu sellise kindlapeale minekuga. Selgelt šokolaadine ja mõrkjale kalduv tummine Imperial Stout. Veidi olen isegi pettunud, et mingeid lisa vigureid see jook ei evi. Kvaliteetne, aga liiga turvaline Imperial Stout.  

Kokkuvõte: Stiili tabab ta ilma erilise vaevata ja on igati kindlapeale minek, aga minusugusele friigikütile jääb ta veidi igavaks. Kvaliteedis ei tasu kahelda. Lihtsalt neid lihtsalt šokolaadiseid portereid on juba saadud küll, nüüd ootaks mingit vürtsi või kasvõi mootori õli lisa nüansina juurde. Loomulikult räägin ma siin oma ootustest, mitte antud õlle olemusest. Tegu on kvaliteetse õllega, mida võib julgelt proovida. 

Hinne: 4+

Huvitav fakt: See on veel vana märgistus süsteemis pudel, kus BB ja partii on pudelile trükitud ja seal ka maha kulunud. 
Proovitud partii No: pole loetav.

Tootja infot: https://pohjalabeer.com/et/specials.html

Barcelona - Hoppy Flower

Nimi: Barcelona - Hoppy Flower

Päritolu: Hispaania (Barcelona)
Taara: Plekk 0,33L
Alkohol: 7.5%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Double IPA
Hind: 2,19€ + pant
Eelhäälestus: Barcelona õlletehase õlled, mida ma olen proovinud on olnud reeglina keskpärased. Nende Lager oli täitsa joodav, aga lendavate sigade sari oli pigem kehv. Samas Double IPA stiilina võiks ju ikkagi maitsev olla. Ent suuremate pruulikodade puhul pole see väga kindel ootan joodavat duubel IPA-t.
Värvus: Merevaik
EBC: 21
Vaht: Vahtu Korra läks, aga vaht kadus väga kiirelt.
IBU: 50

Aroom: Valades viskas ninna mõnusat humala aroomi. Üle klaasiservagi on humalane, mis on selline kerge magusa puutega ja puuviljane.

Maitse: Ära sa märgi. Maitse on täitsa korralik Double IPA. Humalane, veidi magus ja mõõdukalt puuviljane. Eeldasin veidi rohkem mõrkjust, aga see magus joon ilmselt silub mõrkjuse ära. Maitse on üldjoontes meeldivalt tugev. Tubli maitseõlu. Võiks vabalt võistelda meie kohalike duubel IPAdega. Mis mulle meeldib on see magus joon, se kergitab ilmselt kogu maitset tugevamaks. Järelmaitses on mõrkjust mõõdukalt. Igati aus ja mõnusalt joodav Double IPA. 

Kokkuvõte: Seekord tuleb Barcelonast meeldiv üllatus, humalane duubel IPA, mida võib täitsa mõnuga juua. Täpselt selline humalane suutäis, mida aegajalt õlut juues tunda tahaks. Selle õllega rehabiliteeris antud tootja ennast tublisti. Ma olen suht kindel, et ma ostan seda õlut veel. 

Hinne: 5

Huvitav fakt: Omab tähist, et on veganite sõbralik. 

Maaletooja on oma kleepsule kirjutanud toreda märkuse "Lõbutsege vastutustundlikult." 

Tootja infot: https://barcelonabeercompany.com/en/producto/hoppy-flower/

Õllenaut - Pale ALE

Nimi: Õllenaut - Pale ALE
Päritolu: Eesti (Saku, Tänassilma)
Taara: Plekk 0,5L
Alkohol: 4,9%
Algvirde tihedus: pole antud
Tüüp: Pale ALE
Hind: 1,79€ + pant
Eelhäälestus: Veel üks Õllenaudi õlu, mis on tehtud pilguga masslaagri jooja poole, nagu see purkide sari neil on. Selle sarja Hele oli küllaltki nigel jook, samas Tume oli normaalne, ning IPA ja Vaskne on täitsa joodavad. Pale ALE õlletüüp just ootuseid kõrgeks ei aja, aga võib ka imesid juhtuda. Loodan, et on pigem hea.
Värvus: Merevaigule kalduv.
EBC: ?
Vaht: Tekkis selline sõrme jagu vahtu, aga hajus kiirelt kirmeks.
IBU: ?

Aroom: Aroom on selline leivakalja moodi, seega arvaksin, et sisaldab ka rukki linnaseid. Ehk siis aroom on selline magushapukas ja veidi seebine.

Maitse: Maitsegi on selline magusahapukas ja taaskord veidi seebine. Ütleksin, et iseloomu on isegi veidi üle keskmise Pale ALE, aga kas see iseloom ka meeldib on juba ise küsimus. Keha on ka selline keskmine. Ainus mis on normaalne on järelmaitses suhu kerkiv mõrkjas maitse, see mulle täitsa meeldib. Aga põhimaitse on selline veidi hapukas õllevesi. Ühesõnaga mitte just kõigeparem Pale ALE.

Kokkuvõte: Kahjuks sedakorda õlleelamust ei saanud. Tegemist on imelikult hapuka lahjaldase õlleveega. Ära juua kannatab, aga naeratust näole ei too. Järgmist nagu ka ei kipuks võtma. Hädapärast õlu, ent selles hinnaklassis on mitmeid paremaid valikuid. Tegemist on küllaltki värske õllega, aga mina kahjuks talle pikka lendu ei ennustaks, aga ma võin olla ka kergelt õllesnoob. Ise teda rohkem ei osta.

Hinne: 3-

Huvitav fakt: Proovitud partii 880.
Üldiselt on mu suhtumine Pale ALE õlletüüpi leige, sest reeglina see pale (ing. k. kahvatu) peegeldub ka maitses. Purgil on kiri, "Klassikaline hele Eesti õlu" Mina ALE õlletüüpi küll klassikaliseks Eesti õlleks ei peaks.  

Tootja infot: Informatiivne koduleht neil puudub. On vaid e-pood.

Nuustaku - Otepää Pilku

Nimi: Nuustaku - Otepää Pilku
Päritolu: Eesti (Otepää)
Taara: Plekk 0,44L
Alkohol: 4,4%
Algvirde tihedus: Pole antud
Tüüp: Pilsner / Lager
Hind: 4,00€  (pant hinnas)
Eelhäälestus: Seni on Nuustaku pruulikojaga üks väga õudne kogemus ja paar täitsa head. Loodan, et tänane proov kaldub hea poole. Pilkut võiks ju küllaltki lihtne teha olla.
Värvus: Helekollane
EBC: ?
Vaht: Tekkis paarisõrme jagu, aga haihtus üsna kiirelt.
IBU: 15

Aroom: Aroom on üldiselt tagasihoidlik, mingi toreda robustse humala nurgaga.

Maitse: Maitsegi on üldjoontes selline klaar ja lihtne, ent see aroomis tunnetatud rohmakas maitse kurv on sees ja avaneb pigem lõpp- ja järelmaitses. See annab ka sellele õllele kerge omapära. Meenub üks  kunagine Saku filtreerimata õlu, mis üle ootuste hea oli. See maitsenüanss seostubki mul pigem filtreerimata laager õlledega. Kuigi ta on selline kergepoolsen võib teda ju täitsa juua. Vaimustusest kiljuma ei pane, aga vaikselt tunnustavalt noogutama küll. Kerge omapäraga lihtsalt joodav pilku.

Kokkuvõte: Juba teist õhtut järjest saan tõdeda, et annab ju täitsa joodavad laager õlut teha küll kui ikka vähegi tahta. Kergelt joodav, väikese meeldiva omapäraga pilku. Just see kerge filtreerimata õlle robustne maitse joon teeb ta minu silmis toredaks. Kui see hind ka veidi taskukohasem oleks, võiks teda teinekordki osta. Eks tuleb sooduspakkumistele peale passida.

Hinne: 5

Huvitav fakt: Nuustaku on oma purgile kirjutanud ka selle totruse, et "Vaadiõlle värskus purgis." põhilised kogemused hapuksläinud õllega on mul just vaadiõllede puhul. 
Omab Vegan tähist. Proovitud partii: L25121.
Õlleks kasutatud vesi tuleb väidetavalt 190 meetri sügavuselt.

Tootja infot: Koduleht, ega e-pood seda toodet ei tunne.